Justiitsministeer tahab omanikke pahatahtlike üürnike eest kaitsta, illustreeriv foto

Justiitsminister tahab omanikke pahatahtlike üürnike eest kaitsta

52
(Uuendatud 10:46 04.12.2018)
Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusringile võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soodustakse üürisektori arengut, antakse omanikele rohkem õigusi ja kaitstakse neid võimalike pahatahtlike üürnike eest.

TALLINN, 3. detsember — Sputnik. Reinsalu sõnul on nõudlus Eesti üürituru arendamiseks üha suurem, seda eriti arvestades elanikkonna vajadusi ja olukorda üürituru, edastab Justiitsministeerium. 

"Inimesed on mobiilsemad ja pahatihti ei ole sobivaks variandiks end pikaajaliselt ühe elukohaga siduda. Selleks, et pakkuda inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele, tuleb kaasa aidata professionaalse üürituru elavdamisele, mis soodustaks stabiilseid ja usaldusväärseid üürisuhteid," sõnas minister. 

Eesti elamispinnad on Baltikumi kalleimad >>

"Ühelt poolt peab arvestama vajadusega tagada üürnikule sobiv ning stabiilne elukoht. Teisalt tuleb tagada üürileandjale tõhusad õiguskaitsevahendid pahatahtliku üürnikuga tegelemiseks," rõhutas Reinsalu.

Ühe olulisema muudatusena võimaldatakse korrashoiu kohustuse jagamisel ning hoone korrashoiu- ja parendamiskulude üürnikule ülekandmisel poolte vahel senisest suuremat kokkuleppevabadust. Seejuures sätestatakse sellistele kokkulepetele eelnõus mitmed piirangud tagamaks, et vastavad kokkulepped oleksid mõistlikud ning tasakaalustatud.

Poolte kokkuleppevabadust suurendatakse ka üürilepingus kokkulepitavate leppetrahvide osas. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on leppetrahvid eluruumi üürilepingute puhul keelatud.

Võttes aga arvesse, et üürilepingute puhul võib lepingu rikkumine sageli seisneda sellistes asjaoludes, mille puhul võib kahju tekkimise ja ka selle suuruse tõendamine olla väga keeruline ning sellistel juhtudel võiks leppetrahv omada ka olulist preventiivfunktsiooni, tehakse ettepanek seaduses sätestatud juhtudel ning ulatuses leppetrahvi kokkuleppeid siiski lubada. Näiteks nähakse ette leppetrahv eluruumides suitsetamiseks või öörahu tagamiseks.

Samuti muudetakse makseviivituse tõttu üürilepingu ülesütlemise regulatsioon üürileandja jaoks soodsamaks. Nimelt sätestatakse üürileandja õigus leping makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral ning lisaks nähakse ette üürileandja õigus leping erakorraliselt üles öelda ka tagatisraha ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisega viivituse korral. Üürniku kaitseks sätestatakse üürileandja ulatuslikum teavitamiskohustus.

Tallinn uurib võimalusi mikrokorterite rajamise soodustamiseks >>

Teatud juhtudeks on eelnõuga ettenähtud ka üürileandja õigus kolme kuu üüri suuruse tagatisraha asemel nõuda tagatisraha alternatiivses määras. Olukordades, kus seaduses sätestatud eluruumi tagatisraha ülemmäär ei taga piisavalt üürileandja võimalikke riske eluaseme kahjustamisega seoses, oleks üürileandjal seega võimalus nõuda alternatiivselt tagatisraha kuni Eesti keskmise brutokuupalga ulatuses.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku täpsustada ka üürileandja ühepoolse üüri tõstmise aluseid, võimaldamaks üürileandjatel paremini prognoosida üüri tõstmise õiguspärasust ning muuta üüritõus ka üürnikele ettenähtavamaks.

Lisaks tehakse ettepanek anda üürileandjale õigus tähtajalise lepingu raames energiatõhususe parandamise eesmärgil üüri erandkorras ühepoolseks tõstmiseks. Üürniku kaitseks sätestatakse erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui üürileandja poolt ühepoolselt tõstetud üür ei ole talle vastuvõetav.

Küsimusi on tekitanud ka üürileandja üürilepingu ülesütlemisõiguse regulatsioon eluaseme omanikuvahetuse korral. Eelnõuga tehakse ettepanek pankroti- või täitemenetluse käigus toimunud müügi puhul anda uuele omanikule võimalus üleläinud üürileping senisest lihtsamini lõpetada.

Seevastu tavapärase müügi puhul soovitatakse senisest enam kaitsta üürniku huve, millest tulenevalt kaotatakse võimalus tavapärase müügi korral lõpetada leping tungiva omavajaduse tõttu.

Eelnõu põhineb üüriregulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsusel ja selle kohta saadud tagasisidel. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2020.

Äsja valminud Balti riikide kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et kolme Balti riigi võrdluses oli möödunud aastal elamu ja eluruumi ruutmeetri hind Eestis jätkuvalt kõige kõrgem, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti novembri lõpus.

Uus mood Soomes: väike, ilma elutoata maja >>

"Analüüsi tulemused näitavad, et enamus kinnisvaraliikidest on Eestis kallim kui Lätis ja Leedus. Kui võrrelda keskmist brutokuupalka, mis on samuti kõrgeim Eestis, on siinne kinnisvara kõrgem hind mõistetav," ütles Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.

Korterite keskmine ruutmeetri hind oli kõrgeim Tallinnas — 1 752 eurot, järgnes Vilnius 1 615 euroga. Lätis tuli korteri ruutmeetri eest enim välja käia mitte pealinnas Riias, kus korteri ruutmeeter maksis 913 eurot, vaid Jurmalas ruutmeetri hinnaga 1 100 eurot.

Soomlased ostavad Tallinnas aktiivselt kinnisvara, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tallinnas ehitatakse palju uusi kortereid ja soomlased ostavad ligi sada korterit aastas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu maikuus.

Kinnisvarafirma Uus Maa osanik Mika Sucksdorff rääkis, et tehingute arv on aasta-aastalt kasvanud võrreldes varasema aastaga. Näiteks mullu veebruaris kasvas tehingute arv 7,5% võrreldes varasema aastaga.

Soomlased on välismaalastest kõige suuremad Tallinna korterite ostjad. Viimastel aastatel on ostud jäänud püsima saja korteri juures aastas ja umbes niipalju ka müüakse. Turul oli hinnapõhi 2009. aastal ja järgmisel aastal osteti lausa üle 200 korteri aastas.

Enamasti ostavad soomlased korteri investeerimiseks ja annavad kohe üürile. Üha enam soomlasi aga ostab korteri endale kasutamiseks, kas siis teiseks korteriks või püsivaks koduks. Tallinna kolitakse kas pensionipõlve veetma või seoses tööga.

52
Tagid:
võlaõigusseadus, üürikorter, omanik, korter, rent, üürnik, ühiskond, eelnõu, Justiitsministeerium, Urmas Reinsalu, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul