Venemaa žurnalistid kutsusid eestimaalasi üles endas ajakirjanikku avastama, illustreeriv foto

Venemaa žurnalistid kutsusid eestimaalasi üles endas ajakirjanikku avastama

115
(Uuendatud 10:56 23.07.2018)
Kuidas teha huvitav lugu heast inimesest, sattuda juhtivate Venemaa väljaannete või portaalide lehekülgedele, külastada tasuta Moskvat ja seejärel ükskõik millist paika ääretul Venemaal – kõike seda selgitasid Sputnik Eesti pressikeskuses Venemaa ajakirjanikud.

TALLINN, 22. juuli — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Vene ajakirjanikud Dmitri Mihhailin, Vitali Leibin ja Ljudmilla Poznjakova rääkisid projektis "Tõelise ajakirjanduse kool" konkureerimise tingimustest ja korraldasid väikese meistriklassi reportaažide loomise ja ajakirjanduslike materjalide populariseerimise teemal, mis toimus reedel, 20. juulil Sputnik Eesti pressikeskuses.

Круглый стол в пресс-центре Sputnik Эстония с участием ведущих российских журналистов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud ümarlaud Venemaa juhtivate ajakirjanike osavõtul

Autonoomse mittetulundusühingu (AMTÜ) "Vene Reporterid" peadirektor, meediamänedžer ja meediaanalüütik Dmitri Mihhailin selgitas Sputnik Eestile, et külalised Venemaalt saabusid Eestisse suure rahvusvahelise koolitusprojekti raames, mis hõlmab kõiki endisi liiduvabariike, kuid mitte armastusest või nostalgiast Nõukogude Liidu suhtes, vaid põhjusel, et need riigid asuvad "vene keeleruumis".

Гендиректор АНО Русские Репортеры, медиаменеджер и медиааналитик Дмитрий Михайлин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Autonoomse mittetulundusühingu (AMTÜ) "Vene Reporterid" peadirektor, meediamänedžer ja meediaanalüütik Dmitri Mihhailin

Mihhailini sõnul on kirjeldatud projektil kaks eesmärki. Esimene neist- on professionaalne toetus ajakirjandusele, sest mida tõhusamalt töötavad meedia esindajad, seda paremini suudavad riigid, rahvad ja ühiskonnad mõista üksteist, samuti seda mis on kasulik kogu maailmale, mitte ainult kohaliku olukorra parandamiseks. Teine eesmärk on toetada vene keelt.

"Eestlased saavad armeenlastega vene keeles suhelda, nagu ka aserbaidžaanlased leedukatega, rääkimata endiste liiduvabariikide põhirahvuse lävimisest venelastega.

Eesti potentsiaal projektis on täpselt samasugune, kui mistahes muul riigil, mille osa elanikest vene keelt räägib. See tähendab, et loomisel on efektiivne vene keelt kõnelevate inimeste suhtlussüsteem nii riigi sees kui ka Eesti ja teiste riikide vahel, selgitas Mihhailin.

Sputnik käivitas haridusprogrammi lähivälismaa riikide meedia jaoks >>

Konkursse on Dmitri Mihhailini sõnul vähemalt kaks. Esimene toimub projekti "Tõelise ajakirjanduse kool" raames, mille huvitavamate tööde autorid kutsutakse nädalaks Moskvasse projektiga tutvuma.

Seejuures katab kõik osalemiskulud vastuvõttev pool ja võitjate arv ei ole piiratud: kui näiteks kümme eestimaalast kirjutavad hindamiskomisjoni arvates huvitavad tööd, võivad nad kõik Moskvasse tulla.

Teine konkurss toimub AMTÜ "Vene Reporterid" ja fondi "Vene maailm" ühisprojektina ja selle peaauhinnaks on reis suvalisse Venemaa punkti võitja omal valikul — kasvõi Kamtšatkale või Sahhalinile.

Au sisse tahetakse tõsta häid inimesi

Ajakirja "Vene reporter" peatoimetaja Vitali Leibin selgitas, et konkursile võetakse vastu lugusid heade inimeste kohta — nn "elu edasiviijatest", kelle autoriteet ja energia võivad maailmas midagi paremaks muuta. Lood ei tohiks olla mitte imal-magusad, vaid tõelised ja dramaatilised – need on jutustused inimestest, kes ennast ületasid või ümbritsevat maailma muutsid. 

Главный редактор журнала Русский репортер Виталий Лейбин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ajakirja "Vene reporter" peatoimetaja Vitali Leibin

Näitena tõi Leibin loo Ameerika naisest, kes kuulnud probleemidest Kasahstani orbude lapsendamisel, avas seal isikliku lastekodu ja lapsendamiskeskuse, olles seal ise ema eest, jäi Kasahstani elama ja "muutus kohalikuks". Ning Kamtšatka mehest, kes kaotas oma jalad, aga hakkas end treenima, pöördudes argiellu tagasi ja õpetades oma eeskujuga ka teisi rasketest olukordadest välja tulema.

Sellised lood võimaldavad Leibini sõnul erinevalt praegusest poliitkonjunktuurist ja majandusolukorrast, täiesti erinevalt ja palju sügavamalt teisi riike mõista, rahvaste ja kogukondade vahel üksteisemõistmist leida. Niisugused teemad kaotavad rahvusi eraldavad piirid, muutudes lugejatele huvitavaks nende rahvuslikust kuuluvusest sõltumata. 

Круглый стол в пресс-центре Sputnik Эстония с участием ведущих российских журналистов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud ümarlaud Venemaa juhtivate ajakirjanike osavõtul

Lugu, täpsustas Leibin, võib olla kas juba avaldatud või spetsiaalselt konkursi tarvis kirjutatud. Ka vormingud võivad olla erinevad — alates tekstilisest materjalist kuni foto-, videoreportaaži või pika veebipostituseni: "Me ei hinda mitte vene keele kvaliteeti, ega fotode-videote toimetamist, vaid loo enda tugevust. Lool olgu algus ja lõpp, tegu peab olema tõeliselt silmapaistva isikuga ja puudutada tuleb ühiskondlikult olulisi küsimusi, mis võivad tekitada huvi Eestis, Venemaal ja kogu muus maailmas."

Materjale ootame Dmitri Mihhailini e-posti aadressile 5. septembriks 2018. "Vene Reporteri" peatoimetaja täpsustas, et Eestist ootab ta mitte kirjutisi vene filoloogia olukorra kohta Tartu ülikoolis või venekeelsest kooliharidusest, mis on niigi kõigile näha ja ka väljaandes kajastamist leidnud, vaid lugusid tavalistest inimestest: "Ma eeldan, et paljud neist juhtumeist on sotsiaalettevõtluse ja heategevuse vallast. Inimesi, kes energiast üle "keevad" ja teisi aitavad, on kõikjal. 

Круглый стол в пресс-центре Sputnik Эстония с участием ведущих российских журналистов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud meistriklass Venemaa juhtivate ajakirjanike osavõtul

Meie jaoks on huvitavad ka vastuolud ja kokkupuutepunktid eestlaste ja venelaste vahel Eestis — meil pole tsensuuri — oleme vaba ajakirjandus. Ja eelkõige oleks huvitav, kui vene ajakirjanik kirjutaks suurepärase eesti inimese kohta ja eestlane – mõnest vene kogukonna liikmest."

Tasub märkida, et projekti töökeeleks on vene keel, kuid koos tõlkega on oodatud ka muukeelsed tööd. Konkursil võib osaleda igaüks – nii professionaalne ajakirjanik, kui ka ajakirjandusega mitteseotud inimene, kellel on, mida rääkida.

Külastajad olid rahul

Konkursi tingimuste väljakuulutamise lõppedes viisid Venemaa ajakirjanikud läbi mitmeid loo kirjutamise kunsti meistriklasse. Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud üritusele kogunes rohkem kui kümme inimest — ajakirjanikke, veebikirjanikke, ettevõtjaid. Üks neist oli Peterburi fotograaf ja ajakirjanik Valeri Smirnov, kes rääkis Sputnikule, et kavatseb saata konkursile ka oma töid. 

Круглый стол в пресс-центре Sputnik Эстония с участием ведущих российских журналистов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud meistriklass Venemaa juhtivate ajakirjanike osavõtul

"Mul on mõned tuttavad "elu edasiviijad" tehnika ja lennunduse vallast, kes teevad oma tööd üldsuse hüvanguks vaikselt ja märkamatult. Ma tahan, et nendest kuuleks nii palju inimesi kui võimalik. Oma materjalis ühendan pildid tekstiga.

Kasuks tuli ka Vitali Leibini meistriklass — tema juhised aitavad mul luua paremini korraldatud, korrektsema ja professionaalsema essee," ütles Valeri Smirnov, kes oma sõnul ei ole professionaalne ajakirjanik, kuid kes peab vajalikuks tõsta oma taset vestlustes tõeliste ajakirjandusspetsialistidega. 

Фотограф Валерий Смирнов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Peterburi fotograaf ja ajakirjanik Valeri Smirnov

AMTÜ projekt "Vene reporterid" ei ole endise NSV Liidu riikide ajakirjandusliku hariduse vallas ainuke. Sputnik Eesti juba kirjutas endiste liiduvabariikide territooriumil tegutsevast haridusprogrammist SputnikPRO, mis Eesti ajakirjaniku Rodion Denissovi sõnul võib samuti aidata venekeelse ajakirjanduse taset Eestis oluliselt tõsta.

115
Tagid:
massimeedia, reporter, pressikonverents, fotograaf, meedia, "Tõelise ajakirjanduse kool", "Vene maailm", AMTÜ "Vene Reporterid", Sputnik Eesti, Sputnik, Valeri Smirnov, Ljudmilla Poznjakova, Vitali Leibin, Dmitri Mihhailin, Rodion Denissov, Nõukogude Liit, SRÜ, NSVL, Eesti, Venemaa, Tallinn
Teema:
Haridusprojekt SputnikPro (16)
Samal teemal
Mida kujutab endast haridusprogramm SputnikPro
Eduard Tinn: Eesti võib näoga Venemaa poole pöörduda
Sputnik käivitas haridusprogrammi lähivälismaa riikide meedia jaoks
Sputnik Eesti tähistab teist tegevusaastat
Uudisteportaali Sputnik Eesti pressikeskuse avamine
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul