Eesti sõjaajaloo klubi FrontLine juht Andrei Lazurin

Videosild Eestis ei abistata hukkunud sõdurite säilmete otsijaid

39
(Uuendatud 23:35 07.08.2018)
Sõdurihaudade otsingute riiklik toetamine kergendaks tehtavat tööd tunduvalt, leiavad otsingurühmade esindajad.

TALLINN, 7. august — Sputnik, Ilona Ustinova.  Novgorodi oblasti Tšudovo rajooni Suure-Isamaasõja lahingupaikades toimub 10.-24. augustini rahvusvaheline sõja-ajalooline ekspeditsioon "Volhovi rinne. Tšudovo."

Selles osaleb umbes 600 inimest, sealhulgas Eesti, Valgevene, Kasahstani, Moldova, Usbekistani, Tadžikistani ja Kõrgõzstani ja Venemaa 30 piirkonna otsingurühmade liikmed. 

Sputniku pressikeskuses toimunud Tallinna-Moskva-Kišinjovi-Minski videosilla ajal arutlesid otsinguorganisatsioonide esindajad ja peatse ekspeditsiooni liikmed oma koduriikide sõjahaudade uurimise teemal. Nad rääkisid, milliste raskustega tegevuse käigus kokku tuleb puutuda.

Eestis toimuvad regulaarselt sõdurite säilmete ümbermatmised

Eesti sõjaajaloo klubi Front Line juht Andrei Lazurin märkis, et võttis rõõmuga ekspeditsioonil osalemise kutse vastu – seal võimalik kolleegidelt uusi oskusi õppida ja ka oma kogemusi jagada.

Lazurin ütles, et hetkel tegutseb Eestis 5 otsingurühma, mis korraldavad regulaarselt ekspeditsioone ja korraldavad poole aasta tagant leitud sõjaväelaste säilmete ümbermatmist kahes Eestimaa nurgas — Sinimägedes, kus 1944. aastal toimus Eesti territooriumi üks verisemaid lahinguid, ning Maardu linna sõjaväekalmistul.

August, nagu märkis Lazurin, on Tallinna kangelasliku kaitsmise kuu. "Töötame hetkel kolleegidega linna territooriumil, otsides 1941. aasta augustis hukkunud sõdurite ja ohvitseride põrme. Samuti plaanime jätkata tööd saartel," ütles Lazurin.  

Ta rõhutas, et meeskonna liikmetel õnnestus kohtuda Tallinnas elavate Volhovi rindel võidelnud sõjameestega. Veteranide jutustused on Front Line"i juhi sõnul abiks ka plaanitaval ekspeditsioonil, nimega "Volhovi rinne. Tšudovo."

"Töötame selle nimel, et sõduritele antaks tagasi nende nimed ja et nad võiksid korrektses hauas rahupaiga leida," ütles Lazurin.

Ta märkis ka, et viimase kahe aasta jooksul suutsid Eesti otsingurühmad koos kolleegidega teistest riikidest kindlaks teha 7 sõduri nimed. Kaks võitlejat olid pärit Kasahstanist – säilmed saadeti nende lastele. Veel kaks hukkunud sõjameest saadeti tagasi Venemaale. 

Hiljuti Saaremaalt leitud sõduri säilmed, kelle nimi samuti välja selgitati, maetakse tema sugulaste juuresolekul Eestisse.

Peamised probleemid säilmete otsingul

Andrei Lazurin märkis kahetsusega, et Eestis nimetavad paljud Punaarmeed "okupatsiooniväeks", mistõttu ei toetata otsingutegevust poliitilisel ega riiklikul tasandil.

"Samas tahaksin märkida, et omavalitsusorganid ja valitsusametnikud abistavad dokumentide vormistamisel ja sõdurite säilmete naasmisel oma kodumaale," lisas Lazurin.

Kahjuks keelduvad kohalikud elanikud sageli jäljeküttidele igasuguse abistava info andmisest isegi siis, kui nad matmispaikade asukohti teavad.

Omaette probleemiks on Lazurini sõnul asjaolu, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel ei ole sõjahaudu puudutavat kokkulepet. Seetõttu puudub Venemaa poolel alus rahaliste vahendite eraldamiseks matmispaikade korrastamiseks või otsinguteks. 

© Sputnik
Sputniku pressikeskuses toimunud Tallinna-Moskva-Kišinjovi-Minski videosilla ajal arutlesid otsinguorganisatsioonide esindajad ja peatse ekspeditsiooni liikmed oma koduriikide sõjahaudade uurimise teemal.

Otsingutegevus Venemaal

Sputniku Moskva stuudios viibinud Venemaa Otsingurühmade liikumise vastutav sekretär ütles, et Venemaal areneb uurimistegevus mastaapselt, sest ühiskondlikud organisatsioonid on riiklikult toetatud. 

"Viimaste aastate jooksul on "mustade arheoloogide hulk" tänu otsinguliikumise populaarseks muutumisele oluliselt vähenenud, leiab Tsunajeva.

Tema arvates pole see tõenäoliselt probleem, vaid pigem vajadus tõsta jäljeküttide kvalifikatsioonitaset, et nende töö võimalikult tõhusaks muutuks. Ebaausate arheoloogide jälgimine peaks aga jääma politsei ja kohalike omavalitsuste ülesandeks.

Peatse ekspeditsiooni eesmärgid

Rahvusvahelise sõjaajaloolise ekspeditsiooni "Volhovi rinne. Tšudovo" korraldas Üleriigiline ühiskondlik "Venemaa otsingurühmade liikumine" koostöös Novgorodi oblasti valitsusega projekti "Suur võit, mis saavutati ühtsuse abil" raames.

Elena Tsunajeva sõnul hõlmab üritus mitte ainult ekspeditsiooni, vaid ka algajatele liikmetele mõeldud koolitusprogrammi ja meistriklasse.

Kolleegidega korraldatakse ümarlaudu, et vahetada kogemusi ja koordineerida jõupingutusi hukkunute nimede kindlakstegemisel. "Rinde" lõpptulemusena toimub pidulik tseremoonia koos sõdurisäilmete matmisega Spasskaja Polisti küla kalmistule. 

Tsunajeva esindab "Venemaa otsinguliikumise" organisatsiooni, mis koosneb 82 piirkondlikust harust ja umbes 1400-st otsingurühmast. Möödunud aastal korraldati 1349 ekspeditsiooni ning leiti 20 000 Teise maailmasõja päevil hukkunud sõdurit ja ohvitseri. Kindlaks õnnestus määrata 1021 võitleja nimed.

Sputnik Eesti venekeelses versioonis võite tutvuda täispika materjaliga otsingurühmade töö kohta.

39
Tagid:
sõjaajalugu, põrm, vennashaud, lahingupaigad, ühishauaad, jälejkütid, Otsingurühmad, ümbermatmine, arheoloogia, ühishaud, säilmed, Venemaa otsinguliikumine, Punaarmee, Front Line, Elena Tsunjajeva, Andrei Lazurin, Tšudovo, Volhov, Sinimäe, Novgorod, Maardu, Sinimäed, NSV Liit, Eesti, Saaremaa
Samal teemal
Kui unustada sõda, kuidas siis üldse elada