Eesti sõjaajaloo klubi FrontLine juht Andrei Lazurin

Videosild Eestis ei abistata hukkunud sõdurite säilmete otsijaid

73
(Uuendatud 23:35 07.08.2018)
Sõdurihaudade otsingute riiklik toetamine kergendaks tehtavat tööd tunduvalt, leiavad otsingurühmade esindajad.

TALLINN, 7. august — Sputnik, Ilona Ustinova.  Novgorodi oblasti Tšudovo rajooni Suure-Isamaasõja lahingupaikades toimub 10.-24. augustini rahvusvaheline sõja-ajalooline ekspeditsioon "Volhovi rinne. Tšudovo."

Selles osaleb umbes 600 inimest, sealhulgas Eesti, Valgevene, Kasahstani, Moldova, Usbekistani, Tadžikistani ja Kõrgõzstani ja Venemaa 30 piirkonna otsingurühmade liikmed. 

Sputniku pressikeskuses toimunud Tallinna-Moskva-Kišinjovi-Minski videosilla ajal arutlesid otsinguorganisatsioonide esindajad ja peatse ekspeditsiooni liikmed oma koduriikide sõjahaudade uurimise teemal. Nad rääkisid, milliste raskustega tegevuse käigus kokku tuleb puutuda.

Eestis toimuvad regulaarselt sõdurite säilmete ümbermatmised

Eesti sõjaajaloo klubi Front Line juht Andrei Lazurin märkis, et võttis rõõmuga ekspeditsioonil osalemise kutse vastu – seal võimalik kolleegidelt uusi oskusi õppida ja ka oma kogemusi jagada.

Lazurin ütles, et hetkel tegutseb Eestis 5 otsingurühma, mis korraldavad regulaarselt ekspeditsioone ja korraldavad poole aasta tagant leitud sõjaväelaste säilmete ümbermatmist kahes Eestimaa nurgas — Sinimägedes, kus 1944. aastal toimus Eesti territooriumi üks verisemaid lahinguid, ning Maardu linna sõjaväekalmistul.

August, nagu märkis Lazurin, on Tallinna kangelasliku kaitsmise kuu. "Töötame hetkel kolleegidega linna territooriumil, otsides 1941. aasta augustis hukkunud sõdurite ja ohvitseride põrme. Samuti plaanime jätkata tööd saartel," ütles Lazurin.  

Ta rõhutas, et meeskonna liikmetel õnnestus kohtuda Tallinnas elavate Volhovi rindel võidelnud sõjameestega. Veteranide jutustused on Front Line"i juhi sõnul abiks ka plaanitaval ekspeditsioonil, nimega "Volhovi rinne. Tšudovo."

"Töötame selle nimel, et sõduritele antaks tagasi nende nimed ja et nad võiksid korrektses hauas rahupaiga leida," ütles Lazurin.

Ta märkis ka, et viimase kahe aasta jooksul suutsid Eesti otsingurühmad koos kolleegidega teistest riikidest kindlaks teha 7 sõduri nimed. Kaks võitlejat olid pärit Kasahstanist – säilmed saadeti nende lastele. Veel kaks hukkunud sõjameest saadeti tagasi Venemaale. 

Hiljuti Saaremaalt leitud sõduri säilmed, kelle nimi samuti välja selgitati, maetakse tema sugulaste juuresolekul Eestisse.

Peamised probleemid säilmete otsingul

Andrei Lazurin märkis kahetsusega, et Eestis nimetavad paljud Punaarmeed "okupatsiooniväeks", mistõttu ei toetata otsingutegevust poliitilisel ega riiklikul tasandil.

"Samas tahaksin märkida, et omavalitsusorganid ja valitsusametnikud abistavad dokumentide vormistamisel ja sõdurite säilmete naasmisel oma kodumaale," lisas Lazurin.

Kahjuks keelduvad kohalikud elanikud sageli jäljeküttidele igasuguse abistava info andmisest isegi siis, kui nad matmispaikade asukohti teavad.

Omaette probleemiks on Lazurini sõnul asjaolu, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel ei ole sõjahaudu puudutavat kokkulepet. Seetõttu puudub Venemaa poolel alus rahaliste vahendite eraldamiseks matmispaikade korrastamiseks või otsinguteks. 

© Sputnik
Sputniku pressikeskuses toimunud Tallinna-Moskva-Kišinjovi-Minski videosilla ajal arutlesid otsinguorganisatsioonide esindajad ja peatse ekspeditsiooni liikmed oma koduriikide sõjahaudade uurimise teemal.

Otsingutegevus Venemaal

Sputniku Moskva stuudios viibinud Venemaa Otsingurühmade liikumise vastutav sekretär ütles, et Venemaal areneb uurimistegevus mastaapselt, sest ühiskondlikud organisatsioonid on riiklikult toetatud. 

"Viimaste aastate jooksul on "mustade arheoloogide hulk" tänu otsinguliikumise populaarseks muutumisele oluliselt vähenenud, leiab Tsunajeva.

Tema arvates pole see tõenäoliselt probleem, vaid pigem vajadus tõsta jäljeküttide kvalifikatsioonitaset, et nende töö võimalikult tõhusaks muutuks. Ebaausate arheoloogide jälgimine peaks aga jääma politsei ja kohalike omavalitsuste ülesandeks.

Peatse ekspeditsiooni eesmärgid

Rahvusvahelise sõjaajaloolise ekspeditsiooni "Volhovi rinne. Tšudovo" korraldas Üleriigiline ühiskondlik "Venemaa otsingurühmade liikumine" koostöös Novgorodi oblasti valitsusega projekti "Suur võit, mis saavutati ühtsuse abil" raames.

Elena Tsunajeva sõnul hõlmab üritus mitte ainult ekspeditsiooni, vaid ka algajatele liikmetele mõeldud koolitusprogrammi ja meistriklasse.

Kolleegidega korraldatakse ümarlaudu, et vahetada kogemusi ja koordineerida jõupingutusi hukkunute nimede kindlakstegemisel. "Rinde" lõpptulemusena toimub pidulik tseremoonia koos sõdurisäilmete matmisega Spasskaja Polisti küla kalmistule. 

Tsunajeva esindab "Venemaa otsinguliikumise" organisatsiooni, mis koosneb 82 piirkondlikust harust ja umbes 1400-st otsingurühmast. Möödunud aastal korraldati 1349 ekspeditsiooni ning leiti 20 000 Teise maailmasõja päevil hukkunud sõdurit ja ohvitseri. Kindlaks õnnestus määrata 1021 võitleja nimed.

Sputnik Eesti venekeelses versioonis võite tutvuda täispika materjaliga otsingurühmade töö kohta.

73
Tagid:
sõjaajalugu, põrm, vennashaud, lahingupaigad, ühishauaad, jälejkütid, Otsingurühmad, ümbermatmine, arheoloogia, ühishaud, säilmed, Venemaa otsinguliikumine, Punaarmee, Front Line, Elena Tsunjajeva, Andrei Lazurin, Tšudovo, Volhov, Sinimäe, Novgorod, Maardu, Sinimäed, NSV Liit, Eesti, Saaremaa
Samal teemal
Kui unustada sõda, kuidas siis üldse elada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul