Uuring: enesetappude ennetamiseks peab märkama abivajajaid, illustreeriv foto

Uuring: enesetappude ennetamiseks peab märkama abivajajaid

26
(Uuendatud 20:02 10.09.2018)
Enesetappude ennetamiseks tuleb tõsta inimeste teadlikkust, et märkaksime abivajajaid õigeaegselt nii koolis, tööl kui tervishoiusüsteemis, selgub täna, rahvusvahelisel suitsiidiennetuspäeval avaldatud Tartu Ülikooli uuringust aastatel 2006-2016 enesetapu läbi hukkunute kohta.

TALLINN, 10. september — Sputnik. Enesetappude arv Eestis on aastate jooksul vähenenud nii meeste kui naiste hulgas, kuid on jätkuvalt üks kõrgemaid Euroopas, edastas Sotsiaalministeerium. Aastatel 2006-2016 hukkus enesetappude läbi 2543 inimest. Enesetapu sooritanutest 80% olid mehed, 4% olid alla 20-aastased lapsed ja noorukid. Enesetapu sooritanud meestest 70% olid alla 60-aastased ja naistest 52% olid üle 60-aastased.

Eestis on enesetapjaid rohkem, kui tules ja liikluses hukkunuid kokku >>

Kui aastatel 2006-2013 hukkus enesetappude läbi aastas keskmiselt 237 inimest, siis aastatel 2014-2016 keskmiselt 205. Nii meeste kui naiste hulgas on enesetappude arv aastatel 2006-2016 vähenenud, kuid oli veel 2015. aastal 1,5 korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2017. aastal hukkus Statistikaameti andmeil enesetappude läbi 219 inimest.

"Kaotame enesetappude läbi Eestis enam kui 200 inimest aastas. See on lubamatult palju. Õigeaegse märkamise ja abi korral oleks tõenäoliselt võimalik nii mõnigi elu päästa," ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Käthlin Mikiver. "Enesetappude ennetamine on kompleksne ja seega vajab erinevate osapoolte ühiseid pingutusi."

Uuringu üks eesmärke oli analüüsida ja kirjeldada tunnuseid, mille poolest enesetapu sooritanud erinesid ülejäänud rahvastikust — samal perioodil elanud ja haiguse tõttu surnud inimestest. Analüüsist selgub, et võrreldes kontrollrühmaga oli enesetapu sooritanud

  • meeste seas rohkem eestlasi, üksi elavaid ja töötuid inimesi, neid, kes olid viimase eluaasta jooksul seotud kuriteoga või viibinud vanglas;
  • naiste seas oli rohkem mitte-eestlasi, vallalisi ja töötuid inimesi.

Nii meeste kui naiste seas oli suitsiidi läbi hukkunuil rohkem vaimse tervise häireid, kuulmis- ja nägemishäireid, kroonilist valu ning inimesi, kes olid viimasel eluaastal käinud EMOs.

Võrreldes muutusi perioodidel 2006-2013 ja 2014-2016 selgus, et enesetapu läbi hukkunute seas kasvas nende inimeste osakaal, kellel olid toimetulekuraskused, hoolduskoormus ja seotus kuritegevusega. Samuti kasvas viimasel perioodil nii laste ja noorukite, meeste kui naiste hulgas EMO-sse pöördunute osakaal.

Tartu Ülikooli uuringu koordinaatori Liis Rooväli sõnul ei ole enesetapu sooritanute tunnused aastatel 2006-2016 võrreldes varasemaga muutunud.

"Enesetapu olulisemad riskitegurid lisaks meessoole, on üksindus, raskused eluprobleemide lahendamisel, vaimse tervise häired, suitsiidimõtted ja –katsed," ütles Liis Rooväli.

"Enesetapu läbi hukkunud on sattunud viimasel eluaastal sagedamini EMO-sse, kusjuures suitsiidikatseid tervishoiuasutustes sageli ei registreerita. See tähendab, et lisaks lähedaste ja sõprade tähelepanelikkusele kodus, koolis, tööl ja mujal aitaks enesetappusid ära hoida ka tervishoiusüsteemi aktiivsem sekkumine," lisas ta.

Mullu kaotas Eesti suitsiidide läbi 183 elu >>

Uuringus tuuakse olulisema soovitusena välja vajadus abi saamise võimaluste laiendamiseks nii psüühika- ja sõltuvushäiretega (alkoholism, narkomaania) inimestele kui ka krooniliste haigustega inimestele. Samuti rõhutatakse vajadust tõsta kogu elanikkonnas teadlikkust sellest, kuidas suitsiidiriskis elavaid inimesi õigeaegselt märgata ja aidata.

Uuring viidi läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel, uuringu eesmärk on aidata suunata ennetust. Uuringut rahastasid Eesti Teadusagentuur ja Sotsiaalministeerium. Uuringu teostasid Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.

10. septembril tähistatakse rahvusvahelist suitsiidiennetuspäeva, et juhtida tähelepanu probleemile, mille tõttu sureb Eestis rohkem inimesi kui liikluses ja tulekahjudes kokku.

Helsingis avati märtsi algul enesetappude ennetuskeskus, kuhu igaüks saab pöörduda abi paluma — tasuta ja ilma saatekirjata, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Keskus asub Helsingis Lääne-Pasilas ja sinna pöörduja saab kõigepealt rääkida ära oma loo. Keskuse töötaja kuulab kõigepealt inimese ära.

Keskuse juht Marena Kukkonen ütleb, et enesetapu-jutte tuleb alati võtta tõsiselt. Neil, kes korra üritanud on suur risk teha seda uuesti. Enesetapukatse räägib aga sellest, et inimene on olnud sellises olukorras, et ei näe muud väljapääsu.

MTÜ Peaasjad ja rattasõprade seltskond Ehh, Uhhuduur kutsuvad suitsiidiennetuspäeva puhul üksteist märkama, hoidma ja rattaga ümber Eesti sõitma. Nädalajagu kestva algatuse eesmärgiks on hoida nii iseennast kui oma lähedasi ning rattaga läbisõidetud kilomeetreid saab ka "annetada" ja sihiks on teha Eestile peale vähemalt üks tiir, rattasõprade kaasabil loodetavasti isegi 100, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Levinuimateks vaimse tervise haigusteks on depressioon, ärevus- ja sõltuvushäired. Nende haiguste sümptomid, sealhulgas enesetapumõtted ja enesetapusoov on enamikel juhtudel osaliselt või täielikult ravitavad," ütles MTÜ Peaasjad tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

26
Tagid:
suitsiid, depressioon, kuupäevad, ennetamine, ühiskond, enesetapp, sotsiaalministeerium, , maailm, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul