Ajaloolane, suur XX sajandi ning Teise maailmasõja ajaloo asjatundja professor Magnus Ilmjärv

Professor Magnus Ilmjärv: ajaloolased muudavad avalikku arvamust

160
(Uuendatud 12:06 27.09.2018)
Pingelised suhted Venemaa ja Eesti vahel ei takistanud kahe riigi ajaloolasi kohtumast Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeval Moskvas toimuval konverentsil.

TALLINN, 26. september — Sputnik, Aleksei Stefanov. Venemaa Teaduste Akadeemia üldajaloo instituudis toimub järjekorras neljas vene-eesti konverents teemal "Venemaa ja Baltikum XVIII-XX sajandil: vastastikuste suhete probleemid muutuvas maailmas". Moskvasse on saabunud ajaloolased Tallinna Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Molotov-Ribbentropi pakt kui "suurim arusaamatus" >>

"Tänavu tähistab terve rühm riike omariikluse 100. aastapäeva. Sidemed eesti ajaloolastega on meil kujunenud ammuilma, kuid viimastel aastatel on need teadaolevatel põhjustel olnud külmutatud. Meil on Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudiga sõlmitud kokkulepe ühiste ümarlaudade ja konverentside läbiviimiseks. Viimatine leidis aset 2013. aastal Tallinnas ja sellest ajast peale ei ole me kohtunud," lausus portaalile Sputnik Eesti Venemaa Teaduste Akadeemia üldajaloo instituudi teadusdirektor Aleksandr Tšubarjan.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov (keskel) näituse München-38. Katastroofi lävel avamisel
© Sputnik / Владимир Астапкович

Tal on hea meel, et pärast sedavõrd pikka vaheaega on kolleegid vaatamata mitte just kõige tervemale poliitilisele olukorrale saanud kokku tulla ja 100 aasta taguseid sündmusi vaagida.

"Meie mõtteks on depolitiseerida ajaloolised sidemed. Viis aastat pole meil olnud kohtumisi eesti kolleegidega, seetõttu käsitlen ma seda konverentsi olulise sündmusena," märkis akadeemik Tšubarjan.

Esinduslik Eesti delegatsioon

Eesti delegatsiooni juhib väga tuntud ajaloolane, suur XX sajandi ning Teise maailmasõja ajaloo asjatundja professor Magnus Ilmjärv.

"Esimene vene-eesti konverents leidis aset 2009. aastal, kuni selleni pärast Nõukogude Liidu lagunemist midagi samalaadset ei toimunud. Ent niisugused üritused aitavad teada saada, mida kirjutavad vene ajaloolased, millised vaated neil on. See on väga kasulik ja tähtis – vahetada kogemusi, nägemusi ajaloost," ütles portaalile Sputnik Eesti Magnus Ilmjärv.

Venemaa suursaadik Eestis: spekuleerimise asemel tuleks dialoogile mõelda >>

Tema ajaloonägemus läheb sageli vastuollu Eesti ametliku seisukohaga. Mõned aastad tagasi kujunes Ilmjärve raamat "Hääletu alistumine" tõeliseks bestselleriks, põhjustades eesti ühiskonnas tuliseid vaidlusi. Ajaloolane tõestas arhiividokumentidele tuginedes, et kolme Balti riigi kõrgeimad juhid tegid ajavahemilkul 1920. kuni 1940. aastani koostööd Nõukogude Venemaaga ja olid koguni NSV Liidu valitsuse ülalpidamisel.

Ilmjärv ise ei pea tema ajaloolise töö ümber puhkenud vaidlusi millekski eriliseks. "See on inimeste loomulik reageering. Ajaloolased ei pea kirjutama nii, nagu rahvas arvab ega sobituma avaliku arvamusega. Me leiame kogu aeg midagi uut, avaldame oma töid ning aja möödudes toimub avaliku arvamuse korrigeerimine, inimesed hakkavad teistviisi mõtlema," on Magnus Ilmjärv veendunud.

Eesti keeles ilmus tema "Hääletu alistumine" 2004. aastal, vene keelde sai see tõlgitud 2013. aastal. Ja kui esimestel aastatel peale eestikeelse väljaande trükist ilmumist kritiseeriti tema tööd väga agarasti, siis venekeelse versiooni ilmumise ajaks olid kired vaibunud ning täna, nagu ajaloolane tunnistab, ei vaidlusta tema tööd peaaegu mitte keegi. "Avaliku arvamuse korrigeerimine ongi juba toimunud," ütleb ta.

1917. aasta sündmuste uurimine

Neljandal vene-eesti konverentsilil "Venemaa ja Baltikum XVIII-XX sajandil: vastastikuste suhete probleemid muutuvas maailmas" tutvustas Magnus Ilmjärv oma uurimust olukorra kohta Eestimaa ja Liivimaa kubermabgus 1917. aasta Veebruari- ja Oktoobrirevulutsiooni ajal. Ta rääkis sellest, kuidas ühendati teritooriumid, kus ajalooliselt on elanud eestlased.

"Nõukogude ajal uuriti seda perioodi vähe. Tänapäeval eksisteerib muidugi erinevaid vaateid, stereotüüpe, seetõttu on meile väga huvipakkuv, mida kirjutavad sellest vene ajaloolased," selgitab Ilmjärv.

Tema sõnul ei kutsu see ajaloolõik, nagu ka sündmused pärast 1991. aastat vaidlusi eesti ja vene ajaloolaste vahel. Viimase perioodi kohta on ka väga vähe materjale, arhiividki on seniajani suletud ning poliitikute arvamused on sageli tendentslikud.

Teisele maailmasõjale eelnenud sündmused on omaette teema. Selles küsimuses kahe riigi ajaloolastel ühist arvamust ei ole, kuid nimelt niisuhused kohtumised aitavad leida kokkupuutepunkte.

"Mõnikord üritavad poliitiliste ringkondade esindajad ajalugu oma huvides ära kasutada. Meie aga püüame seada ajalooküsimused akadeemilistele rööbastele, vältida politiseerimist, seetõttu korraldame konverentse kolleegidega erinevatest riikidest," leiab Venemaa Teaduste Akadeemia üldajaloo instituudi Põhja-Euroopa ja Baltimaade ajaloo keskuse juhataja Aleksei Komarov.

Antikommunism kui Eesti poliitika fetiš >>

"Eestlastega on meil ühine ajalugu – Balti kubermangud kuulusid Vene impeeriumi koosseisu ja pärast iseseisvusperioodi astusid vabariigid Nõukogude Liitu. See on meie ühine ajalugu, millega tuleb tegelda, süveneda dokumentidesse. Seda enam, et on olemas vägagi rikkalik arhiivipärand," ütleb Komarov.

Руководитель Центра истории Северной Европы и Балтии Института всеобщей истории РАН Алексей Комаров
© Sputnik / Алексей Стефанов
Venemaa Teaduste Akadeemia üldajaloo instituudi Põhja-Euroopa ja Baltimaade ajaloo keskuse juhataja Aleksei Komarov

Muret teeb ainult see, et vene keele oskusega eesti ajaloolasi jääb üha vähemaks. Vanem põlvkond läheb pensionile, noorem põlv aga ei suuda ilma vene keelt oskamata ühise ajaloo perioode uurida.

"Tänu tänasele kohtumisele luuakse sidemeid, mis võivad kolleegide vahel küllalt kaua kesta. Nüüd on meile oluline äratada huvi noorte seas, et ei katkeks põlvkondade järjepidevus ja naabritevahelised suhted ka akadeemilisel tasandil säiliksid," on Aleksei Komarov veendunud.

160
Tagid:
poliitika, ajalugu, konverents, Hääletu alistumine, Venemaa Teaduste Akadeemia, NSV Liit, TLÜ, , Aleksandr Tšubarjan, Magnus Ilmjärv, Baltikum, Eesti, Balti riigid, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul