Päevikut on võimalik täita kas paberpäevikuna või kogudes kokku kõik tšekid, illustreeriv foto

Statistikaamet tuleb külla: algab leibkonna eelarve uuring

44
(Uuendatud 11:26 04.12.2018)
Statistikaamet alustab pühapäeval, 9. detsembril leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuring kestab 2019. aasta lõpuni.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Peale leibkondade kulutuste ja tarbimise info, kogub uuring teavet ka leibkondade koosseisu, leibkonnaliikmete perekonnasuhete, tööhõive ja hariduse kohta, samuti leibkonna elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta, teatas Statistikaamet.

Palgatõusu on enim oodata haridus- ja infotehnoloogiasektoris >>

Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo selgitas, et uuringu andmeid kasutavad lisaks Statistikaametile ka ministeeriumid ja teadusasutused, sest tulemuste põhjal saab analüüsida nii seda, millele leibkond kulutab, kui ka jälgida kulutuste trendide muutumist ajas.

"Kui tuua paar näidet, siis uuring võimaldab hinnata, mida on ostnud üheliikmeline leibkond, milliseid kulutusi teevad üksik- või mõlema vanemaga või pensionäride leibkonnad," rääkis Müürsoo ja lisas, et samuti saavad tarbijad ning toodete ja teenuste pakkujad infot selle kohta, millele kulutatakse rohkem ja mida aasta jooksul enim tarbitakse.

Uuring hõlmab ligi 9000 leibkonda, keda 2019. aasta jooksul külastavad Statistikaameti küsitlejad. Kõik uuringusse sattunud leibkonnad saavad Statistikaametilt eelnevalt sellekohase teate. Leibkonda külastaval küsitlejal on fotoga Statistikaameti töötõend.

"Loodame, et kõik leibkonnad, kes saavad teate uuringusse sattumisest, selles ka osalevad," märkis Müürsoo. "Iga leibkonna käitumismuster on unikaalne ning kui uuringusse sattunud leibkond vastamast loobub, ei saa teda mõne teisega asendada ning kaotsi läheb Eesti tervikpildi väärtuslik osa," selgitas ta.

Iga valimisse sattunud leibkond esindab umbes sadat Eesti leibkonda.

Müürsoo märkis, et uuringus osaledes annab iga vastaja panuse, et riik saaks meid kõiki puudutavate otsuste tegemisel tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele.

Leibkonna eelarve uuring koosneb Statistikaameti küsitleja tehtud intervjuudest leibkonna pea ja kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmetega ning leibkonna kulutuste päevikust, mida täidetakse leibkonna kahe nädala kulutuste kohta. Päevikut on võimalik täita kas paberpäevikuna või kogudes kokku kõik tšekid. Tšekkidel olevat infot paberpäevikusse ümber kirjutama ei pea.

Riik hakkab elatisvõlgnikke jõulisemalt survestama >>

Päevikusse märgitakse kahe nädala jooksul iga leibkonnaliikme kõik kulutused: toidukaubad, tarbekaubad, rõivad ja jalanõud, väljas söömised ning kõik maksed ja ostetud teenused. Seda, kuidas päevikut täita, õpetab küsitleja.

Intervjuu põhieesmärk on saada infot leibkondade sissetulekute ja suuremate kulutuste ning samuti enda tarbeks toodetud ja tasuta saadud põllumajandussaaduste tarbimise kohta.

Statistikaamet tagab kõigile leibkonna eelarve uuringu vastajatele nende andmete kaitse. "Kogutud andmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult üldistatult, tulemuste avaldamisel ei seostata neid mingil viisil vastaja isikuga," selgitas Müürsoo.

Statistikaamet avaldab uuringu tulemused 2020. aastal. Lisateavet uuringu kohta saab Statistikaameti veebilehelt. Eelmine uuringulaine toimus aastatel 2015–2016.

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,5%, vahendas uduisteportaal Sputnik Eesti eelmisel nädalal.

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1296 eurot, augustis 1286 eurot ja septembris 1292 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes III kvartalis brutokuupalk 2,3%.

CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest uuringust selgus, et enam kui pooled haridus- ja infotehnoloogiasektori tööandjad plaanivad lähiajal palgatõusu, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Põhipalkade tõstmisele avaldab mõju ettevõtete majandustulemused, konkureerivate ettevõtete poolt tulenev palgasurve, uute töötajate kõrgemad ootused ja olemasolevate töötajate areng.

Tööandjad ja ametiühingud sõlmisid alampalga kokkuleppe >>

Iga viies Eesti töövõtja teeb ületunde nende eest tasu saamata, näitab tööportaali CV Keskus.ee värske küsitlus. Ületunde — nii tasustatud kui ka tasustamata kokku — tuleb ette pea igal teisel töötajal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti eelmisel nädalal.

4000 töövõtjat hõlmanud uuring näitab, et 45 protsendil Eesti töötajatel on ületunnid levinud osa tööst, kusjuures 21 protsenti ei saa tehtud ületundide eest lisatasu.

CVKeskus.ee teisest uuringust selgus, et 77% eestimaalastest on valmis vahetama praegust töökohta, kui nad saaks tööpakkumise, millega kaasneks võimalus töötada kodust, vahendas uuditeportaal Sputnik Eesti suvel.

Enam kui 2000 vastajaga uuringust selgus, et enamik töötajatest (77%) on valmis tööd vahetama juhul, kui palk jääks samaks, kuid avaneks võimalus töötada ka aeg-ajalt kodust.

Osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluksid Eestis 54% vastanutest. Majandusraskuste korral kaaluksid mustalt turult kaupade ostmist 35% vastanutest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti novembri lõpus.

Leedu Vaba Turu Instituut (LFMI) koostöös Estonian Business School'iga viis läbi võrdleva uuringu varimajandusest Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Rootsis. Raportist selgus, et osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluks Eestis koguni 54% vastanutest.

44
Tagid:
perekond, uuring, tarbimine, kulud, eelarve, leibkond, Statistikaamet, Anet Müürsoo, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul