Uuring: enamik kodanikest on ränderaamistikuga ühinemise vastu

Uuring: enamik kodanikest on ränderaamistikuga ühinemise vastu

65
(Uuendatud 10:06 26.11.2018)
Eesti ühinemist ÜRO globaalse ränderaamistikuga toetab pisut üle veerandi ning vastu on üle poole Eesti kodanikest, selgub uuringust.

TALLINN, 26. november — Sputnik. Turu-uuringute AS-i läbiviidud uuringus vastas küsimusele "Kas Eesti peaks Teie arvates ühinema ÜRO globaalse ränderaamistikuga?" 26 protsenti inimestest "Jah" või "Pigem jah", 56 protsenti ütles "Pigem ei" või "Ei" ning 18 protsenti ei osanud midagi vastata, vahendas Pealinn viitega BNS-le MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlust.

Esmaspäeval koguneb riigikogu täiendavale istungile, et arutada sotside ja Keskerakonna saadikute esitatud avaldust ränderaamistikuga ühinemise toetuseks.

Erakondliku eelistuse järgi on selgelt leppe poolt vaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajad, kellest 58 protsendi arvates võiks Eesti ränderaamistikuga ühineda. Reformierakonna toetajatest pooldab lepet 42 protsenti ning vastu on 41 protsenti.

Kriis Eesti valitsuses ehk torm veeklaasis >>

Teiste valimiskünnist ületavate erakondade puhul on liitumise vastased ülekaalus. Keskerakonna toetajatest pooldab liitumist 27 protsenti ning vastu on 56 protsenti. EKRE toetajatest pooldab liitumist 5 protsenti ning vastu on 89 protsenti.

Isamaa toetajatest pooldab liitumist 25 protsenti ning vastu on 62 protsenti. Eesti 200 toetajatest on liitumise poolt 37 protsenti ning vastu 40 protsenti.

"Antud küsitlusest selgub, et poliitikute seisukohad ränderaamistiku debatis on tegelikult üsna nende erakondade valijate nägu," kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak pressiteate vahendusel.

"Leppega ühinemise nimel pingutab enim SDE ning nende valijate seas on ka rändeleppega ühinemise pooldajaid kõige rohkem. Reformierakonnast on tulnud seisukohti nii leppe poolt kui ka vastu ning erakond tervikuna püüab seiskoha võtmisest üldse hoiduda," sõnas Espak.

"Samal ajal on selles küsimuses pooleks ka Reformierakonna valijad. Selgelt leppega ühinemise vastu on Isamaa ja EKRE, nagu nende toetajadki. Oma valijate seisukohaga vastuolus on aga Keskerakonna rändeleppega ühinemist pooldav positsioon ning selle taga võib näha soovi hoida valitsust koos," ütles Espak.

Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS ajavahemikus 20.-25. novembrini, mille raames küsitleti veebikeskkonnas tuhandet 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

EKRE korraldas Stenbocki maja ees piketi rändeleppe vastu >>

Küsimus ÜRO ränderaamistikuga ühinemisest tekitas valitsuses kriisi, kuna Isamaa vastuseisu tõttu jättis valitsus otsuse tegemata. Ratase, Ossinovski ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi kohtumine tülile lahendust ei toonud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon esitas eelmisel esmaspäeval Riigikogu juhatusele avalduse eelnõu, millega Riigikogu toetaks ÜRO globaalse ränderaamistikuga ühinemist.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond teatas, et soovib anda ÜRO ränderaamistikuga ühinemise küsimuse, mille osas valitsus Isamaa vastuseisu tõttu neljapäeval otsust ei langetanud, Riigikogu otsustada.

President Kersti Kaljulaid, kes peaks 10.-11. detsembril Marrakechis toimuval tippkohtumisel Eesti ühinemisest ränderaamistikuga teada andma, on öelnud, et ei sõida Marokosse, kui valitsus seda ei toeta.

Pärast koalitsioonierakondade juhtidega kohtumist ütles Kaljulaid, et toetab ränderaamistiku küsimuse arutamist parlamendis ning näeks hea meelega. Kiiret menetlust Riigikogus toetas esmaspäeval ka peaminsiter Jüri Ratas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

65
Tagid:
migratsioon, ühiskond, uuring, ränderaamistik, Turu-uuringute AS, erakond, ÜRO, EL, Eesti
Teema:
Migratsioon Eestis (89)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul