SS Leegionäride memoriaal Sinimägedes

SS-i heroiseerimine Eestis: kogu maailma kiuste

166
(Uuendatud 09:25 07.08.2018)
Õigusteadlane, välispoliitika magister Olga Suhharevskaja jagas uudisteportaaliga Sputnik Eesti oma arvamust iga-aastaste Sinimäel toimuvate Hitleri poolel võidelnud veteranide austusürituste ja neonatsismi taassünni kohta Eestis.

Olga Suhharevskaja, õigusteadlane, välispoliitika magister

Vaadates Waffen-SS võitlejate iga-aastast mälestamist Sinimäel, tahaks küsida, kui kaua Eesti veel vastuvoolu ujuda kavatseb, arvestades, et kogu ülejäänud maailm teises suunas liigub?

Nürnbergi tribunali otsuseid, mis on muutunud rahvusvahelise õiguse süsteemi lahutamatuks osaks ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhimõtteiks, tunnustavad tingimusteta kõik selle ülemaailmse foorumi liikmed. 

Täpsemalt, kõik peale Eesti ja veel mõne Ida-Euroopa riigi, kelle juhtidele ilmselgelt ei meeldi võit natsismi üle ja eriti Venemaa roll selles võidus.

Näiteks Konservatiivide partei esindajat Jaak Madisoni ja endist välisministrit Urmas Paeti pahandas väga Venemaa Föderatsiooni väidetav sekkumine väikese, kuid uhke Eesti siseasjadesse, mis oma suveräänsusepuhangus taas SS-i "veterane" ülistab.

Muidugi polnud mitte kõik koolis viiemehed. Pealegi pidavat haridussüsteem koos inimkonna keskmise intellektuaalse tasemega alla käima.

Kuid kas tõesti jätsid välisminister ja Euroopa Parlamendi saadik rahvusvahelise õiguse loengutesse minemata, jättes oma hariduse lünkade likvideerimise Venemaa välisministeeriumi ülesandeks?

Ainult rahu: politsei lahutas Riias leegionäre ja antifašiste >>

On hirmus mõeldagi: "demokraatia kantsi", see tähendab Euroliitu ja NATOsse kuuluva riigi rahvasaadikud ei mõista rahvusvahelise õiguse ülemuslikkust riikliku seadusandluse ees. Tuleb välja, et nad ei ole isegi oma riigi põhiseadust lugenud!

Iga-aastane Eesti Waffen SS veteranide kokkutulek
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Nürnberg ümbervaatamisele ei kuulu

Sellisel juhul ei ole üllatav täielik teadmiste puudumine sellises juriidilises padrikus, nagu Nürnbergi tribunali otsus, mille kohaselt on rahvusvahelise õiguse normid sõjapidamise reeglite ja inimõiguste kaitse osas kohustuslikud kõikidele riikidele, olenemata sellest, kas nad on konventsiooniga ühinenud või mitte. 

Niisuguste põhimõtete alusel loodi Nürnbergi rahvusvaheline tribunal, mis mõistis hukka Saksa natsismi tervikuna, sealhulgas ka Eesti riigijuhtidele südamelähedase Waffen-SS-i.

Nagu kirjas tribunali süüdistuskokkuvõttes, "vaadates SS-i küsimust, hõlmab tribunal kõiki isikuid, kes ametlikult SS-i liikmeiks võeti, sealhulgas üldist SS-i, Waffen-SS-i, SS-i "Surnupealuu" üksusi ja "kõiki politseiteenistuses olnud SS-i liikmeid".

Tuleb meenutada ka sellist nüanssi, et vastavalt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirja artiklile 26 omab Nürnbergi tribunali otsus kõrgeimat õiguslikku jõudu, ei kuulu ülevaatamisele, maailma ja inimkonna vastased kuriteod ei aegu ja "igasugused kurjategijate kaitsmiseks mõeldud meetmed on samuti kuritegelikud."

Rassiteooriate keelamine

Jah, tegu on ammumöödunud aegadega. Härra Paet, rääkimata tema nooremast kolleegist Jaak Madisonist, ei olnud siis veel sündinud.

Küll aga tugineb Nürnbergi tribunali põhimõtetele Inimõiguste ülddeklaratsioon, Rahvusvaheline kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakt ning Rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise rahvusvaheline konventsioon, mis kõik on tänapäevased ja kehtivad.

Julgeksin isegi parlamendiliikmeile meenutada, et nad mitte ainult ei kehti, vaid on ka Eesti riikliku seadusandluse osa. Nagu 2001. aastast pärit Durbani deklaratsioon, mis võeti vastu rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse vastu võitlemise ülemaailmsel konverentsil. 

Sõjaveteranide kokkutulek Sinimägedel
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Kindlasti osalesid ka Eesti delegaadid ÜRO Peaassamblee iga-aastaste "Natsismi, neonatsismi ja muude tänapäevaste rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse heroiseerimise ilmingute vastu võitlemisega" seotud resolutsioonide hääletusel.

Näiteks 16. aprillil 2004. a. vastu võetud resolutsioonis on sõnaselgelt öeldud, et ÜRO Peaassamblee "väljendab sügavat muret Waffen-SS-i organisatsiooni endiste liikmete heroiseerimise, eriti neile pühendatud memoriaalide ja mälestusmärkide avamise üle ning endiste SS-laste avalike meeleavalduste korraldamise üle."

Kas resolutsioon läks kaduma või oli diplomaatide diktofon just sel ajal välja lülitatud?

Analoogne, 2015. aasta 17. detsembrist pärit resolutsioon nõuab, et igasugune "natsistliku režiimi, selle liitlaste ja temaga seotud organisatsioonide austamine, olgu see ametlik või mitteametlik, peab olema riigi poolt keelustatud." Võib-olla ei härrad saadikud ka sellest midagi kuulnud?

Euroopa Liitu astumise järel ei saa ametlik Tallinn mitte teada ELi sisejulgeoleku otsust aastast 2007, mis tunnistab rahvusliku ja rassilise vihkamise õhutamise kuriteoks kõigis bloki 27-s riigis.

Samuti Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusest aastast 2008, kus iga Euroopa riik on kohustatud kehtestama kriminaalvastutuse natsismi rehabilitatsiooni eest, seda vähemalt kolmeaastase vabadusekaotusega. Ilmselt ei teavitatud sellest ka Jaak Madisoni, sest tema arvates ei osutata SS-i meestele "piisavalt au".

Suveräänsus koloonia kujul

Eesti ametivõimude mure oma riigi suveräänsuse eest teeb siiralt rõõmu. Teadmata, et Kolmanda Reichi plaanidesse, mis kajastuvad Nürnbergi süüdistuskokkuvõttes, kuulus "Nõukogude Liidu, kui iseseisva riigi hävitamine, selle tükeldamine, komissariaatide loomine ning Eesti, Läti, Leedu, Valgevene ja teiste territooriumide ümberkujundamine Saksa kolooniateks". 

Venemaa suursaatkond Tallinnas
© Посольство России в Эстонии

Võitlus "iseseisvuse eest" tundub olevat väga valikuline: mõnd kirjakohta loeti, teist ignoreeriti, kolmanda sisse pakiti suitsukala.

Iseseisva Eesti eest võitlejad, nagu siseasjadesse mittesekkumise eest võitlejad SS-lasi nimetavad, on Nürnbergi tribunali otsuse kohaselt sõjakurjategijad.

Huvitav oleks teada, milles seisnes nende võitlus iseseisvuse eest? Kas Saksa kolooniaks saamises? Aga kuidas sel juhul suveräänsusega jääb?

Pole kaugeltki saladus, et natsikurjategijate austamine toimub mitte eraviisiliselt, vaid Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti aktiivsel toetusel, kes kõik on "Vabadusvõitlejate Liidu" ametlikeks sponsoriteks.

Selles valguses on vägagi kummaline, et vajadust järgida rahvusvahelise õiguse norme peab Eesti ametivõimudele meelde tuletama Venemaa saatkond, mitte Ühinenud Rahvaste Organisatsioon või Euroopa Liidu partnerid, kelle õigusakte Tallinn julmalt jalge alla on trampinud.

Laste koonduslaagrite olemasolust vaikitakse seniajani >>

Õigluse nimel tuleb märkida, et mitte terve maailmakogukond ei ignoreeri täielikult natsismi taastamist Eestis — seda kinnitavad kümned rahvusvaheliste organisatsioonide resolutsioonid. Neil ei ole paraku mingit mõju. 

Meeleheitel Europarlamendifraktsioon Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed/Vasakpoolsed Rohelised üritasid algatada resolutsiooni, milles kutsuti Euroopa Parlamenti üles kehtestama natsismipropaganda eest Baltimaade suhtes majanduslikke sanktsioone, mis jätaksid riigid juurdepääsuta EL-i fondidele.

Tõenäoliselt võib vaid niisugune samm peatada Füüreri-aegsele Saksamaale sarnaneva riigi loomise Eestis.

Natside enklaavid

Seni eksisteerib kaks Euroopat. Üks Euroopa võitis kõige kohutavama maailmasõja ja lõi mehhanismid natsismi taaselustamise vältimiseks tulevikus. Teine koosneb üksikutest "akvarellikunstnik" Hitleri ideoloogiliste pärijate poolt okupeeritud riikidest.

Eestit, kelle rahvas võttis samuti vastu nii Teise maailmasõja kui Suure Isamaasõja löögid, võib hetkel lugeda natside poolt okupeerituks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

166
Tagid:
sõjakurjategija, veteranid, sõjakuritegu, SS-veteranid, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Waffen-SS, Julgeolekunõukogu, Euroopa Liit, peaassamblee, EL, ÜRO, Olga Suhharevskaja, Urmas Paet, Jaak Madison, Sinimäe, Sinimäed, NSVL, Saksamaa, Eesti
Samal teemal
"Saapaid lakkuda või molli anda": Balti russofoobide lootused
Euroopa Komisjonile tehakse ettepanek karistada Balti riike