Päästeamet: hoia end ja oma lähedasi veeõnnetustest eemal, illustreeriv foto

Päästeamet: hoia end ja oma lähedasi veeõnnetustest eemal

41
(Uuendatud 12:01 19.07.2018)
Kuum suveilm meelitab puhkajaid nii ujuma kui ka veekogudele lõbusõitu tegema. Selleks, et suvised veekogude äärsed koosviibimised ja jahutavad suplused jääksid ainult positiivselt meelde, kutsub Päästeamet inimesi üles hoidma end ja oma lähedasi õnnetustest eemal.

TALLINN, 19. juuli — Sputnik. Juulikuus on veega seotud õnnetustes uppunud juba 6 inimest, neist 5 viimase viie päeva jooksul. Käesoleval aastal on uppunud kokku 22 inimest, eelmise aasta samal perioodil oli uppunuid 23 ja üle-eelmisel aastal 31, teatab Päästeamet.

Soome lahel on mitme aastakümne halvim sinivetikaolukord >>

"Ära jäta lapsi veekogu ääres järelevalveta. Uppuv laps ei tee häält, räägi oma lapsele veega seonduvatest ohtudest ja õpeta, kuidas vees käituda," kutsuvad päästjad.

Päästevesti kandmine veesõidukis ei ole kohustuslik, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Veesõidukiga veekogule minnes peab alati kandma päästevarustust. Õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest.

"Ära lase purjus sõpra vette! Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et kui tarbitakse ka alkoholi, siis inimesed ei pruugi oma võimeid adekvaatselt hinnata," seisab ameti teates.

"Ära hüppa tundmatus kohas vette! Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüpi," soovitavad päästjad.

Mida teha, kui oled uppumisohus

  • Hüüa appi;
  • Püüa mitte sattuda paanikasse – ole rahulik ja ära rabele;
  • Vaata ringi ujuvate esemete järele;
  • Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes;
  • Riided ja isegi saapad võivad sul aidata veepinnal püsida;
  • Kui kallas on lähedal, uju kaldale.

Kuidas kutsuda abi

  • Hõika ümberkaudsed inimesed appi;
  • Kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale;
  • Basseinis, veepargis ja avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema;
  • Kui abivajaja on vees – abista teda ja alles siis kutsu abi või saada keegi abi järele;
  • Helista 112 ja anna teada, mis juhtus.

Rohkem infot veeohutuse kohta leiab siit.

Eestis on 51 avalikku supluskohta

Juunis alanud suplushooajal avati üle Eesti 51 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra vähem kui möödunud suplushooajal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

G4S rannavalve: lõhutud pudelid põhjustavad lõikehaavu >>

Endiselt paistab avalike supluskohtade rohkuse poolest silma Järvamaa, kus avatakse kokku seitse avalikku supluskohta. Tallinn, Hiiu-, Pärnu- ja Tartumaa avavad viis, Läänemaa ja Valgamaa neli, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Võrumaa kolm, Saaremaa ja Viljandimaa kaks ning Jõgevamaal, Põlvamaal ja Harjumaal avatakse üks avalik supluskoht.

Ühtegi avalikku supluskohta ei ole endiselt Raplamaal. Haldaja soovi kohaselt ei ole sel aastal avalike supluskohtade nimekirjas Ida-Virumaal asuvat Karepa lastelaagri randa.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda ka Terviseameti kodulehel.

Vetelpääste on randades valves alates 1. juunist kuni 31. augustini, alates kella kümnest hommikul kuni kella kaheksani õhtul. Vajadusel saab G4S rannavalvega ühendust G4S juhtimiskeskuse numbril 1911, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Rannavalve: päästmist vajasid omapäi jäetud lapsed >>

Rannavalve jagab sarnaselt varasemate aastatega Tallinna randades lastele käepaelu, kuhu lapsevanem saab oma telefoninumbri kirjutada juhuks, kui laps mängutuhinas vanemad silmist kaotab või ära eksib.

41
Tagid:
uppumine, hoiatus, õnnetus, ühiskond, veekogu, rand, Päästeamet, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul