Nägemispuuetega tallinlased soovivad rohkem tööd

Nägemispuuetega tallinlased soovivad rohkem tööd

75
(Uuendatud 13:50 12.11.2018)
Külastades üht pealinna ettevõtet, kus töötavad nägemispuuetega ja muude terviseprobleemidega inimesed, sai Sputnik Eesti teada, millist tööd nad teevad ja kellelt soovivad rohkem tellimusi saada.

TALLINN, 12. november — Sputnik, Ilona Ustinova. MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner rendib ruume nõukogudeaegse pimedate ja vaegnägijate õppe-tootmiskoondise territooriumil. Nagu ennegi, toodetakse siin harju. Kuid tellimuste hulk on katastroofiliselt langenud ja töötajad on sunnitud mõnele muule tegevusele ümber lülituma.

© Sputnik / Илона Устинова
MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner

Üks ettevõtte töötajaist, Agnia töötab siin 1964. aastast peale. Tal on kaasasündinud nägemispuue ja silmaarsti kabinetis näeb ta ainult kaht ülemist nägemisteravuse kontrollitabeli rida.

Lapsepõlves kasvatas Agniat tema tädi, kes töötas inglise keele õpetajana ja tänu kellele jätkab ta seniajani suure mõnuga selle keele õppimist. Aga pärast keskkooli lõpetamist Tallinna Pedagoogilise Instituuti inglise keelt õppima minna tal ei õnnestunud.

Silmaarst soovitas tungivalt sellest ettevõtmisest loobuda, et Agnia oma napist nägemisjäägist päris ilma ei jääks, kuna õppetöös ja kodud tulnuks palju raamatuid lugeda.

Avalikud ehitised peavad olema ligipääsetavad puuetega inimestele >>

"Varem ma lugesin isegi originaalis Agatha Christie teoseid, ehkki sõnastiku abiga. Nüüd aga kuulan mobiiltelefonis audioraamatuid," tunnistas Agnia tagasihoidlikult. Hiljuti tekkis tal uus tuttav, kes valdab täiuslikult inglise keelt ja temaga saab harjutada vestluses selgeks õpitud uusi sõnu ja väljendeid.

Agniale meeldiv veel väga ka süüa teha ja oma firmaroaks peab ta porgandipirukat. Varem mängis ta sageli klaverit ja laulis kirikukooris.

Agnia tööpäev algab kell 7.30 ja lõpeb kell 14.00. Ettevõttesse sõidab ta Lasnamäelt ümberistumisega kahe liinibussiga.

Работница предприятия Агния
© Sputnik / Илона Устинова
Agnia töötab ettevõttes 1964. aastast peale

"Minu kodulähedasest peatusest sõidavad bussid kaht marsruuti pidi ja on värvi poolest erinevad, nii saangi aru, millisele nimelt pean ma istuma," selgitas Agnia.

Veidi üle viiekümne aasta on ta mitut liiku harju müügiks kokku pannud. Tõsi küll, kurdab Agnia, viimastel aastatel on sellele toodangule hakanud väga vähe tellimusi tulema. Kui nõukogude ajal tuli tihtilugu teha ületunnitööd, siis nüüd tuleb direktorilt telefonikõnet oodata. Ja kokku ei panda nüüd mitte harju, vaid pappkarpe ja nende vooderdisi.

  • Рабочий центр для слепых Hariner
    MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner rendib ruume nõukogudeaegse pimedate ja vaegnägijate õppe-tootmiskoondise territooriumil
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Агния и Сергей собирают заготовки для коробок
    Ettevõtte töötajad ihkavad saada rohkem tellimusi
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Деревянные заготовки для канцелярских принадлежностей
    MTÜ Pimedate Töökeskuse Hariner toodang
    © Sputnik / Илона Устинова
  • Щетки, которые изготавливают незрячие и слабовидящие люди
    Viimastel aastatel on sellele toodangule hakanud väga vähe tellimusi tulema
    © Sputnik / Илона Устинова
1 / 4
© Sputnik / Илона Устинова
MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner rendib ruume nõukogudeaegse pimedate ja vaegnägijate õppe-tootmiskoondise territooriumil

"Meie töö on tükitöö ja sedagi mitte iga päev, seetõttu ei teeni me kuigi palju, mõnikord tuleb kuus kokku alla alampalga määra," lausus Agnia.

Pensionilisana saab ta 26 eurot sotsiaaltoetust. Nagu ka tema kolleegid, leiab ta, et see summa võiks olla 100 eurot.

Ettevõtte töötajad ihkavad saada rohkem tellimusi

MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner tegevdirektor Natalja Fedotova korraldas Sputnik Eesti korrespondendile ettevõttes väikese ringkäigu.

Ta ütles, et nõukogude ajal kuulus kogu hoonetekompleks aadressil Laki tn 7 Pimedate Ühingule ja selle territooriumil paiknes õppe-tootmiskombinaat ühingu liikmetele. Kui liit lagunes, toimus ridamisi koondamisi ja 300 töötajast säilitasid oma töökoha vaid 30 inimest, kellest paljud töötavad seniajani.

Исполнительный директор НКО Рабочий центр для слепых Hariner Наталья Федотова
© Sputnik / Илона Устинова
MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner tegevdirektor Natalja Fedotova

"Meie pimedad valmistasid harju. Nõukogude Liidu turg oli tohutu, tööd oli palju, mistõttu paljud võtsid seda isegi koju kaasa. Nüüd aga oleme me konkurentsi Hiinale ja Poolale kaotanud, sest nende toodang on konveieritöö ja odav, meil aga on kõik komponendid looduslikud, kulukad, ja ka käsitsitööd hinnatakse teisiti," selgitas Fedotova.

Harjade valmistamine, jätkas ta, oli varemgi ilma kasumita töö, kuid kahjum kaeti samas kompleksis asunud metallitööstuse arvelt. Nüüd on tööde maht kordades kahanenud, harjatoodangut tellivad peamiselt üksikud ettevõtted või eraisikud. Lisaks sellele ei ole võimalik pääseda kaubandusvõrku.

Nägemispuudega inimesed saavad taotleda juhtkoera >>

"Varem müüdi meie toodangut Prisma kauplustes, aga nad lõpetasid meiega lepingu, sest soomlastest peremehi meie tööhõive ei huvita, neil on pimedaid endilgi," nentis Fedotova kahetsusega.

Seejärel näitas ta üle 30 aasta vanust tööpinki, mis suutis tööta kuni kaks tuhat ühikut harjatooteid päevas. Nüüd pole enam ammu nii suurt kogust tarvis, seetõttu pole masinat ligi kolm aastat sisse lülitatudki. Ja ka ainus meister, kes seda käidelda suutis, on nägemise täielikult kaotanud, aga uut spetsialisti leida, kes selle keerulise mehaanikaga toime tuleks ja pingi töökorda seaks, on võimatu, ütleb Fedotova.

Väikeste partiide puualusel harjade valmistamiseks kasutatakse väikest kaasaegset aparaati. Puidust valmistatakse ja dekoratiivseid pinaleid ja karbikesi sulepeade ja pliiatsite jaoks.

Станок для обработки деревянных изделий
© Sputnik / Илона Устинова
Puidutööpink

Viimasel ajal kindlustavad pimedate töökeskust tööhõivega kartongpakendite tootmisega tegelevad ettevõtted.

"Nad toovad meile oma tooriku, töötlemata kartongi ja meie ülesandeks on see servadest sirgeks tasandada, märgitud avad välja puhastada ja kokku pakkida. Aga sellestki ei piisa selleks, et inimesed saaksid täiskohaga rakkes olla. Seetõttu otsime partnereid, kelle jaoks tuleks täita komplekteerimis- ja pakendamistellimusi," sõnas Fedotova.

Необработанные и уже готовые заказы
© Sputnik / Илона Устинова
Töötlemata ja valmis tellimused

Ta näitas ka kaasaegselt sisustatud kööki, kus töötajad saavad lõunastada ja lihtsalt puhata. Selle minisöökla sisseseadmiseks sai kirjutatud eraldi projekt ja saadi fondilt raha.

"Varem oli meil välisukse kõrval toodangu müügipunkt, mille me kahjuks olime sunnitud sulgema. Aga üks firma annetas meile raha, et saaksime avada uue kaupluse, Selle ruumides käib praegu remont," lausus Fedotova üht väikest ruumi näidates.

Щетки, которые изготавливают незрячие и слабовидящие люди
© Sputnik / Илона Устинова
MTÜ Pimedate Töökeskuse Hariner harjad

Praegu, jätkas ta, töötab tootmise peal 33 inimest, neist seitse inimest nägemispuuetega. Kuna ettevõtte poliitika on mõnevõrra muutunud, võetakse nüüd tööle erinevate terviseprobleemidega inimesi. Erandi moodustavad need, kes liiguvad ratastoolis, kuna nende jaoks ruume kohandatud ei ole.

75
Tagid:
nägemispuue, toodang, töö, tervis, MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul