25. septembril külastas katoliku kiriku pea paavst Franciscus Eestit

Paavsti visiit tõi külma linna natuke soojust

69
(Uuendatud 19:40 27.09.2018)
Katoliku kiriku pea paavst Franciscuse visiit Eestisse kulges deviisi all "Mu süda, ärka üles!" Ja nimelt see mõte oli seatud avaliku jumalateenistuse nurgakiviks.

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik 

25. septembril külastas katoliku kiriku pea paavst Franciscus Eestit. Ühepäevase riigikülastuse käigus kohtus Rooma paavst 25. septembril president Kersti Kaljulaidi, kodanikuühiskonna ja diplomaatilise korpuse esindajatega, pidas Kaarli kirikus kohtumise noortega, külastas Pirita kloostrit ja Tallinna Peeter-pauli katedraali ning seejärel pidas jumalateenistuse Vabaduse väljakul.

Rooma paavsti missale Tallinna südames kogunes tuhandeid inimesi >>

Püha missa, mis leidis aset rahvast tulvil väljakul lageda taeva all, kujunes paavsti Eesti-visiidi kulminatsiooniks. Ja kuigi kokkutulnuid oli kordades vähem kui katoliklikus Leedus, ei vähendanud see sündmuse tähtsust ja selle pidulikkust.

Sel päeval juhtus Tallinnas väike ime – sünoptikute poolt lubatud paduvihma ei tulnudki, vaid tuul olgugi vilu, ajas pilved linna kohal laiali ja laskis päikesel jumalateenistuse valgesse ja punasesse värvigammasse pisut kulda lisada.

Kodu, kuhu saab tagasi minna

Meie riigi külastamine oli Rooma esivaimulikule oluline ilmselt ka sellepärast, et suur osa meie elanikkonnast loeb ennast ateistideks ja deklareerib oma mitteusklikkust. Ning kõigest ligi kuus tuhat inimest määratleb end katoliiklastena – imetilluke osake kristluse kõige arvukamast haust (selle konfessiooni esindajaid elab maailmas üle 1,2 miljardi). Aga see, nagu ütles visiidi eel Püha Tooli pressiteenistuse direktor Greg Burke, "on väljakutse, mis nagu mulle näib, meeldib paavstile."

Oma jutluses Vabaduse väljakul pöördus paavst ilma usuta elavate poole järgmiste sõnadega: "On inimesi, kes peavad end vabaks, kui elavad oma elu ilma Jumalata või temast eemalduvad. Nad ei märka, et sellisena on nende elu otsekui elus ekslevatel orbudel, kellel pole kodu, kuhu tagasi minna."

Paavst Franciscuse visiit Eestisse >>

Kas liigutas see kellegi uskmatu südant? Ei tea, kuid paavsti sõnu kuulas väljakutäis hinge kinni pidades ja tema tasane hääl oli veenev kasvõi seetõttu, et ta ei nõudnud, vaid soovitas, püüdis jõuda seni suletud südameteni.

Saame kaasosalisteks headuses

Kõige erinevamad inimesed kogunesid tol päeval Eestimaa pealinna peaväljakule – siin oli ka lihtsalt udishimulikke, olid valitsus- ja linnaametnikud, kuid olid ka need, kes tulid selleks, et palvetada koos Kristuse vikaariga. Just need inimesed lõidki koos kõrgeima vaimulikuga siin ja praegu puhtuse ning argimuredest ja argisebimistest eemaldunud õhkkonna.

Rooma paavst Franciscus saabus Eestisse
© REUTERS / MAX ROSSI

Nimelt neile olid suunatud Franciscuse sõnad: "Kui ilus on olla vaba ja iseseisev! Mingem siis koos pühale mäele, Moosese mäele, Jeesuse mäele, ja palugem teda – nii nagu ütleb ka selle külaskäigu moto –, et ta ärataks üles meie südamed, et ta annaks meile Püha Vaimu anni, et tunda igal oma ajaloo hetkel ära, kuidas olla vabad, kuidas saada osa headusest ja olla pühad."

Niisugused kohtumised on olulised nii inimestele kui riikidele, sest need võimaldavad kammetoonina häälestada nii mõistuse kui hinge õigel viisil, õpetavad eristama suurt tühisest ja valet tõest. Aga mõistmise ja valgustumise imet ei sünni, juhul kui suure inimese – ning paavst Francsicus kahtlemata selleks on – lausutud sõnad ei lange avatud südameisse ega ärgita meid tegutsema armastuse ja headuse nimel.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

© Sputnik / Илона Устинова, Владимир Новиков
Paavsti visiit tõi külma linna natuke soojust
69
Tagid:
missa, ühiskond, visiit, soojus, usk, Rooma katoliku kirik, Franciscus, paavst, Eesti
Teema:
Paavst Franciscuse visiit Eestisse (28)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul