Inglismaa lastearst doktor Andrea Goddard: suurem osa vägistamisi toimuvad pereliikme poolt, illustreeriv foto

Doktor: emad ei taha lapse seksuaalsest väärkohtlemisest midagi teada

60
(Uuendatud 10:51 21.10.2018)
Dr Goddardi sõnul toimuvad suurem osa vägistamisi just pereliikme poolt, seega on koolil ning haridusel väga oluline roll lapse seksuaalkasvatuses, et laps saaks vastavalt oma vanusele aru, mis nende keha on.

TALLINN, 21. oktoober — Sputnik. 8.-9. oktoobril toimus Sotsiaalkindlustusameti ja Läänemeremaade Nõukogu riskilaste töörühma korraldatud koolitus "Väärkohtlemise kahtlusega lapse kohtlemine perearstikeskuses: lapse, perekonna ja personali õigused, kohustused ja võimalused", kus esines Suurbritanniast külla tulnud Imperial College Londoni aulektor, St Mary"s haigla doktor Andrea Goddard.

Doktor Andrea Goddard jõudis Eestisse Läänemeremaade Nõukogu ja Euroopa Komisjoni projekti PROMISE II raames, mis näeb vaeva, et tõsta teadlikkust ning jagada kogemusi Euroopa liidu riikide vahel, vahendas Pealinn

Vägivallaennetuse auhinna pälvis viis inimest >>

Doktor Goddard on võtnud oma missiooniks aidata väärkoheldud lapsi. Ta on pikalt olnud lastearst ning tegelnud lastega, keda on kuritarvitatud. Nagu paljudes Euroopa Liidu riikides, on ka Suurbritannias on keeruline saada head teenust.

"Tänu Promise programmile, milles osaleb ka Eesti, saame pakkuda lastele paremat teenust ja tõsta teadlikkust, kuidas aidata abivajavat last," selgitas riikide koostöös Eestit külastanud arst.

Doktor jagas ise kogemusi, kuidas lapsi Suurbritannias aidatakse, kuulas ka Eesti süsteemi tutvustust ning külastas Tallinnas asuvat lastemaja.

"Tallinna lastemaja jättis mulle väga hea mulje, see tundus väga turvaline koht väärkoheldud lastele ning nähes selle töötajate entusiasmi ja pühendumust, pean ütlema, et teete väga head tööd," ütles doktor Goddard. "Ma loodan, et Eestis avatakse veel rohkem lastemaju."

Ka väikesi lapsi tuleb harida

Suurbritannias on 40% vägistamisjuhtumitest 10-19-aastaste vastu ja ei saa ka öelda, et Eestis see probleem väiksem oleks. 2017. aastal registreeriti 557 seksuaalkuritegu, millest 151 olid last kahjustavad seksuaalkuriteod. Vägistati 104 last, kellest kõige nooremad olid kõigest 3aastased.

Dr Goddardi sõnul toimuvad suurem osa vägistamisi just pereliikme poolt, seega on koolil ning haridusel väga oluline roll lapse seksuaalkasvatuses, et laps saaks vastavalt oma vanusele aru, mis nende keha on.

"Vanemad peaksid oma lapsega rääkima seksuaalsusest, aga kõik vanemad ei tee seda, mida peaksid," selgitas ta.

Tihtipeale on lastel väga raske sellest teemast rääkida, sest nad häbenevad või kardavad tagajärgi. Ka ei tohi alahinnata seda, et need, kes lapsi väärkohtlevad, mängivad nende emotsioonidega. Seetõttu peaksid õpetajad ning arstid oskama märgata ohumärke ning kahtluse korral viivitamatult tegutsema.

Iga üheksas laps on internetis suhelnud võõra täiskasvanuga >>

"Kui rääkida puudujääkidest Eestis, siis võib siin olla mõnikord keeruline sellistel juhtudel saada õiget meditsiinilist abi," sõnas Goddard. "Mul on hea meel, et arstid tulid sellele koolitusele, et osata abivajavaid lapsi paremini aidata."

Tugiteenused aitavad lastel normaalsesse ellu naasta

Kahtlemata lööb seksuaalne vägivald segamini kogu peredünaamika. Kuna suurem osa vägistamisjuhtumitest toimub lähisugulase poolt, on perekonnal sellega raske toime tulla.

"Tuleb tihti ette, et lapse ema psühholoogiliselt ei taha juhtunust teada ja on ise ka haavatav," räägib doktor Goddard.

Seksuaalselt väärkoheldud lastel on ka suurem risk langeda narkootikumide, alkoholi ja muude mõjuainete küüsi, puududa koolist ning käituda muul viisil oma elu kahjustavalt.

"Seetõttu on olulised head teenused ja teraapiad, mis aitavad lapsel juhtunust üle saada," sõnab Goddard. "Tähtsam veel on mõistagi tegeleda ärahoidmise ning ennetamisega."

Doktor Goddard loodab, et sellele olulisele teemale pööratakse rohkem tähelepanu ja et PROMISE II projekt aitab Euroopa riikidel tõsta teadlikkust ning areneda selles suunas, et pakkuda lastele seda abi, mida nad vajavad.

Tema lootus on, et Eestis avatakse veelgi enam lastemaju, kus lastel on turvaline olla ning koolitatakse välja arste ning spetsialiste, kes aitavad väärkoheldud lastel sellest olukorrast võimalikult valutult välja tulla, oskavad nendega rääkida ja neid mõista.

Tähtsad on ka väiksed sammud. Näiteks toob ta välja, et Suurbritannia väärkoheldud laste patroon Cornwalli hertsoginna Camilla on võidelnud välja pakikese hügieenitarvete ja aluspesuga, mida väärkoheldud lapsed saavad pärast ülevaatust kasutada.

"Väike asi, ent muudab väärkoheldud lastele ja noortele ülevaatuse protsessi palju mugavamaks," sõnab doktor Andrea Goddard.

Kui tekib kahtlus, teavitage!

Õiguskantsleri nõunik Kristi Paron nentis, et kui laps räägib väärkohtlemisest, siis kiputakse kahtlema ja kartma, et ehk on tegu valesüüdistusega. Kahtlustatakse küll, et laps võib olla väärkoheldud, kuid mängu lööb puhtinimlik kahtlus.

"Tihti on jäänud teavitamata, sest mõeldakse et nii lugupeetud inimene ju, vaevalt ta oma last väärkohtleb," selgitab ta. "Nii ei jõua kuskile. Kui on väiksemgi kahtlus, tasub kohe teavitada. Selleks on eraldi spetsialistid, kes analüüsivad edasi, kas kahtlus peab paika."

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna arendus-ja ennetustalituse juht Viola Läänerand rõhutas, et kui teavitada abivajavast lapsest, hakkavad lastekaitsetöötajad kohe tegutsema ning teevad selgeks, kas ning millist abi laps vajab.

Eestisse on kahes lastemajas Tartus ja Tallinnas saavad lapsed üle Eesti abi erinevatelt spetsialistidelt nagu näiteks lastekaitsetöötajalt, politseinikult, prokurörilt, psühholoogilt ja paljudelt teistelt, kes hindavad lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ja edasist abivajadust.

Raamat aitab toetada lapse tervet seksuaalset arengut >>

SKA lastemajateenuse juht Anna Frank-Viron lisas, et lastemajas saavad seksuaalselt väärkoheldud lapsed abi nii kaua kui neil seda vaja on.

"Kui laste juhtumid jõuavad lastemajja või lastekaitsetöötaja juurde, siis me usume last ja kuulame ta ära," rääkis Läänerand. "Kui kahtleme ta ütlustes, et ta elab väärkohtlejaga, mis temast tulevikus saab?"

Mõistagi tuleb vahel tegemist teha ka valesüüdistustega või näiteks vanematevahelise hooldusõigusevaidlusega, kus last kasutatakse relvana, kuid alati on oluline võtta iga juhtumit täie tõsidusega. "Last kaitsevad alati täiskasvanute ja spetsialistide võrgustik," selgitab ta. "Kui kuskil on vale, tuleb see nagunii välja."

Lasteabitelefon 116 111 kuulab ära kõik mured

Lasteabitelefoni telefoninõustaja Ada Ojasaar peab tähtsaimaks laps ära kuulata, olgu ta mure suurem või väiksem. Lapsed kipuvad tihtipeale eelistama internetichati, kus on mugavam suhelda.

"Vahel tulevad lapsed chatti teise murega, et olen kole või läksin sõbrannaga tülli, aga kooruvad välja suuremad probleemid," selgitab ta. "Nõustaja kuulab alati lapse või noore ära ning aitab nõu ja jõuga. Ta oskab märgata ja kuulata."

Goddard rääkis, et uuringute põhjal lapsed ootavad peamiselt seda, et lastekaitsetöötajad kuulaksid ja toetaksid neid. Oluliseks peeti ka teenuste kättesaadavust ning spetsialistide väljaõpet, et ka politsei oskaks väärkoheldud lastele õigesti läheneda ja neid aidata. Vähem tähtis ei ole lastele ka info kättesaadavus ning nende asjadega käiguga kursis hoidmine.

Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2016. aastal 434 last kahjustavat seksuaalkuritegu. Vägistamise ohvriks langes ligi 100 last, kelle keskmine vanus teo toimepanemise hetkel oli 9 aastat. Lapsega toimunud seksuaalkuritegude toimepanijatest suurem osa olid lapse pereliige, sugulane või muu tuttav inimene, vahendas uudisteortaal Sputnik Eesti.

"Eesti praktika näitab, et paljudest juhtumitest räägivad lapsed alles aastaid hiljem. Kui me aga märkaksime ja reageeriksime, saaksime last varem aidata," rääkis mullu Lastemaja projektijuht Frank-Viron.

Tema sõnul räägitakse enamasti toimunust sõbrale või emale. Vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste. Ka politseisse teatatakse harva. "Sellepärast ongi väga oluline, et inimene, kellele laps on rääkinud, teavitaks juhtunust ja otsiks lapsele abi."

60
Tagid:
vägistamine, pere, seksuaalkuritegu, väärkohtlemine, lapsed, kool, Lastemaja, Andrea Goddard, Eesti, Suurbritannia
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul