Politsei võib hakata helkurita inimesi trahvima, illustreeriv foto

Politsei võib hakata helkurita inimesi trahvima

31
(Uuendatud 10:38 08.11.2018)
Ligi miljon tasuta jagatud helkurit pole pannud Eesti elanikke end ise nähtavaks tegema ja nüüd hakkab politsei rikkujaid rohkem trahvima.

TALLINN, 8. november — Sputnik. Eri aktsioonide käigus on jagatud Eestis ainuüksi viimastel aastatel laiali nii palju helkureid, et politseimajor Sirle Loigo sõnul peaks igal eestlasel olema kodus vähemalt kolm helkurit, vahendab ERR viitega Postimehele.

Samas maanteeameti mulluse uuringu järgi kannab helkurit alati ligi kaks kolmandikku täiskasvanuist, kuus protsenti ei kanna seda mitte kunagi ja koguni 14 protsenti leidis, et neid ei paneks helkurit kandma mitte miski.

Et mitte jätta inimestele muljet, et iga kord kodust väljudes saab omale helkuri vajadusel kusagilt puu otsast või lähimast politseisõidukist, ulatab politseinik pimedas helkurita liikujale nüüd selle koos kuni 40 euro suuruse trahviga.

Helkur ja talverehvid on soomlaste leiutised >>

Iga valgusepeegeldaja ei ole helkur

Üha populaarsemaks on muutunud ise helkurite või helkuri sarnaste toodete valmistamine. Paraku sellised tooted ei pruugi tagada kaitset pimedas, kuna selliste toodete nõuetele vastavust ei ole hinnatud. Isegi kui toode on valmistatud sertifitseeritud helkurkangast, siis sellest valmistatud lõpptoote kuju, suurus, lisatud detailid, trükised võivad toote tagasipeegeldumise omadusi oluliselt mõjutada, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti Tabijakaitseameti teadet mullu sügisel.

elkur
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Seega kui meisterdad ise, sulle kingitakse või soetad käsitööna valmistatud helkiva toote nagu pross, ripats, kaunistus vms, tasub järele mõelda, kas see tegelikult teeb sind nähtavaks piisavalt varakult, et sõidukijuhile jääks ka aega reageerida," tuletas meelde tarbijakaitseamet.Helkuri kinnitamisel tuleb arvestada, et see oleks nähtav autojuhile. Näiteks kui kinnitad prossi mütsi külge ja kapuuts on peas, kas seda on ikka märgata või kas koti küljes olev ripats on vastutulevale sõidukijuhile näha või jääb see hoopis koti taha. Kõige paremini on märgata umbes põlve kõrgusel rippuvat helkurit, kuna sõidukite valgusviht on suunatud just sellele kõrgusele.

Kindlustamaks, et sõidukijuhil oleks võimalik sind jalakäijana õigeaegselt märgata, kanna helkivale ripatsile, prossile vms käsitööna valmistatud tootele lisaks ka sertifitseeritud helkurit.

Maanteeamet koos Eesti Kunstiakadeemia tudengitega kutsub kõiki liiklejaid lähenema enda nähtavaks tegemisele loovalt ja kandma klassikalise sertifitseeritud helkuri kõrval korraga mitmeid eri funktsiooniga valgustpeegeldavaid tooteid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti oktoobri lõpus.

Sputnik Eesti võttis osa helkurite jagamise kampaaniast >>

"Sõidukijuhid peaksid kõige paremini mõistma, miks on helkuri kandmine ülioluline. Paradoksaalselt arvavad sõidukijuhid, et nad ongi ainult juhid ning unustavad ära, et ka lühikest maad jalakäijana läbides peaksime silma paistma," selgitas Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Darja Lukašenko-Tšistotin.

31
Tagid:
autojuht, liiklus, trahv, ühiskond, helkur, politsei, PPA, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul