Juunis registreeriti 1211 sündi, illustreeriv foto

Juunis registreeriti 1211 sündi

21
(Uuendatud 16:11 12.07.2018)
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti juunis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1211 sündi, neist 582 tütarlast ja 629 poisslast.

TALLINN, 12. juuli — Sputnik. Kaksikuid registreeriti 14 paari, neist kaheksa paari poisse, üks paar tüdrukuid ja viis segapaari. Tallinnas registreeriti 419 sündi, Harjumaal 157, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 84, Jõgevamaal 16, Järvamaal 24, Läänemaal 21, Lääne-Virumaal 58, Põlvamaal 17, Pärnumaal 68, Raplamaal 36, Saaremaal 35, Tartumaal 188, Valgamaal 22, Viljandimaal 35 ja Võrumaal 28 lapse sündi, teatab Siseministeerium.

Tühjenevate kortermajade probleem ootab lahendamist >>

Juunis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Mia, Sofia (9), Eliise (8) ja Marta (7). Poistele pandi enim nimeks Mattias (11), Aron, Rasmus (8), Karl, Maksim, Markus, ja Oliver (7).

Eelmisel kuul sõlmiti 648 abielu, neist 67 notarite ja 62 vaimulike poolt. Lahutati 225 abielu, neist 37 notarite poolt. Juunis registreeriti 1119 surma.

Uus nimi anti 92 inimesele, neist eesnimi 18, perekonnanimi 68 ning ees- ja perekonnanimi kuuele inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 60 naist ja 32 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1146 sündi, 1155 surma, 601 abielu, 180 abielulahutust ja 114 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet.

Mullu sündis 13 520 last

Eestis sündis 2017. aastal 13 520 last. Sündide arv on aasta varasemast näitajas ligi 400 võrra väiksem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv väheneb, saab siit välja lugeda, et sünnitatud laste arv naise kohta pole oluliselt vähenenud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Euroopa demograafia: muutuva maailma stsenaariumid >>

2017. aastal suri 15 480 inimest. Surmade arv on sellel kümnendil püsinud suhteliselt samal tasemel, kõikudes +/-300 inimese võrra. Eesti rahvastikus kasvab vanemaealiste inimeste osatähtsus, kuna eluiga pikeneb.

2017. aastal saabus Eestisse elama 10 470 inimest ja Eestist lahkus 5440 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt residentsuse indeksi põhjal arvutatava rahvaarvu arvutamise metoodikale.

Rahvastikuprobleemid jäävad suurimaks väljakutseks
Bulgaaria rahvaarv on kahanenud allapoole seitset miljonit
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Demograafiline olukord on ja jääb Eesti suurimaks väljakutseks, mida peab adresseerima nii riigireformide, tervikliku perepoliitika kui ka majanduse digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu, ütles peaminister Jüri Ratas kohtumisel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatega kevadel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Teadlaste arvestuste kohaselt väheneb Balti riikide elanikkond juba 2035. aastaks enam kui 30% võrra; lohutut prognoosi kommenteeris mullu kevadel poliitikateaduste doktor ning ajalooteaduste kandidaat, Peterburi Riikliku Ülikooli dotsent Natalja Jerjomina.

Tema sõnul on Baltimaades 1990. aastatel alanud elanikkonna vähenemine seotud esmajoones venekeelse elanikkonna riigist lahkumisega. Koos Baltimaade astumisega Euroopa Liitu on olukord aina süvenenud — osa elanikkonnast on parema elu otsinguil siirdunud välismaale raha teeninma.

Kolmveerand kõrgharidusega tööjõust ihkab välismaale >>

See tendents jätkub, rõhutas ekspert. Ära sõidab peamiselt just töövõimeline osa elanikkonnast vanuses 25 kuni 45 eluaastat. "Seega seesama tuumik tööjõuressurssidest, mille najal püsib riik," märkis Jerjomina Sputniku raadiosaates.

Eesti rahvastik
© Sputnik / Deniss Grabussov
Eesti rahvastik
21
Tagid:
ühiskond, demograafia, lapsed, sünd, rahvastik, siseministeerium, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul