Töö Soomes, pere Eestis – eestlaste tavaline elurütm, illustreriv foto

Töö Soomes, pere Eestis eestlaste tavaline elurütm

174
(Uuendatud 16:33 04.09.2018)
Soome sotsiaalkindlustuse saamise eelduseks on reeglina neli kuud Soomes töötamist. Tööaja ja palga osas peavad olema täidetud miinimumnõuded: tööd tuleb teha vähemalt 18 tundi nädalas ja palk peab olema ametiühingu-järgne või vähemalt 1189 eurot kuus (aastal 2018).

TALLINN, 4. september — Sputnik. Tallinna mees Mati Pärn tuli Soome 2008. aastal, kui Eestisse saabus kriis. Kümne aasta jooksul on kolme lapse isa kohanenud Soome töökultuuriga, nii et ei mõtlegi enam Eestisse tööle naasta. Isegi vaatamata sellele, et pere elab jätkuvalt Tallinnas.

Mati Pärn proovis 2008. aastal õnne Soome lahe teisel pool, kuigi see tähendas eemalolekut naisest ja lastest. Pere vanim laps oli tookord 14-aastane ja noorim 2-aastane, vahendab Eestinen viitega Soome sotsiaalkindlustusametile Kela.

Enamik eestlastest teeb tööd ka puhkusel olles >>

Ehitusmees leidis töö Kesk-Soomes Jyväskyläs tegutsevast maalrifirmast. Nüüd on Mati olnud Soomes 10 aastat ja oma valikuga rahul. Mati istub Helsingis kohvikus, rüüpab lattet ja muheleb.

"Vahel on naisega juttu olnud, et tuleks tagasi Eestisse. Aga naine on iseseisev ja pere pea. On parem, kui ma kogu aeg vahele ei sega, vaid ajan asju enda järgi. Ning nädalalõppudel, kui tulen koju, olen nagu uus mees," naeratab Mati silma pilgutades.

Terve see 10 aastat, mis Mati on käinud Soomes tööl on naine lastega olnud Tallinnas. Selle aja jooksul on Mati tõusnud tavalisest töömehest töödejuhatajaks.

Algul oli Mati kaheksa aastat Jyväskyläs. Kaks aastat tagasi vahetas ta töökohta ja on nüüd ametis töödejuhatajana ühes Eesti ehitusettevõttes Helsingis. Objektid on näiteks Helsingi olümpiastaadion ja majad Bulevardil.

Pärast töökoha vahetust on ka lihtsam koju sõita, sest pere elab kahetunnise laevasõidu kaugusel. Jyväskyläs töötades tegi ta krohvimistööd, mistõttu talvel eriti tööd polnud. Siis sai pikemalt kodus olla.

Juba algusest peale oli selge, et Mati tuleb Soome üksi ja naine jääb lastega Tallinna. Paari aasta pärast tuli jutuks, et naine tuleks Soome järele. Aga naisel oli oma töö ja sõbrad Tallinnas.

On ainult üks asi, mis Matit häirib Soomes töötades: et ei saa olla kodus koos lastega. "Aga me skaibime iga päev. Kui lähen pärast tööd koju, siis vaatan läbi e-posti ning suhtlen naise ja lastega," räägib Mati.

Muud Mati õhtuti teha ei jõuagi, sest tööpäevad on pikad ja töö juures saab kasutada nelja eri keelt: lisaks eesti ja soome keelele veel vene ja inglise keelt. Juba see väsitab. Vahel sõidab Mati õhtuti Helsingis jalgrattaga ringi.

Helsingis tuleb Soomes töötamise infoõht >>

Soomes oldud aja jooksul sündis Matile ka kolmas laps, kes on nüüd 6-aastane. Vanemad lapsed on 12- ja 24-aastased.

Kuivõrd Mati töötab Soomes, siis saab tema pere Soomest lapsetoetust. Toetust makstakse alla 17-aastaste laste eest ulatuses, mis katab Eesti ja Soome lastetoetuste erinevuse.

Mati pere pole saanud Soomest muid soodustusi, aga Soomes töötaval eestlasel on võimalik saada Kelalt koduse lapsehoiu toetust, kui alla 3-aastane laps on kodune. Kui abikaasa sünnitab Eestis, on Soomes töötaval isal võimalik saada Soomest ka isapalka.

Välismaalt Soome tööle tulemisega kaasneb Soome sotsiaalkindlustus, kui tulek on püsiv või töö kestab kauem kui neli kuud. Küll peavad olema täidetud palga ja tööajaga seotud miinimumnõuded. Ka ajutiste tööde tegija võib saada toetust, kui tööaeg ja palk seda võimaldavad.

Mati jaoks polnud Soome sotsiaalkindlustuse saamine lihtne, kuna täita tuli palju pabereid ja kulus palju aega. Isegi lapsetoetuse saamine võttis aega mitu kuud.

Muidu on Matil läinud Soomes kõik hästi. Halbu kogemusi tal Soomega seoses pole. Nüüd abistab Mati Soome sotsiaalkindlustusega seoses oma alluvaid, eriti neid, kes ei räägi soome keelt.

Mati läheb koju pere juurde reedeti ja esmaspäeval tagasi Helsingisse tööle. Nädalas on ta seega neli ööd Helsingis ja kolm Tallinnas. "Minule ja naisele see sobib. Oleme õnnelikud," naeratab Mati.

Mati ise päriseks Tallinna naasta ei plaani, kuna ta on kohanenud Soome töökultuuriga ja Soome ühiskond on ta hästi vastu võtnud.

Eestis napib programmeerijaid, kokkasid ja veoautojuhte >>

"Eesti töökultuur mulle enam ei sobi. Asjad käivad Soomes aeglasemalt kui Eestis, kus tahetakse kõike kohe ja kiiresti saada. Aga Soomes saavad kõik asjad siiski õigel ajal valmis," räägib Mati.

"Kui Soomes enam tööd poleks, siis läheksin tagasi, aga kuni tööd on, niikaua olen ilmselt pensionini välja," räägib 50-le lähenev Mati.

Mida tasub teada Soome sotsiaalkindlustuse kohta

Soome püsivalt elama asuvad inimesed kuuluvad Soome sotsiaalkindlustuse alla. Lisaks saavad Soome sotsiaalkindlustuse need, kes Soomes töötavad, kuigi ei pruugi Soomes elada.

Soome sotsiaalkindlustuse saamise eelduseks on reeglina 4 kuud Soomes töötamist. Tööaja ja palga osas peavad olema täidetud miinimumnõuded: tööd tuleb teha vähemalt 18 tundi nädalas ja palk peab olema ametiühingu-järgne või vähemalt 1189 eurot kuus (aastal 2018).

Kutsutakse kandideerima Saksamaale eakate hooldaja ametikohale, illustreeriv foto
© Depositphotos / Photographee.eu

Ajutiste tööde tegija võib kuuluda samuti sotsiaalkindlustuse alla, kui tööaeg ja palk kokku nõuetele vastavad.

Sotsiaalkindlustuse võib võtta ka osalise. Näiteks neil, kes tulevad tööle vähemaks kui neljaks kuuks on õigus saada arstiabi, Euroopa Liidust tulijatel on õigus ka laste koduhoiu toetusele.

Kui nõuded on täidetud, saab Soomes töötamise korral nii haiguskindlustuse kui lapsetoetused, samuti koduhoiu toetuse, seda isegi siis, kui elukoht on väljaspool Soomet.

Eestlased on ostnud Soomes viimastel aastatel rohkem kinnisvara kui teised välismaalased. Eestlasi võrreldakse Soomes juba soomerootslastega, vahendas uudisteportaal Spuntik Eesti augusti lõpus.

Tuhanded eestlased on läinud Soome parema palga ja suurema sotsiaalse kindlustunde pärast, aga Soome asjatundjate sõnul on nüüdseks palgatöötajate tagatisi hakatud märgatavalt vähendama, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juuli lõpus.

Tööhõive Soomes on praegu 1990-ndate aastate kriisi eelsel tasemel: rohkem kui 75 protsenti tööjõust on tööl ning nagu Eestiski on paljudel aladel tööjõu puudus.

Lääne-Euroopa kirtsutab Idast tulnute peale nina >>

Ühest küljest on selle põhjus hoogne majanduskasv: selleks aastaks prognoositakse kolmeprotsendist kasvu, mida pole ammu olnud, aga teisalt on asjatundjate sõnul tööhõivele kaasa aidanud ka Soome valitsuse otsused: palkade külmutamine, töönädala pikendamine, tööandjate maksukoormuse vähendamine.

174
Tagid:
töökultuur, pere, ehitus, töö, palk, Kela, Sotsiaalkindlustusamet, Soome, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul