USA ja Baltimaade presidendid

Eesti eripära - oskus iseendale probleeme luua

112
(Uuendatud 12:40 19.06.2018)
Eesti välispoliitilised sammud meenutavad üha enam soovi haarata kinni mingistki õlekõrrest, et suurjõudude mõjuvõimu-võitluses ellu jääda. Vähesed manööverdusoskused toovad kaasa vaid uute probleemide tekke, mida riigi juhtkond lahendada ei suuda.

Nikolai Filonov

Mõnikord tundub, et Eesti valitsus otsib vana Nõukogude traditsiooni kohaselt endale ise raskusi, et neid hiljem kangelaslikult ületada.

Näiteks ei suuda ma muul viisil seletada president Kersti Kaljulaidi hiljuti tehtud kummalisi avaldusi "Raadio 4-le" antud intervjuus, kui ta kauaoodatud Eesti-Vene piirilepingu allkirjastamise praktiliselt võimatuks muutis. Hoolimata Venemaa välisministri Sergei Lavrovi poolt aasta algul tehtud hoiatusest, milles soovitati lepingu ratifitseerimise soovi korral venevastasuse tooni langetada, muutis Kaljulaid vastasseisu veelgi häälekamaks.

Kaljulaidi lõhestumine: sõjakõned Kiievis >>

Tegelikult andis ta Moskvale signaali, et ta peab seda lepingut oluliseks eelkõige Venemaa jaoks ja kui viimast praegune Eesti-Vene suhete õhkkond rahuldab, siis võib-olla suvatseb Kaljulaid Moskvasse sõita ja teist osapoolt kokkuleppe ratifitseerimise eest tänada.

Venemaa reageeringut ei olnud raske ennustada — juba järgmisel päeval saabus Tallinnas asuva saatkonna vahendusel vastus, mis teatas, et sellises olukorras lepingu ratifitseerimist ei toimu.

Pall oma väravasse

Kes seeläbi rohkem kaotab? Loomulikult ei ole see Venemaa, kelle jaoks on käesoleva lepingu puudumine vaid täiendavaks surve avaldamise võimaluseks Eestile, mis muide võimaldab Eston Kohveri "seikluse" toimumise võimalikkust ka tulevikus. Kui piiri olemas ei ole, siis on formaalselt seda ka küllaltki raske rikkuda.

Eestil on aga lepingu puudumisest paljugi kaotada. Tõenäoliselt jääb nüüd Saatse Saapa probleem veel paljudeks aastateks lahendamata, nagu ka ELi ja NATO ees võetud kohustus viimaste mõjuvõimu piirid täpselt määratleda, vältimaks tarbetuid vaidlusküsimusi suhetes ühega maailma juhtivaist riikidest. Naaberriik Läti suutis Venemaaga piirileppe sõlmida, Eesti-Vene lõigul jätkub aga territoriaalne vaidlus.

Miks Tallinnast kutsutud lugupeetud külalised >>

Üldiselt tekitab Eesti ametivõimude retoorika, mis jääb paljude aastate jooksul muutumatuks, ignoreerides kangekaelselt maailmas toimuvaid muudatusi – eriti veel lääneliitlaste omavahelisi lahkarvamusi silmas pidades. Traditsiooniline joondumine Ameerika pistrike järgi ei ole sugugi meeltmööda mitmete suurtele EL riikidele ja isegi USA-siseselt pole kõik enam üheselt selge.

Trumpi administratsiooni jaoks ei tähenda Eesti rohkem kui suvaline kaugelasuv arengumaa, mis pakub huvi vaid USA relvade ostmise või Venemaaga geopoliitiliste mängude katsetamise seisukohalt.

See suhtumine sai ilmseks Baltimaade presidentide hiljutisel riigivisiidil Washingtoni, mille käigus Donald Trump küll nimetas Balti riigipäid talle omasel viisil "suurteks presidentideks", kuid nõustus nendega rääkima vaid küllaltki lühikese aja jooksul ja sedagi vaid kõigiga koos. Ilmselt, et mõttetule vestlusele mitte liigselt aega raisata.

Kes on targem? 

Sellegipoolest eelistatakse Tallinnas selliseid vihjeid mitte märgata. Eesti ajakirjanduse veergudel kõlavad aeg-ajalt kohalike poliitikute süüdistused president Trumpi vastu, kes väidetavalt oma uue poliitikaga "USA huvidest piisavalt ei hooli." 

Selle asemel, et püüda kiiresti muutuvas maailmas orienteeruda, eelistavad meie poliitikud suurriikide liidreid õpetada! Kui meie soomlastest naabrid oma neutraalset seisundit rõhutasid ja vastastikuse mõistmise osas nii uue USA valitsuse kui ka Venemaaga kiiresti kokku leppisid, muutub Eesti poliitikute retoorika aina karmimaks, püüdes Venemaale igal võimalusel vaid kahju teha.

Mistahes Venemaa majanduslikel ja poliitilistel foorumitel osalemisest keeldumine, pidevad nõudmised Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamiseks ja NATO vägede arvukuse suurendamiseks Eesti pinnal viib riigi järk-järgult eneseisolatsioonini, sest sellese suhtutakse negatiivselt mitte ainult Venemaal, vaid ka mitmete Lääneliitlaste hulgas, kelle jaoks konfliktid Venemaaga osutuvad üha kallimaks. 

Psühhoteraapia USA moodi: millega "Valge Maja peaarst" Baltikumi lohutab >>

Kas Eesti poliitika võib muutuda? Iseenesest tõenäoliselt mitte. Ka Soomel kulus praeguse tasakaaluka seisukohani jõudmiseks pikki aastaid. Ilmselt muutub Eesti valijate teadlikkus alles siis, kui poliitikute eksimused nende rahakotti liiga tuntavalt mõjutama hakkavad (püksirihmade pingutamine on Eestis juba alanud – vaadake või maksureformi ja aktsiisimaksude tõusu). Kainenemise hetk ei ole siiani saabunud, seega jätkame kõigi õpetamist ja negatiivsete reaktsioonide üle üllatumist.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

112
Tagid:
Raadio 4, Piirilepe, EL, NATO, Kersti Kaljulaid, Donald Trump, Sergei Lavrov, Eesti Vabariik, Baltimaad, Soome, Leedu, Läti, USA, Venemaa
Samal teemal
Lennart Meri konverents: kõlaridiplomaatia on veel täies elujõus
Ähvardused Baltimaade kohal – mis on USA manöövrite taga
Poola kisub rappa Baltimaade suhteid Brüsseliga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul