Президент Латвии Раймондс Вейонис

Kuidas lätlased südametunnistusega kaubale ei saanud

63
(Uuendatud 16:08 23.07.2018)
Läti on uhke riik, punastamine ei ole seal kombeks, kuid presidendi vilets inglise keele oskus tekitab ühiskonnas piinlikkust. Seepärast koguvad aktivistid allkirju avaldusele, milles nad riigipeal inglise keelt rääkimise keelata soovivad.

Pjotr Malejev, raadio Sputnik, Läti

Te olete ju täiskasvanud, mis tähendab, et olete õppinud oma südametunnistusega kokkuleppele jõudma. Seega, isegi rumalasse olukorda sattudes püüate sellest uhke või kõigutamatu ilmega välja tulla. Peamine on piinlikkust mitte välja näidata. Halvim on olukord, kui teil on säilinud lapsik harjumus punastada, mis muudab häbi puhul situatsiooni kontrollimatuks. Tekib suletud ring – on häbi selle pärast, et on häbi.

Täiskasvanuil on enamasti ebamugav teiste pärast. Siis punastatakse innukalt ja kirglikult. Eriti piinlik on siis, kui inimene meie riiki esindab. Seda enam, kui tegu riigipeaga. Häbitunne omandab ägedad vormid ja on valmis esimese kutse peale välja ilmuma.

Lätis osatakse südametunnistusega kokkuleppele jõuda. Sellepärast punastavad nii juhtide seas kui ühiskonnas tervikuna vaid mõned üksikud, kui jutt käib isiklikest asjadest.

Aga kui meie president Raimonds Vejonis sõidab välisriiki ja hakkab inglise keeles rääkima – pöörab enamus pilgud ekraanist piinlikkustundega eemale, katab näo kätega, käivitab oma südametunnistuse ja "võtab tuld". 

Riia linnapea: keelteoskus on ühele väikeriigile äärmiselt tähtis >>

Pole midagi teha — inglise keelega ei ole presidendil vedanud. Kõige hullem pole mitte hirmus aktsent – näiteks tema "Spiik-from-mai-hart" ettekanne. Kuigi miks peaks seegi okei olema?

Lätis on aktsendid hästi tuntud. Nad on püüdlikult arvele võetud ja tähistatud kui maailma mitmekesisuse ja ebatäiuslikkuse indikaatorid. Ja muide ka presidendi kõnemaneeri on patrioodid lahterdanud, tuvastades, et Vejonis kõneleb miskipärast inglise keelt vene aktsendiga.

Inglise keel on mõistagi kõigi lemmik, kuid mitte riigikeel. Sa võid punastada ja andeks anda. Olgu pealegi see sõnade ja väljendite valesti hääldamine — ning nagu kahtlustatakse, tema jaoks kirjutatud kõne mittemõistmine ka näiteks ÜRO Peaassamblee ees esinedes.

Võib punastada, mitte aru saada, aga andeks anda. Aga kui meie president kohtumisel Trumpiga täielikku segadusse sattus – mõistmata midagi Ameerika kolleegi poolt pressikonverentsil öeldust ja tuima näoga kõigile tema naljadele reageerimata jättes – siin katkes publikul viimnegi kannatlikkuse raas. Kõik aktiviseerusid, hakkasid varasemalt toimunut meenutama ja selle mõtlema. 

Euroopa Parlamendis nimetati Läti haridusseadust arulageduseks >>

Lõpuks otsustasid kõige julgemad südametunnistusega patriootide hulgast korraldada petitsiooni, mille sisuks on riigipeal meie armsa riigi häbistamine keelata. Täpsemalt – mitte lubada kodanik Vejonisel inglise keeles rääkida. Lõppude lõpuks, kui kaua võib? Häbi pole võimalik kuhugi koguda. Parem vaikigu paljutähenduslikult.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

63
Tagid:
häbi, keeleoskus, inglise keel, silmakirjalikkus, vene keel, petitsioon, ÜRO, Raimonds Vejonis, Donald Trump, Läti, USA
Samal teemal
Hirm vene vähemuse ees
EP saadik: kui Venemaa ja USA suhted paranevad, vahetab Läti kiiresti "jalatseid"
Riigiduuma tegi ettepaneku kehtestada sanktsioonid Läti vastu
Keeleekspert: Eesti poliitikute inglise keele oskus jätab soovida
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul