Riik toetab puudega inimeste organisatsioonide investeeringuid, illustreeriv foto

Riik toetab puudega inimeste organisatsioonide investeeringuid

18
(Uuendatud 12:37 03.12.2018)
Sotsiaalministeerium eraldab Eesti Puuetega Inimeste Fondile 400 000 eurot, mida puudega inimeste organisatsioonidel on fondi kaudu võimalik taotleda nii investeeringuteks näiteks ligipääsetavuse ja energiatõhususe parandamisse kui ka invaspordi vahendite ostmiseks.

TALLINN, 3. detsember — Sputnik. "Puudega inimeste organisatsioonidel on kanda väga oluline roll aidata kaasa erivajadustega inimeste osalemisele ühiskonna- ja tööelus," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, edastab ministeerium.

"Seepärast peab huvikaitsega tegelev võrgustik olema tugev ja esindama oma inimeste huvisid ühtse meeskonnana. Nii on ka riigil selge partner, kellega koos erinevatele väljakutsetele vastuseid otsida," lisas Iva.

Läbi Eesti Puuetega Inimeste Fondi on organisatsioonidel võimalik saada toetust investeeringuteks, hoonete renoveerimiseks, ligipääsetavuse parandamiseks ning energiatõhususe tõstmiseks. Toetust saab taotleda ka ostudeks, mis aitavad tõsta teenuste kvaliteeti ja haldussuutlikkust, eraldi tähelepanu on pööratud invaspordi vahendite soetamisele.

Spetsialistide puudus toob sotsiaalse rehabilitatsiooni hinnamuutuse >>

"Puudega inimeste organisatsioonide seas on suur vajadus erinevate investeeringute järgi, et muuta tegutsemise keskkond paremini ligipääsetavaks, leida viise püsikulude vähendamiseks, tõhusamaks energiakasutuseks. Oluline on ka leida järjest enam viise ka omatulu teenimiseks ja tõsta puudega inimestele pakutavate teenuste kvaliteeti," ütles Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja Eero Kiipli.

"Puudega inimeste organisatsioonid on kodanikuühiskonna oluline osa. Olen kindel, et riigi toetus hoogustab esindus- ja huvikaitsetöö arengut ning organisatsioonidel õnnestub oma tegevusse kaasata järjest enam inimesi," lisas ta.

Taotlusvoor avatakse esmaspäeval, 3. detsembril 2018. Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt aadressile epifond@gmail.com hiljemalt 11. jaanuaril 2019 kell 17.00. Lisainfo ja täpsed tingimused on kättesaadavad Eesti Puuetega Inimeste Fondi veebilehel.

Tänavu rahastas riik puudega inimeste organisatsioonide investeeringute taotlusvooru 127 000 euroga (rahastatud projektide ülevaade). Lisaks on organisatsioonid saanud igal aastal läbi hasartmängumaksu nõukogu riigilt tegevustoetust enam kui 900 000 euro ulatuses, tänavu oli toetuste kogusumma 950 000 eurot (tegevustoetuste ülevaade).

SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on riigi asutatud sihtasutus, mille eesmärk on toetada ja soodustada puudega inimeste integreerumist ühiskonda, sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel.

Juulist saavad sügava puudega täisealiste inimeste hooldajad lisapuhkepäevi >>

Täna, 3. detsembril tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist puuetega inimeste päeva, millega pööratakse erilist tähelepanu puuetega inimeste õigusele saada haridust, elada iseseisvalt, käia tööl, tegeleda huvialadega ning saada selleks vajalikku tuge, olenemata abivajaja elukohast, teatab Eesti Puuetega Inimeste Koda.

Eesti ratifitseeris ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon 2012. aastal. Riik võttis konventsiooni ratifitseerimisega endale vastutuse kaitsta puuetega inimeste õigusi ja parandada nende toimetulekut.

Omavalitsused saavad tuge hooldekodude ehitamiseks, illustreeriv foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Käesoleval aastal Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt koostatud variraport Puuetega inimeste eluolu Eestis viitas mitmele oluliselepuudusele konventsiooni täitmisel ning näitas selgelt, kui palju probleeme on tegelikult puuetega inimestel ja nende lähedastel igapäevaelus.

"Näiteks puudus Eestis kuni käesoleva ajani konventsiooni järelevalve mehhanism, mis tähendab, et puudega inimestel ei ole olnud oma õiguste kaitseks õieti kuhugi pöörduda," ütles koja tegevjuht Anneli Habicht.

"Täna on siiski suur rõõm tõdeda, et Eesti Puuetega Inimeste Koja ja koja liikmesorganisatsioonide, õiguskantsleri ja sotsiaalministeeriumi ühiste pingutuste tulemusena hakkab 1. jaanuarist 2019 konventsiooni rakendamise järelevalvet teostama õiguskantsler. See annab uue lootuse, et puuetega inimeste õigusi hakatakse Eestis lõpuks paberilt pärisellu viima," selgitas Habicht.

2018. aasta seisuga on Eestis üle 157 tuhande puudega inimese, mis moodustab 12% elanikkonnast.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni on lisaks Eestile ratifitseerinud 174 riiki. Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt koosatud variraportiga on võimalik tutvuda koja koduleheküljel.

18
Tagid:
erivajadustega, rahvusvaheline, toetus, puudega inimene, sotsiaalministeerium, Kaia Iva, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul