Inimõiguste aastakonverents: palgad tuleb muuta läbipaistvateks, illustreeriv foto

Inimõiguste aastakonverents: palgad tuleb muuta läbipaistvateks

24
(Uuendatud 19:26 10.12.2018)
10. detsember on rahvusvaheline inimõigustepäev, mille raames toimus konverents "Naiste majanduslik iseseisvus on inimõigus".

TALLINN, 10. detsember — Sputnik. "Kui ettevõtted avalikustavad palgad, ei saa nad ebavõrdset palka pakkuda," ütles Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Liliane Maury Pasquier konverentsil "Naiste majanduslik iseseisvus on inimõigus", vahendas Pealinn

"Tänasel päeval on hea aeg meenutada endale, et naiste õigused ongi inimõigused. Meie kõigi kohustus on teha kindlaks, et naised ja mehed oleksid võrdsed," sõnas Pasquier. "Miks on kellegi töö väärt 20-30% vähem?"

Tallinn võõrustab rahvusvahelist inimõiguste aastakonverentsi >>

Pasquieri sõnul tõuseks sellest ka majandus, kui naised ja mehed saaksid võrdset palka. "Islandil on kasutusel uued meetmed, kus 25 ja enama töötajaga ettevõtteid kontrollitakse, kas palgad on võrdsed," selgitas ta.

"Selle eesmärk on arendada karjääre ja palgasüsteemi, et palk oleks läbipaistev. See aitab propageerida töötajate hulgas võrdsust ja julgustada naisi kandideerima kohtadele, mis tavaliselt kuuluvad meestele. Kui ettevõtted avalikustavad palgad, ei saa nad ebavõrdset palka pakkuda," lisas ta.

Samuti peab Pasquier heaks viisiks võidelda palgalõhega vanemapuhkus, mida vanemad peaksid jagama ning julgustama isasid lastega kodus olema. "Kui praegu selle teemaga tegeleme, hoiame tulevastes põlvedes palgalõhe ära," ütles ta.

Ka hariduses on esindatud stereotüüpide negatiivsed küljed. "Õpikud propageerivad ikka iganenud soorolle – teadus, tehnoloogia ja matemaatika ei olevat tüdrukute asi," sõnas ta. "See mõjutab ka noorte naiste valikuid. Need stereotüübid pärsivad tüdrukute arengut ja ei lase neil oma potentsiaali ära kasutada."

Pasquieri sõnul peavad tüdrukud teadma, et kõik võimalused on neile avatud ja nad saavad õppida ka tehnoloogiat ja teadust nagu poisidki. "Vaadake või naisinsenere ja astronaute, kes naisi inspireerivad," tõi ta näiteid.

Riik asub vähendama soolist palgalõhet avalikus sektoris >>

"Naiste võrdõiguslikkus on paljudele naistele elu ja surma küsimus. Majanduslik võrdõiguslikkus on ainus viis saata iganenud arusaamad ajalooraamatutesse," lõpetas ta.

Esmaspäeval möödub 70 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest ja sel puhul toimub Tallinnas inimõiguste aastakonverents pealkirjaga "Väärtuskonfliktid", vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti hommikul.

Kaheksandat korda peetaval inimõiguste aastakonverentsil tuleb juttu väikeriikidest kui võrdsest partnerist, inimõiguste tulevikust, internetist kui tõese informatsiooni väravast ja manipuleerimisvahendist, samuti Venemaa tulevikust vene aktivistide silme läbi.

Mullu sügisel toimus Tallinnas seitsmes kõrgetasemeline inimõiguste aastakonverents, kus arutleti, kuidas tehnoloogia kiire areng ohustab inimõigusi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Inimõiguste ülddeklaratsiooni loodi 1948. aastal ja ÜRO ratifitseeris selle 1949. aastal. 1950. aastal kuulutati 10. detsember rahvusvaheliseks inimõiguste päevaks.

Populismi levik, häkkimised, valeuudised, küberkuriteod, sotsiaalvõrgustikke värbamiseks kasutavad terrorirühmitused — need on vaid mõned näited uutest, nn 21. sajandi ohtudest inimese põhiõigustele.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 193 riiki ühendav rahvusvaheline organisatsioon, mille tegevusvaldkonda kuuluvad rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. Eesti võeti ÜRO liikmeks 1991. aasta 17. septembril, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

24
Tagid:
mehed, naised, inimõigused, palgalõhe, palk, Euroopa Nõukogu, ÜRO, Liliane Maury Pasquier, Eesti
Samal teemal
Valitsus andis rohelise tule soolise palgalõhe vähendamiseks
Sooline palgalõhe oli mullu 20,9 protsenti
Sooline palgalõhe vähenes kolmandat aastat järjest
Eestis on EL-i suurim sooline palgalõhe
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul