Illustreeriv foto

Uuring: lapsevanemad soovivad laste kasvatamise kohta rohkem nõu ja abi

22
(Uuendatud 21:42 16.11.2019)
Üle poole lapsevanematest soovib laste kasvatamise kohta rohkem nõu ja abi, teatab Sotsiaalministeerium.

TALLINN, 2. november — Sputnik. Veidi üle poole ehk 53% Eesti lapsevanematest on tundnud, et vajaksid lapsevanemana nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu abi saamiseks pöörduda või pole söandanud seda küsida, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud lapse õiguste ja vanemluse uuringust.

"Mida paremini oskavad vanemad erinevate olukordadega toime tulla, seda õnnelikumad ja tervemad on lapsed. Vanemlusprogrammides osalenud lapsevanemate kogemused näitavad, et peredes on vähenenud stressitase, paranenud omavahelised suhted ning lastel on vähem probleeme ka igapäevaelus. Julgustan kõiki vanemaid infot otsima ja nõu küsima, näiteks leiab kasulikku infot veebilehelt tarkvanem.ee, " ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Enamik lapsevanematest rõõmustab oma laste üle ning on rahul oma pereeluga (97% ja 91%). Samas tunnevad pooled lapsevanemad ka vajadust saada rohkem aega iseendale.

"Uuringust tuleb selgelt esile, et ühest küljest tunnevad naised meestest sagedamini perest rõõmu, kuid teisalt kogevad emad isadest rohkem stressi ning tunnistavad, et vajaksid rohkem aega iseendale ja kellegi abi ja tuge. Kõige enam vajavad laste kasvatamisel abi ja nõu noored emad vanuses 18-24. Enim valmistavad muret peresiseste konfliktide lahendamine ja jonniva lapse rahustamine, aga ka laste internetiohutus," kommenteeris uuringu tulemusi mõttekoja Praxis analüütik Kristi Anniste.

Kohalikud omavalitsused saavad edaspidi pakkuda lapsevanematele suuremas mahus vanemlust toetavat nõustamist.

"Riik katab Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis 75% ning ülejäänud Eestis 50% "Imelised aastad" programmi kuludest – see on hea võimalus aidata oma kogukonnas lapsevanemaid ning vähendada laste riskikäitumist," lisas minister.

Järgmise nelja aasta jooksul saab riigi toel koolitust pakkuda ligi kolm korda rohkem ehk kokku umbes 4000le 2-8-aastase lapse vanemale.

Veebileht juhendab vanemaid lastekasvatamise keerulises töös>>

Igas vanuses laste vanematele koondab infot ja nõuandeid Tervise Arengu Instituudi (TAI) loodud veebileht tarkvanem.ee, mis on nüüd kättesaadav ka vene keeles. Kaetud on lai valik teemasid, millega kõigil emadel-isadel on kasulik kursis olla: lapse areng, toitumine, liikumine, laps ja alkohol, laps ja narkootikumid, tubakas, lapse vaimne tervis, seksuaalkasvatus, laps ja digimaailm ning kasuperes kasvav laps. Tarkvanem.ee veebist leiab ka infot vanemlike oskuste arendamise koolituste kohta.

Olulisemad tulemused 2018.a uuringust:

  • Suurem osa lapsi on oma eluga rahul – tuntakse rõõmu nii enda, oma elu kui ka sõprade üle. Enamus Eesti lastest tunneb, et nende vanematel on nende jaoks aega, kui nad seda vajavad ja ligi pooled lastest võtavad vähemalt kord nädalas oma vanematega midagi toredat ette. Muu koduse keelega lapsed on aga oma eluga vähem rahul võrreldes kodus peamiselt eesti keelt kõnelevate lastega.
  • Enamus (81%) Eesti lastest tegeleb mõne trenni või huvialaga. Lapsed on küll aktiivsed, kuid teisalt tunneb suur osa lastest, et on erinevate kohustustega isegi liialt koormatud. 4.-11. klassi lastest 41% tunneb end igapäevaselt väsinuna ja 34% tunneb pea iga päev, et tal on liiga palju õppida, viiendik lastest tunneb vähemalt korra nädalas, et tal on liiga palju trenne, hobisid ja ringe ning kolmandik, et peab liiga palju koristama.

Soome meedia: laste hulgas populaarne mobiilimäng Granny on õudne>>

  • Täiskasvanud peavad lapse ärakuulamist oluliseks ning kõige rohkem saavad lapsed kaasa rääkida igapäevaelu puudutavates küsimustes. Mida enam puudutavad otsused ka teisi pere- või kogukonnaliikmeid, seda vähem on lastel võimalust sõna sekka öelda. Võrreldes eelmise uuringuga, on langenud täiskasvanute pooldav hoiak anda lastele võimalus koolielus kaasa rääkida. Kõige vähem teatakse lapse õigust kaasa rääkida oma tervise ja raviga seotud küsimustes.
    Statistika: ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena, illustreeriv foto
    © Sputnik / Владимир Трефилов
  • Lapsevanemad on mures nii lapse ekraani ees veedetud aja kui ka lapse internetiturvalisuse pärast. 55% lapsevanematest leiab, et nende laps on vabal ajal liiga palju ekraani ees, suurem osa lapsevanematest on vähemalt korra viimase aasta jooksul piiranud oma lapse nutiseadmete või interneti kasutust ja üle poolte lapsevanematest on jälginud lapse sotsiaalmeedia suhtluse sisu.
  • Naised tunnetavad nii rõõmu oma laste üle kui ka vanemlusest tulenevat stressi oluliselt sagedamini kui mehed, samas vanuse kasvades väheneb lapsevanemaks olemisega seonduv stress. Veidi üle poole (53%) lapsevanematest on tundnud sageli, mõnikord või harva kas teadmatust, kuhu või kelle poole pöörduda või ei ole söandanud kellegi poole pöörduda.
  • Eesti lapsevanemate kõige levinum distsiplineerimisviis on lapse julgustamine õigesti käituma. Nõnda toimis uuringule eelnenud aasta jooksul 98% lapsevanematest. Kui laps ei kuula sõna või ei käitu soovitult, kuulub ligi viiendiku lapsevanemate distsiplineerimismeetodite hulka füüsiline karistamine. Laste füüsilist karistamist taunib küll üle poole elanikkonnast, kuid täiskasvanute ja laste teadlikkust füüsilise karistamise keelust on vaja suurendada — sellest pole teadlikud 1/3 täiskasvanutest ja ligi pooled lastest.
    Sina oled ettenäitaja
    © AFP 2019 / Brendan Smialowski
  • Enamik täiskasvanutest on valmis abivajavat last aitama, kuid sageli esineb teadmatust, kuidas tekkinud olukorras käituda. Abivajavast lapsest teatatakse pigem olukordades, kus laps on sattunud hätta avalikus ruumis, näiteks nutab tänaval, kuid paljud täiskasvanud kõhklevad, kas ja kuidas sekkuda juhul, kus lapse enda vanem karistab last füüsiliselt või alandab teda. Kolmandik täiskasvanutest arvab, et see, kuidas vanem last kohtleb, on tema isiklik asi ja teiste pereellu ning lastekasvatamise praktikatesse ei julgeta, taheta ega osata sekkuda. Nii võivad jääda paljud lapse probleemid, sealhulgas väärkohtlemine nähtamatuks ja vajalik abi saamata.

Doktor: emad ei taha lapse seksuaalsest väärkohtlemisest midagi teada>>

Lapse õiguste ja vanemluse uuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti elanikkonna, sealhulgas täiskasvanute ja laste, teadlikkusest, hoiakutest ja kogemustest seoses lapse õiguste ja vanemlusega ning hinnata, millised teemad vajavad Eestis enam tähelepanu. Eelmine sarnane uuring tehti 2012. aastal.

22
Tagid:
kasvatamine, lapsevanem, laps, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul