ndia lapsed. Illustreeriv foto

Venelased, indialased ja sakslased kinnitavad sagedamini oma riigi ülemaailmset tähtsust

21
(Uuendatud 21:41 16.11.2018)
Ettekujutus sellest, millised riigid on maailma areenil kõige mõjukamad, sõltub nende riikide elanikest. Venemaa, India ja Saksamaa elanikud eristuvad selle poolest teiste riikide elanikkonnast, et nemad kinnitavad sagedamini oma riigi olulisust maailma asjades.

TALLINN, 17. november — Sputnik. Seda näitavad USA uurimiskeskuse Pew sotsioloogilise küsitluse andmed, edastab portaal Inosmi.

Kogu maailma inimesed on üldiselt nõus, et viimase 10 aastaga on Hiina kujunenud üha olulisemaks riigiks. Eriarvamustel aga ollakse selle rolli osas, mida etendavad Venemaa, India, Saksamaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Kuid Venemaa, India ja Saksamaa elanikud eristuvad teiste riikide elanikkonnast sellega, et kuulutavad sagedamini oma riigi olulisust maailma asjades. Nõnda näitavad uurimiskeskuse Pew sotsioloogilise küsitluse andmed.

Saksamaa selgitas, et ei loobu USA pärast Vene gaasist
© Sputnik / Сергей Гунеев

Indiasse ehitatakse maailma suuruselt teine kuju>>

Nii ütleb 72% venemaalastest, et praegu mängib nende riik maailmas tähtsamat rolli kui kümmekond aastat tagasi. Ülejäänud 25 küsitletud riigis moodustab see näitaja keskmiselt 41%. Ka indialased ja sakslased on oma riigi tähtsusest optimistlikul arvamusel, samas kui maailmas tervikuna on hinnangud tagasihoidlikumad.

Ameeriklaste, prantslaste ja brittide arvamus oma riigi tähtsusest maailma areenil langeb kokkuvõttes ühte keskmiste näitajatega teistes riikides, kus küsitlus läbi viidi. Inimeste hinnangute taga oma riikide suuremast või vähesemast tähtsusest seisavad kõige eripalgelisemad tegurid.

Õlu inimesi ei hukuta>>

Inimeste ettekujutust oma riigi olulisusest maailmas viimase 10 aasta vältel mõjutab käesolev majanduslik olukord. Need, kes leiavad, et nende majandus edeneb, võivad suurema tõenäosusega väita oma riigi kasvavat olulisust maailma asjades. Seevastu need, kes peavad oma majandust nõrgaks, võivad suurema tõenäosusega öelda, et nende riik on languses või äärmisel juhul säilitab status quo. Võtame näiteks India. Kaks kolmandikku neist, kes peab India majandust edenevaks, usub, et see riik etendab maailma areenil aina tähtsamat rolli. Nende seast, kes India majandust nõrgaks peavad, arvab samaviisi umbes pool.

India pealinn Delhi
© Sputnik / Виталий Савельев

Mõnedes riikides mõjutab hinnangut riigi tähtsusele maailma areenil inimese kuluvus ühte või teise parteisse, mis on üpris üllatav. Näiteks USA-s ütleb 45% vabariiklastest ja nende poole kalduvatest sõltumatutest, et praegu etendavad Ameerika Ühendriigid maailma juhtriigina olulisemat rolli kui läinud aegadel. See erineb vägagi tugevalt 2016. aasta näitudest, mil nõnda väitis kõigest 15%.

Soomlasi hirmutatakse vene kauplustega — tankid tulevad järele>>

Demokraatide arvamus on pärast administratsiooni vahetumist muutunud vastupidises suunas. Üksnes 19% neist arvab, et USA kehastab praegu olulisemat liidrirolli kui 10 aastat tagasi. 2016. aastal oli selleks näitajaks 27%. Ligikaudu pool demokraatidest ja nende poolehoidjatest (49%) väidab täna, et USA roll maailma areenil on möödunuga võrreldes kahanenud. 2016. aastal väitis samaviisi 29% küsitletuist.

Vasakpoolseid parteisid eelistavad britid kõnelevad üha sagedamini Ühendkuningriigi rolli kahanemisest maailmas. Leiboristide partei poolehoidjad (42%) ja liberaaldemokraatide toetajad (40%) räägivad Suurbritannia rahvusvahelise tähtsuse vähenemisest sagedamini kui need, kes suhtuvad poolehoiuga konservatiividesse (27%) ja paremäärmuslikku Ühendkuningriigi Iseseisvusparteisse UKIP (25%). Langustunne võrreldes 2016. aastaga (enne Brexiti hääletamist) on tugevnenud leiboristide pooldajate hulgas. Erinevalt nendest räägivad need, kes suhtuvad UKIP-sse positiivselt, palju harvemini Suurbritannia langusest võrreldes 2016. aastaga (25% versus 46%).

Indias võivad valitseva Rahvapartei (BJP, Bhāratīya Janata Party) poolehoidjad suurima tõenäosusega kinnitada oma riigi rahvusvahelise autoriteedi kasvu (neid on 64%) võrreldes nendega, kes toetavad India Rahvuskongressi (nende seas on neid 58%). Saksamaal, Prantsusmaal ja Venemaal mõjutavad parteilised eelistused inimeste arvamust oma riigi tähtsusest maailmas märksa vähem.

Poolakad tahtsid sakslastelt raha saada — Berliin maksma ei hakka>>

Haridus mõjutab inimeste arvamust erinevalt, olenevalt riigist. Euroopa riikides ja USA-s ütlevad haritumad inimesed harvemini, et nende riigi olulisus maailmas on viimase kümne aastaga kasvanud. Näiteks 22% kõrgharidusega ameeriklastest leiab, et Ameerika Ühendriigid mängivad praegu olulisemat rolli kui 10 aastat tagasi. Nende seas, kelle haridus jääb allapoole bakalaureusekraadi, on sääraseid inimesi 34%. Indias aga väidavad haritumad inimesed sagedamini oma riigi mõjukuse kasvu viimase 10 aasta vältel (tõsi, vähem haritud inimesed ütlevad palju sagedamini, et nad ei tea vastata).

Vanus mõjutab samuti inimeste ettekujutust oma riigi olulisusest maailmas lähiminevikuga võrreldes. Kui Suurbritannias, Prantsusmaal ja USA-s leiavad eakamad inimesed sagedamini, et nende riigi kaalukus kahaneb, siis Saksamaal ja Indias on arvamus risti vastupidine. Näiteks 45% üle 50-aastastest brittidest arvab, et viimase 10 aastaga on nende riik oma mõju kaotamas. Nende seas, kellel eluaastaid alla 30, on selliseid inimesi 35%. Saksamaal arvab 64% alla 30-aastastest inimestest, et nende riigi mõjujõud on viimase aastakümnega suurenenud, samas kui viiekümneaastaste ja vanemate seas on sedasi arvajaid 51%.

21
Tagid:
mõju, riik, elanikud, Saksamaa, India, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul