SS Leegionäride memoriaal Sinimägedes

SS-i heroiseerimine Eestis: kogu maailma kiuste

193
(Uuendatud 09:25 07.08.2018)
Õigusteadlane, välispoliitika magister Olga Suhharevskaja jagas uudisteportaaliga Sputnik Eesti oma arvamust iga-aastaste Sinimäel toimuvate Hitleri poolel võidelnud veteranide austusürituste ja neonatsismi taassünni kohta Eestis.

Olga Suhharevskaja, õigusteadlane, välispoliitika magister

Vaadates Waffen-SS võitlejate iga-aastast mälestamist Sinimäel, tahaks küsida, kui kaua Eesti veel vastuvoolu ujuda kavatseb, arvestades, et kogu ülejäänud maailm teises suunas liigub?

Nürnbergi tribunali otsuseid, mis on muutunud rahvusvahelise õiguse süsteemi lahutamatuks osaks ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhimõtteiks, tunnustavad tingimusteta kõik selle ülemaailmse foorumi liikmed. 

Täpsemalt, kõik peale Eesti ja veel mõne Ida-Euroopa riigi, kelle juhtidele ilmselgelt ei meeldi võit natsismi üle ja eriti Venemaa roll selles võidus.

Näiteks Konservatiivide partei esindajat Jaak Madisoni ja endist välisministrit Urmas Paeti pahandas väga Venemaa Föderatsiooni väidetav sekkumine väikese, kuid uhke Eesti siseasjadesse, mis oma suveräänsusepuhangus taas SS-i "veterane" ülistab.

Muidugi polnud mitte kõik koolis viiemehed. Pealegi pidavat haridussüsteem koos inimkonna keskmise intellektuaalse tasemega alla käima.

Kuid kas tõesti jätsid välisminister ja Euroopa Parlamendi saadik rahvusvahelise õiguse loengutesse minemata, jättes oma hariduse lünkade likvideerimise Venemaa välisministeeriumi ülesandeks?

Ainult rahu: politsei lahutas Riias leegionäre ja antifašiste >>

On hirmus mõeldagi: "demokraatia kantsi", see tähendab Euroliitu ja NATOsse kuuluva riigi rahvasaadikud ei mõista rahvusvahelise õiguse ülemuslikkust riikliku seadusandluse ees. Tuleb välja, et nad ei ole isegi oma riigi põhiseadust lugenud!

Iga-aastane Eesti Waffen SS veteranide kokkutulek
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Nürnberg ümbervaatamisele ei kuulu

Sellisel juhul ei ole üllatav täielik teadmiste puudumine sellises juriidilises padrikus, nagu Nürnbergi tribunali otsus, mille kohaselt on rahvusvahelise õiguse normid sõjapidamise reeglite ja inimõiguste kaitse osas kohustuslikud kõikidele riikidele, olenemata sellest, kas nad on konventsiooniga ühinenud või mitte. 

Niisuguste põhimõtete alusel loodi Nürnbergi rahvusvaheline tribunal, mis mõistis hukka Saksa natsismi tervikuna, sealhulgas ka Eesti riigijuhtidele südamelähedase Waffen-SS-i.

Nagu kirjas tribunali süüdistuskokkuvõttes, "vaadates SS-i küsimust, hõlmab tribunal kõiki isikuid, kes ametlikult SS-i liikmeiks võeti, sealhulgas üldist SS-i, Waffen-SS-i, SS-i "Surnupealuu" üksusi ja "kõiki politseiteenistuses olnud SS-i liikmeid".

Tuleb meenutada ka sellist nüanssi, et vastavalt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirja artiklile 26 omab Nürnbergi tribunali otsus kõrgeimat õiguslikku jõudu, ei kuulu ülevaatamisele, maailma ja inimkonna vastased kuriteod ei aegu ja "igasugused kurjategijate kaitsmiseks mõeldud meetmed on samuti kuritegelikud."

Rassiteooriate keelamine

Jah, tegu on ammumöödunud aegadega. Härra Paet, rääkimata tema nooremast kolleegist Jaak Madisonist, ei olnud siis veel sündinud.

Küll aga tugineb Nürnbergi tribunali põhimõtetele Inimõiguste ülddeklaratsioon, Rahvusvaheline kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakt ning Rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise rahvusvaheline konventsioon, mis kõik on tänapäevased ja kehtivad.

Julgeksin isegi parlamendiliikmeile meenutada, et nad mitte ainult ei kehti, vaid on ka Eesti riikliku seadusandluse osa. Nagu 2001. aastast pärit Durbani deklaratsioon, mis võeti vastu rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse vastu võitlemise ülemaailmsel konverentsil. 

Sõjaveteranide kokkutulek Sinimägedel
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Kindlasti osalesid ka Eesti delegaadid ÜRO Peaassamblee iga-aastaste "Natsismi, neonatsismi ja muude tänapäevaste rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse heroiseerimise ilmingute vastu võitlemisega" seotud resolutsioonide hääletusel.

Näiteks 16. aprillil 2004. a. vastu võetud resolutsioonis on sõnaselgelt öeldud, et ÜRO Peaassamblee "väljendab sügavat muret Waffen-SS-i organisatsiooni endiste liikmete heroiseerimise, eriti neile pühendatud memoriaalide ja mälestusmärkide avamise üle ning endiste SS-laste avalike meeleavalduste korraldamise üle."

Kas resolutsioon läks kaduma või oli diplomaatide diktofon just sel ajal välja lülitatud?

Analoogne, 2015. aasta 17. detsembrist pärit resolutsioon nõuab, et igasugune "natsistliku režiimi, selle liitlaste ja temaga seotud organisatsioonide austamine, olgu see ametlik või mitteametlik, peab olema riigi poolt keelustatud." Võib-olla ei härrad saadikud ka sellest midagi kuulnud?

Euroopa Liitu astumise järel ei saa ametlik Tallinn mitte teada ELi sisejulgeoleku otsust aastast 2007, mis tunnistab rahvusliku ja rassilise vihkamise õhutamise kuriteoks kõigis bloki 27-s riigis.

Samuti Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusest aastast 2008, kus iga Euroopa riik on kohustatud kehtestama kriminaalvastutuse natsismi rehabilitatsiooni eest, seda vähemalt kolmeaastase vabadusekaotusega. Ilmselt ei teavitatud sellest ka Jaak Madisoni, sest tema arvates ei osutata SS-i meestele "piisavalt au".

Suveräänsus koloonia kujul

Eesti ametivõimude mure oma riigi suveräänsuse eest teeb siiralt rõõmu. Teadmata, et Kolmanda Reichi plaanidesse, mis kajastuvad Nürnbergi süüdistuskokkuvõttes, kuulus "Nõukogude Liidu, kui iseseisva riigi hävitamine, selle tükeldamine, komissariaatide loomine ning Eesti, Läti, Leedu, Valgevene ja teiste territooriumide ümberkujundamine Saksa kolooniateks". 

Venemaa suursaatkond Tallinnas
© Посольство России в Эстонии

Võitlus "iseseisvuse eest" tundub olevat väga valikuline: mõnd kirjakohta loeti, teist ignoreeriti, kolmanda sisse pakiti suitsukala.

Iseseisva Eesti eest võitlejad, nagu siseasjadesse mittesekkumise eest võitlejad SS-lasi nimetavad, on Nürnbergi tribunali otsuse kohaselt sõjakurjategijad.

Huvitav oleks teada, milles seisnes nende võitlus iseseisvuse eest? Kas Saksa kolooniaks saamises? Aga kuidas sel juhul suveräänsusega jääb?

Pole kaugeltki saladus, et natsikurjategijate austamine toimub mitte eraviisiliselt, vaid Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti aktiivsel toetusel, kes kõik on "Vabadusvõitlejate Liidu" ametlikeks sponsoriteks.

Selles valguses on vägagi kummaline, et vajadust järgida rahvusvahelise õiguse norme peab Eesti ametivõimudele meelde tuletama Venemaa saatkond, mitte Ühinenud Rahvaste Organisatsioon või Euroopa Liidu partnerid, kelle õigusakte Tallinn julmalt jalge alla on trampinud.

Laste koonduslaagrite olemasolust vaikitakse seniajani >>

Õigluse nimel tuleb märkida, et mitte terve maailmakogukond ei ignoreeri täielikult natsismi taastamist Eestis — seda kinnitavad kümned rahvusvaheliste organisatsioonide resolutsioonid. Neil ei ole paraku mingit mõju. 

Meeleheitel Europarlamendifraktsioon Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed/Vasakpoolsed Rohelised üritasid algatada resolutsiooni, milles kutsuti Euroopa Parlamenti üles kehtestama natsismipropaganda eest Baltimaade suhtes majanduslikke sanktsioone, mis jätaksid riigid juurdepääsuta EL-i fondidele.

Tõenäoliselt võib vaid niisugune samm peatada Füüreri-aegsele Saksamaale sarnaneva riigi loomise Eestis.

Natside enklaavid

Seni eksisteerib kaks Euroopat. Üks Euroopa võitis kõige kohutavama maailmasõja ja lõi mehhanismid natsismi taaselustamise vältimiseks tulevikus. Teine koosneb üksikutest "akvarellikunstnik" Hitleri ideoloogiliste pärijate poolt okupeeritud riikidest.

Eestit, kelle rahvas võttis samuti vastu nii Teise maailmasõja kui Suure Isamaasõja löögid, võib hetkel lugeda natside poolt okupeerituks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

193
Tagid:
sõjakurjategija, veteranid, sõjakuritegu, SS-veteranid, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Waffen-SS, Julgeolekunõukogu, Euroopa Liit, peaassamblee, EL, ÜRO, Olga Suhharevskaja, Urmas Paet, Jaak Madison, Sinimäe, Sinimäed, NSVL, Saksamaa, Eesti
Samal teemal
"Saapaid lakkuda või molli anda": Balti russofoobide lootused
Euroopa Komisjonile tehakse ettepanek karistada Balti riike
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul