Sada aastat Esimese maailmasõja lõpust

Sada aastat Esimese maailmasõja lõpust

78
(Uuendatud 12:09 11.11.2018)
Pühapäeval, 11. novembril möödub 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust. Ajaloo ühe suurima sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku.

TALLINN, 11. november — Sputnik. Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus kell 10.00 alanud pidulikul tseremoonial tähistasid sõja lõppemist ja rahu saabumist ühise kirikukella helistamisega peapiiskop Urmas Viilma, Saksa suursaadik Eestis Christoph Eichhorn ja Briti suursaadik Eestis Theresa Bubbear, teatas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) oma kodulehel.

© РИА Новости
Sada aastat Esimese maailmasõja lõpust

Tseremoonial helistati ühiselt kümme korda kirikukella ja sooviti üksteisele rahu. Järgneval jumalateenistusel mälestati Esimeses maailmasõjas hukkunuid ja süüdati nende meenutuseks küünlad. Missal teenisid õpetaja Arho Tuhkru, õpetaja Joel Siim, organist Piret Aidulo ja solist André Amadeus Trumm.

Eesti Kirikute Nõukogu kutsus kirikuid üles süütama 11. novembril toimuvatel jumalateenistustel Esimeses maailmasõjas langenute mälestuseks leinaküünla. Kaitseliit mälestab langenuid Vabadussõja mälestusammaste juures, millel on kirjas Esimeses maailmasõjas langenute nimed.

Sõjamuuseumis toimub Esimese ilmasõja teemaline filmihommik >>

Esimene maailmasõda kestis 1914. aasta 28. juulist kuni 11. novembrini 1918. Sõja käigus mobiliseeriti kokku 70 miljonit sõdurit, seahulgas 60 miljonit eurooplast. 

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; I ms), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914. aasta 28. juulist 11. novembrini 1918 kestnud maailmasõda.

Проводы на фронт женского батальона
© Sputnik /
Sada aastat Esimese maailmasõja lõpust

Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, tehes sellest ühe ajaloo suurima sõja. Sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku (s.h erinevate genotsiidide ohvrid), mis oli muuhulgas tingitud sõdivate riikide poolt kasutatud kiiresti arenevast tehnoloogiast ja kaevikusõja käigus tekkinud kurnavast patiseisust.

See oli üks ajaloo verisemaid konflikte, pannes aluse suurtele poliitilistele muutustele, seehulgas revolutsioonidele mitmetes sõjas osalenud riikides. Sõja lõpus lahendamata jäänud riikidevahelised rivaliteedid olid kakskümmend üks aastat hiljem alanud Teise maailmasõja üheks põhjuseks.

Первая мировая война 1914—1918 гг. Восточный (русский) фронт
© Sputnik / РИА Новости
Sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri

Sõjas osalesid kõik maailma suurvõimud, kes jagunesid vastavalt liitlasteks (põhines Prantsusmaast, Venemaast ja Suurbritanniast koosneval Antandil) ja Saksamaa ning Austria-Ungari poolt juhitud Keskriikideks. Kuigi Itaalia oli olnud koos Saksamaa ja Austria-Ungariga Kolmikliidu liige, ei ühinenud ta keskriikidega, sest Austria-Ungari oli alustanud sõjategevust kolmikliidu tingimuste vastaselt.

Mõlemad pooled said sõja käigus uusi liikmeid, näiteks ühinesid liitlastega teiste hulgas Itaalia, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid, ning Keskriikidega Osmanite riik ja Bulgaaria.

Sõja päästis valla Austria ertshertsogi ja Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinadi tapmine Sarajevos Jugoslaavia natsionalisti Gavrilo Principi poolt 1914. aasta 28. juunil. Tapmise tagajärjel Austria-Ungari poolt Serbia kuningriigile esitatud ultimaatium tekitas Euroopas diplomaatilise kriisi.Järgnevate nädalate jooksul kisti keerulise sõjaliste liitude võrgustiku tõttu sõtta kõik Euroopa suurriigid ja konflikt levis edasi üle maailma.

Русские солдаты на привале около боевого орудия после взятия крепости Эрзурум во время первой мировой войны.
© Sputnik / РИА Новости
Sada aastat Esimese maailmasõja lõpust

28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ja järgmisel päeval kuulutas Venemaa välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsioon 30. juulil. Saksamaa esitas seepeale Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja seetõttu kuulutas Saksamaa Venemaale 1. augustil sõja.

Olles idarindel Saksamaa vastu vähemuses, ärgitas Venemaa samuti Antanti kuuluvat Prantsusmaad avama läänes Saksamaa vastu teine rinne. Prantsusmaa oli nelikümmend aastat tagasi toimunud Prantsuse-Preisi sõjas Saksamaalt lüüa saanud ja pidanud Elsass-Lotringi Saksamaale loovutama.

Tingituna antud kaotuse vihast ja soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa soovi kohaselt 1. augustil välja üldmobilisatsiooni, millele järgnes 3. augustil Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. Saksa-Prantsuse piir oli mõlemalt poolt kõvasti kindlustatud, mistõttu tungis Saksamaa Schlieffeni plaani järgi peale läbi neutraalse Belgia ja Luksemburgi, rünnates Prantsusmaad põhja poolt.

Россия в 1914 году во время Первой Мировой войны. Солдаты царской армии отправляются на фронт. Из архива кинофотодокументов СССР.
© Sputnik /
Sada aastat Esimese maailmasõja lõpust

Belgia neutraalsuse mitteaustamise tõttu kuulutas Suurbritannia Saksamaale 4. augustil sõja. Pärast Saksa pealetungi nurjumist Marne'i lahingu tagajärjel muutus sõjategevus läänerindel kurnamissõjaks, milles rindejooned kuni 1917. aastani ainult vähesel määral liikusid. Idarindel tungis Venemaa Austria-Ungari vastu edukalt peale, kuid venelaste sissetung Ida-Preisimaale peatati sakslaste poolt Tannenbergi ja Esimese Masuuria järvede lahingu tagajärjel.

1914. aasta novembris ühines keskriikidega Osmanite riik, avades uued rinded Kaukaasias, Mesopotaamias ja Palestiinas. 1915. aastal ühines liitlastega Itaalia ja Keskriikidega Bulgaaria, samuti ühinesid liitlastega 1916. aastal Rumeenia ja 1917. aastal Ameerika Ühendriigid.

1917. aasta mais kukkus Venemaa valitsus revolutsiooni tagajärjel kokku, teine revolutsioon sama aasta novembris ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama Brest-Litovski rahulepingu, mis oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit.

Раненых после боя доставляют в полевой госпиталь. Первая мировая война.
© Sputnik /
Ajaloo ühe suurima sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku

Pärast 1918. aasta kevadel Läänerindel edukalt alanud Saksa pealetungi, koondusid liitlasväed otsustavale vasturünnakule, surudes paljude järjestikuste pealetungidega sakslased lõplikult tagasi. 4. novembril 1918 nõustus Austria-Ungari vaherahuga ja 11. novembril nõustus vaherahu sõlmima ka siseriiklikus kriisis olev Saksamaa, mille tulemusel lõppes sõda liitlasvägede võiduga.

Sõja lõpuks või vahetult pärast lõppu lakkasid eksisteerimast Saksa keisririik, Vene Keisririik, Austria-Ungari ja Osmanite riik. Riigipiirid joonistati mitmel pool ümber, mille tulemusena tekkis või taastati Euroopas üheksa iseseisvat riiki. Samuti jaotati võitjate vahel ära endised Saksamaa kolooniad.

1919. aasta Pariisi rahukonverentsil esitas Suur Nelik (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid) oma tingimused. Tulevikus analoogsete konfliktide ärahoidmiseks moodustati Rahvasteliit. Rahvasteliidu missiooni ebaõnnestumine, koos globaalsete majanduslike raskuste, kaotusest põhjustatud häbi (eriti Saksamaa jaoks) ja natsionalismi tõusuga, olid muuhulgas Teise maailmasõja põhjusteks.

Allikas: Vikipeedia

78
Tagid:
kuupäevad, rahu, aastapäev, ühiskond, ajalugu, Esimene maailmasõda, EELK, Urmas Viilma, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul