Üle-eestiline helkurkõnd tõi kokku pea viis tuhat heategijat, illustreeriv foto

Üle-eestiline helkurkõnd tõi kokku pea viis tuhat heategijat

20
(Uuendatud 17:35 28.11.2018)
Kodanikupäeval, 26. novembril korraldas politsei ühes maanteeameti ja abipolitseinikega kogu Eestis aktsiooni "Helkuriga sõbraks", millega teadvustati pimedal ajal enda nähtavaks tegemise vajalikkust.

TALLINN, 28. november — Sputnik. Politsei- ja Piirivalveameti politseikapten Rainer Rahasepp tõdes, et öelda heategijatele "aitäh" on õigupoolest liiga vähe andmaks edasi seda siirast ja suurt tänutunnet politsei poolt kõigi nende ees, kes tulid üle Eesti appi kogukonna teadlikkust tõstma ning jalakäijaid nähtavaks tegema, teatas Politsei- ja Piirivalveamet.

Kokku osales esmaspäevasel helkurkõnnil tunni vältel üle kogu Eesti 4943 inimest. Nendest 185 abipolitseinikku ja 142 politseinikku.

"Üheskoos muutsime tunnikese jooksul kõikjal Eestimaal nähtavaks 13 374 inimest. Väikese osa kõnnil väljajagamata jäänud helkuritest sättisime mõnes piirkonnas ka helkuripuule, et hilisemad liiklejad või varasemad ärkajad end ise nähtavamaks saaks teha," kirjeldas ta.

"Südantsoojendav oli näha, kuidas helkurkõnnil osalesid inimesed kogu perega, kuidas Eestimaa eri paigus tulid kodudest välja nooremad ja vanemad, mehed ja naised, tublid ja tegusad," sõnas Rahasepp.

"Äraütlemata suur rõõm oli sellegi üle, et nii paljud kogukonnad ja ühendused tulid meile aktsiooni läbiviimisel appi, vedasid oma piirkonnas kõndi eest ning toetasid ettevõtmist nõu, jõu ja vajalike varudega. Ja kõike täiesti isetult selleks, et teisi inimesi abistada. See on tugeva kogukonna tunnus, puhas rõõm," rääkis politseikapten.

Ta lisas, et heas mõttes hämmastama panev osalejate arv näitab üheselt, et liiklusturvalisus on meie inimestele oluline teema ning veelgi olulisem on säravast helkurist saadav vahetu kasu — hoida ja kaitsta inimelusid.

Tee end liigeldes nähtavaks >>

"Võime uhkusega öelda, et eestlane on üldjuhul helkuri hästi omaks võtnud ning sellega sõbraks saamas. Nii on pimedal ajal väiksemates kohtades ja maapiirkondades helkurit kandev jalakäija pigemini juba norm kui erand. Samasugust teadlikkust püüame nüüd edaspidiselt süstida ka hästi valgustatud suurlinnades liikujatesse ning ka autojuhtidesse, kes ajuti siiski masinatest väljuvad, mõned sammud jalakäijatena teevad ning seejuures niisamuti kaitset vajavad", rääkis Rahasepp.

Helkurkõnni kokkuvõte:

  • Põhja-Eestis oli 43 kogunemiskohta, osales 936 inimest, 7206 jalakäijat muudeti nähtavaks;
  • Lõuna-Eestis oli 50 kogunemiskohta, osales 1184 inimest, 2036 jalakäijat muudeti nähtavaks;
  • Lääne-Eestis oli 64 kogunemiskohta, osales 1981 inimest, 1136 jalakäijat muudeti nähtavaks;
  • Ida-Eestis oli 13 kogunemiskohta, osales 842 inimest, 2996 jalakäijat muudeti nähtavaks.
20
Tagid:
helkur, ühiskond, liiklus, Helkuriga sõbraks, maanteeamet, PPA, Rainer Rahasepp, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul