Musta pärli needus

Musta mere hirm - nähtamatud Ukraina kaatrid

76
(Uuendatud 09:19 07.10.2018)
Ukraina soomuskaatri "Krementšug" kapten Aleksandr Regula teatas, et tema laev on Venemaa laevastiku jaoks "nähtamatu". Tema sõnul muudab laeva avastamatuks eriline geomeetria, raadiolained neelav laevakuju ja -värvikiht.

Igor Romanovitš, blogi Green Tea autor RIA Noovostile

Öised lained laksusid vaikselt vastu Sevastoopoli reidil tukkuva Musta mere laevastiku väikese raketilaeva "Miraaž" pardaid,.

Kolm vahimadrust läksid laeva ahtrisse suitsu tegema ja kohtasid seal pootsmani, kes AK-176-le nõjatudes rahulikult piipu tõmbas. 

"Mihhailõtš, räägi midagi huvitavat!" palusid madrused vana pootsmani.

Mihhailõtš sügas mõtlikult rinda, pühkides minema paar sinna kleepunud merekarpi ja puhus piibust suitsurõnga: "Meri varjab palju hämmastavaid saladusi, kollanokad. Kas olete kuulnud ukraina viirastuslikest kummituskaatreist?"

"Ei," kohmetusid madrused tahtmatult.

"Siis kuulake! See on väga salapärane lugu. Ühel päeval kaaperdas vanast Türgi kuunarist edukalt ümber ehitatud Ukraina sõjaväe reiderväikese, relvastamata Krimmi seineri, mis majandusvööndis kilu püüdis.

Meie kalurid pidid kannatama palju solvanguid ja mõnitusi. Neilt nõuti nii riigilipu põletamist, Ukraina kodakondsuse võtmist kui kuunari tekil hüppamist, kuid ükski neist ei liikunud paigast.

© Sputnik / Anton Denisov
Viirastuslaev Meganomi neeme lähedal Krimmi rannikuvetes kuuvarjutuse ajal

Siis käskis Ukraina aluse komandör oma alluvail kogu kalasaak — kuus tonni kilu — üle parda merre heita.

Kalurid kahvatusid — kogu raske töö hävitati nende silme ees – kalurite jaoks on aga kala sama, mis elu. Mõne piinava hetke möödudes tõusis treppi mööda seineri kaptenisillale hallipäine kapten ise…

Pootsman vaikis ja hakkas vahepeal kustunud piipu läitma.

"Mis edasi juhtus, Mihhailõtš?" ärritusid noored madrused, "Mis edasi sai?"

Pootsman puhus välja krabikujulise suitsupilve, imetles seda hetke ja jätkas: "Ja siis võttis seineri kapten oma vana, Nõukogude aegadest pärit ruupori ja needis valjuhäälselt ära kogu Ukraina mereväe.

Ei jõudnud veel tema viimaste needmissõnade kaja kerges meretuules hajuda, kui kõigi Ukraina sõjalaevade kuju ja värvkate muutusid äkki raadiolaineid neelavaiks, nende kerede geomeetria eriliseks ja nad ise koos meeskondadega täiesti nähtamatuiks. Ja mitte ainult Venemaa laevastiku, vaid kõigi jaoks.

"Kuidas see võimalik on?" ahhetasid kuulajaid, "Täiesti?"

"Absoluutselt," noogutas pootsman karmilt. "Alates sellest ajast ei ole ukrainlaste merevägi kellelegi nähtav. Ja ta jääbki selliseks, kuni nad püüavad kinni ja tagastavad Krimmi kaluritele need kuus tonni kilusid.

Ja mitte lihtsalt kilusid, vaid nimelt needsamad kalad, mis merre valati. Kuues tonnis on neid täpselt kolmsada tuhat tükki.

Sellest ajast peale kuulevad paljud öösiti merel kurblikke, pikki oigeid: "Au olgu Ukrainale!" Räägitakse, et see on laineid kündev Ukraina nähtamatu laevastik, mis kilusid tabada püüab. 

© Sputnik / Alexandr Kryazhev
Superkuu ajal kostavad meeskonnaliikmete oiged eriti õõvastavalt, pardal süttivad siis sageli virvatuled.

Vot selline legend, kollanokad. Olgu, kell lööb varsti neljandat hommikutundi — valmistuge vahikorra üleandmiseks!"

………………..

Taevasse tõusis ehapuna. Haigutav kokk viskas eilsed toidujäägid üle parda ja läks kambüüsi hommikusööki valmistama.

"Neetud tiblad!", vandus soomuskaatri U-177 "Krementšug" kapten, masinlikult oma mundrilt kartulikoori pühkides, ehkki toidujäägid lendasid segamatult läbi tema, läbi kaatri ja sulpsatasid lainetesse, mis olid läbi soomuspaadi poolläbipaistva kere selgesti nähtavad.

U-177 kapten tahtis just Venemaa raketilaeva suunas nähtamatu süljeläraka sülitada, kui saabus teade, et kaater U-175 "Berdjansk" märkas suurt kiluparve, mis nägude poolest vägagi otsitavaid isendeid meenutas ja andis kohese korralduse: "Täiskäik edasi!"

Речные бронекатера Бердянск и Аккерман проекта 58150 Гюрза во время ходовых испытаний в открытом море
Projekti 58150 "nähtamatud" soomustatud jõekaatrid "Berdjansk" ja "Akkerman"

Nähtamatu meeskond surus nähtamatud aerud vette ja needuse all olev läbipaistev soomuskaater sööstis kalaparve püüdma.

76
Tagid:
raadiolaineid neelav, varglaev, nähtamatu laev, viirastuslaev, Musta pärli needus, soomuskaatrid, Musta Mere laevastik, Ukraina merevägi, Musta mere laevastik, Sevastoopol, Must meri, Ukraina, Krimm, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul