Ajaloolane, suur XX sajandi ning Teise maailmasõja ajaloo asjatundja professor Magnus Ilmjärv

Professor Magnus Ilmjärv: ajaloolased muudavad avalikku arvamust

136
(Uuendatud 12:06 27.09.2018)
Pingelised suhted Venemaa ja Eesti vahel ei takistanud kahe riigi ajaloolasi kohtumast Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeval Moskvas toimuval konverentsil.

TALLINN, 26. september — Sputnik, Aleksei Stefanov. Venemaa Teaduste Akadeemia üldajaloo instituudis toimub järjekorras neljas vene-eesti konverents teemal "Venemaa ja Baltikum XVIII-XX sajandil: vastastikuste suhete probleemid muutuvas maailmas". Moskvasse on saabunud ajaloolased Tallinna Ülikoolist ja Tartu Ülikoolist.

Molotov-Ribbentropi pakt kui "suurim arusaamatus" >>

"Tänavu tähistab terve rühm riike omariikluse 100. aastapäeva. Sidemed eesti ajaloolastega on meil kujunenud ammuilma, kuid viimastel aastatel on need teadaolevatel põhjustel olnud külmutatud. Meil on Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudiga sõlmitud kokkulepe ühiste ümarlaudade ja konverentside läbiviimiseks. Viimatine leidis aset 2013. aastal Tallinnas ja sellest ajast peale ei ole me kohtunud," lausus portaalile Sputnik Eesti Venemaa Teaduste Akadeemia üldajaloo instituudi teadusdirektor Aleksandr Tšubarjan.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov (keskel) näituse München-38. Katastroofi lävel avamisel
© Sputnik / Владимир Астапкович

Tal on hea meel, et pärast sedavõrd pikka vaheaega on kolleegid vaatamata mitte just kõige tervemale poliitilisele olukorrale saanud kokku tulla ja 100 aasta taguseid sündmusi vaagida.

"Meie mõtteks on depolitiseerida ajaloolised sidemed. Viis aastat pole meil olnud kohtumisi eesti kolleegidega, seetõttu käsitlen ma seda konverentsi olulise sündmusena," märkis akadeemik Tšubarjan.

Esinduslik Eesti delegatsioon

Eesti delegatsiooni juhib väga tuntud ajaloolane, suur XX sajandi ning Teise maailmasõja ajaloo asjatundja professor Magnus Ilmjärv.

"Esimene vene-eesti konverents leidis aset 2009. aastal, kuni selleni pärast Nõukogude Liidu lagunemist midagi samalaadset ei toimunud. Ent niisugused üritused aitavad teada saada, mida kirjutavad vene ajaloolased, millised vaated neil on. See on väga kasulik ja tähtis – vahetada kogemusi, nägemusi ajaloost," ütles portaalile Sputnik Eesti Magnus Ilmjärv.

Venemaa suursaadik Eestis: spekuleerimise asemel tuleks dialoogile mõelda >>

Tema ajaloonägemus läheb sageli vastuollu Eesti ametliku seisukohaga. Mõned aastad tagasi kujunes Ilmjärve raamat "Hääletu alistumine" tõeliseks bestselleriks, põhjustades eesti ühiskonnas tuliseid vaidlusi. Ajaloolane tõestas arhiividokumentidele tuginedes, et kolme Balti riigi kõrgeimad juhid tegid ajavahemilkul 1920. kuni 1940. aastani koostööd Nõukogude Venemaaga ja olid koguni NSV Liidu valitsuse ülalpidamisel.

Ilmjärv ise ei pea tema ajaloolise töö ümber puhkenud vaidlusi millekski eriliseks. "See on inimeste loomulik reageering. Ajaloolased ei pea kirjutama nii, nagu rahvas arvab ega sobituma avaliku arvamusega. Me leiame kogu aeg midagi uut, avaldame oma töid ning aja möödudes toimub avaliku arvamuse korrigeerimine, inimesed hakkavad teistviisi mõtlema," on Magnus Ilmjärv veendunud.

Eesti keeles ilmus tema "Hääletu alistumine" 2004. aastal, vene keelde sai see tõlgitud 2013. aastal. Ja kui esimestel aastatel peale eestikeelse väljaande trükist ilmumist kritiseeriti tema tööd väga agarasti, siis venekeelse versiooni ilmumise ajaks olid kired vaibunud ning täna, nagu ajaloolane tunnistab, ei vaidlusta tema tööd peaaegu mitte keegi. "Avaliku arvamuse korrigeerimine ongi juba toimunud," ütleb ta.

1917. aasta sündmuste uurimine

Neljandal vene-eesti konverentsilil "Venemaa ja Baltikum XVIII-XX sajandil: vastastikuste suhete probleemid muutuvas maailmas" tutvustas Magnus Ilmjärv oma uurimust olukorra kohta Eestimaa ja Liivimaa kubermabgus 1917. aasta Veebruari- ja Oktoobrirevulutsiooni ajal. Ta rääkis sellest, kuidas ühendati teritooriumid, kus ajalooliselt on elanud eestlased.

"Nõukogude ajal uuriti seda perioodi vähe. Tänapäeval eksisteerib muidugi erinevaid vaateid, stereotüüpe, seetõttu on meile väga huvipakkuv, mida kirjutavad sellest vene ajaloolased," selgitab Ilmjärv.

Tema sõnul ei kutsu see ajaloolõik, nagu ka sündmused pärast 1991. aastat vaidlusi eesti ja vene ajaloolaste vahel. Viimase perioodi kohta on ka väga vähe materjale, arhiividki on seniajani suletud ning poliitikute arvamused on sageli tendentslikud.

Teisele maailmasõjale eelnenud sündmused on omaette teema. Selles küsimuses kahe riigi ajaloolastel ühist arvamust ei ole, kuid nimelt niisuhused kohtumised aitavad leida kokkupuutepunkte.

"Mõnikord üritavad poliitiliste ringkondade esindajad ajalugu oma huvides ära kasutada. Meie aga püüame seada ajalooküsimused akadeemilistele rööbastele, vältida politiseerimist, seetõttu korraldame konverentse kolleegidega erinevatest riikidest," leiab Venemaa Teaduste Akadeemia üldajaloo instituudi Põhja-Euroopa ja Baltimaade ajaloo keskuse juhataja Aleksei Komarov.

Antikommunism kui Eesti poliitika fetiš >>

"Eestlastega on meil ühine ajalugu – Balti kubermangud kuulusid Vene impeeriumi koosseisu ja pärast iseseisvusperioodi astusid vabariigid Nõukogude Liitu. See on meie ühine ajalugu, millega tuleb tegelda, süveneda dokumentidesse. Seda enam, et on olemas vägagi rikkalik arhiivipärand," ütleb Komarov.

Руководитель Центра истории Северной Европы и Балтии Института всеобщей истории РАН Алексей Комаров
© Sputnik / Алексей Стефанов
Venemaa Teaduste Akadeemia üldajaloo instituudi Põhja-Euroopa ja Baltimaade ajaloo keskuse juhataja Aleksei Komarov

Muret teeb ainult see, et vene keele oskusega eesti ajaloolasi jääb üha vähemaks. Vanem põlvkond läheb pensionile, noorem põlv aga ei suuda ilma vene keelt oskamata ühise ajaloo perioode uurida.

"Tänu tänasele kohtumisele luuakse sidemeid, mis võivad kolleegide vahel küllalt kaua kesta. Nüüd on meile oluline äratada huvi noorte seas, et ei katkeks põlvkondade järjepidevus ja naabritevahelised suhted ka akadeemilisel tasandil säiliksid," on Aleksei Komarov veendunud.

136
Tagid:
poliitika, ajalugu, konverents, Hääletu alistumine, Venemaa Teaduste Akadeemia, NSV Liit, TLÜ, , Aleksandr Tšubarjan, Magnus Ilmjärv, Baltikum, Eesti, Balti riigid, Venemaa