Kampaania kutsub üles märkama seksuaalvägivallale viitavaid ohumärke, illustreeriv foto

Kampaania kutsub üles märkama seksuaalvägivallale viitavaid ohumärke

29
(Uuendatud 10:50 21.10.2018)
Teisipäeval, 4. septembril algas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna eestvedamisel teavituskampaania, mis kutsub üles märkama erinevaid seksuaalvägivallale viitavaid ohumärke ja julgustab inimesi seksuaalvägivalla korral kriisiabikeskustest abi otsima.

TALLINN, 4. september — Sputnik. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste koordinaatori Keete Janteri sõnul on sel aastal pöördunud seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse 53 naist. Janteri sõnul kasvab kriisiabikeskustesse pöördujate hulk pidevalt. Kriisiabikeskustesse pöördujate keskmine vanus on 23 aastat, kuid pöördujad on olnud vanuses 9-70 aastat. Kõige rohkem on kannatanute seas noori ja teismelisi, teatab Sotsiaalkindlustusamet.

Iga üheksas laps on internetis suhelnud võõra täiskasvanuga >>

"Siiski on teada, et seksuaalvägivalda kogenute arv on oluliselt suurem, kui nende inimeste hulk, kes abi saamiseks spetsialistide poole pöörduvad. See võib olla tingitud hirmust näiteks kättemaksu eest, häbist või süütundest," rääkis ta ning ütles, et seetõttu on eriti oluline lähedaste roll, nende toetus ja abi.

"Abi küsimine, ükskõik, millal vägivald aset leidis, on väga tähtis, sest minevikus läbielatud seksuaalvägivald võib häirida selle üle elanud inimese toimetulekut igapäevaelus," lisas Janter.

Kampaania raames valmivad temaatilised reklaamid, mida levitatakse septembri ja oktoobri jooksul erinevates sotsiaalmeedia kanalites. Kampaania on suunatud noortele ja naistele ning selle eesmärk on, et inimesed tunneksid seksuaalvägivalla ära ja oskaksid märgata erinevaid seksuaalvägivallale viitavaid ohumärke ja olukordi.

2017. aastast saavad kõik seksuaalvägivalda kogenud inimesed pöörduda abi saamiseks ka ööpäevaringselt avatud seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse, mis asuvad neljas Eesti piirkonnas haiglate juures: Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas.

Kampaania ideelahenduse on teinud sotsiaalmeedia agentuur Goal Marketing OÜ. Rohkem infot leiab sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kodulehelt www.palunabi.ee/seksuaalvagivald.

Esmakordselt väljaantava vägivallaennetuse auhinna pälvisid mullu sügisel viis inimest, kes on aidanud leida lahendust vägivallale seal, kus seda esmapilgul ei paista, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor >>

President Kersti Kaljulaid ja justiitsminister Urmas Reinsalu tunnistasid tublisid inimesi, kes on märkimisväärselt panustanud vägivallaennetusele Eestis.

Helsingis on hüppeliselt kasvanud seksuaalkuritegude arv, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti juulikuus. Kuigi kuritegude üldarv Helsingis langeb, kasvab kiiresti seksuaalkuritegude arv, selgub politsei poolaasta aruandest.

Helsingis registreeriti tänavu esimese poole aastaga 25 protsenti vähem kuritegusid kui eelmisel aastal samal ajal. Seksuaalkuritegude arv on aga märkimisväärselt kasvanud: neid oli 45 protsenti enam kui eelmisel aastal. Kokku registreeriti esimese poolaastaga 292 seksuaalkuritegu, mida on 90 võrra enam kui eelmisel aastal.

Seksuaalkuritegude suuremat arvu seletab Soome politsei kurjategijate tõhusama paljastamise ja teadlikkuse tõusuga.

Rootsis jõustus suvel range seadus, mis määratleb seksi selge nõusolekuta vägistamisena, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Uue seaduse järgi on inimene pannud toime vägistamise, kui seksuaalvahekorra teine osapool ei osalenud selles vabatahtlikult.

Varem oli vägistamine Rootsi seadustes defineeritud seksuaalaktina, mille toimepanekul on kasutatud vägivalda või ähvardamist. Nüüd ei ole enam vägistamises süüdimõistmise ainsaks eelduseks vägivald või ähvardused või see, et ründaja kasutas ära ohvri iseäranis haavatavat olukorda, on öeldud valitsuse avalduses.

29
Tagid:
seksuaalkuritegu, naised, ennetamine, kampaania, ühiskond, vägivald, lapsed, kriisiabikeskus, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul