Harley-Davidsoni klubi avas ametlikult Eesti motohooaja

Rahvusvaheline mootorratturite päev: baikerid on Eestis viisakamaks muutunud

419
(Uuendatud 15:48 18.06.2018)
Rahvusvahelisel mootorratturite päeval, mida tähistatakse 18. juunil, uuris Sputnik Eesti välja, kuidas käib baikidel sõitmise koolitus ja mis tütarlapsi nii väga selle spordiala juurde meelitab.

TALLINN, 18. juuni — Sputnik, Ilona Ustinova. Iga aasta juunikuu kolmandal esmaspäeval tähistatakse ülemaailmset mootorratturite päeva. Esialgu, 1922. aastal kandis see ettevõtmine tähendusliku nimetust "mootorattaga tööle", milles osales mitu riiki. Seejärel omandas see ülemaailmse ulatuse ja kujunes rahvusvaheliseks sündmuseks.

Kaherattalist mootorsõidukit võib aina sagedamini kohata ka Eestis, eriti suveperioodil.

Sõidukultuur Eestimaa teedel

Ühe Tallinna autokooli omanik ja sõiduõpetaja Andrei Sorokin ütles portaalile Sputnik Eesti, et viimaste aastatega on sõidukultuur mootorratturite seas tublisti paranenud, vähem on märgata agressiivse sõidustiili harrastajaid.

Владелец автошколы Андрей Сорокин
© Фото : из личного архива Андрея Сорокина
Autokooli omanik ja sõiduõpetaja Andrei Sorokin

"Autojuhid üritavad samuti neisse mootoratturitesse, kes sõiduteedel ridade vahel manöövreid sooritavad, rahulikumalt suhtuda," sõnas Sorokin.

Ehkki ta ise suhtub naistesse sõidukiroolis skeptiliselt, peab ta neid siiski küllaltki korralikeks juhtideks. Mootorratta juhtimiseks A-kategoooria juhiluba saama lähevad need, kes on jõudnud sellele otsusele teadlikult, poolt- ja vastuargumente hoolikalt kaaludes ja kõiki riske arvestades.

"Naismootorratturid on maanteedel keskendunumad, sõidavad küllaltki ettevaatlikult ega luba enesele suvalisi vabadusi, nagu mehed" märkis sõiduõpetaja.

Peaasi on selg ja jalad

Kui autojuhtimist õppides istub sõiduõpetaja juhi kõrval, siis mootorratta puhul toimub õpetus distantsilt.

Harley-Davidsoni klubi avas ametlikult Eesti motohooaja
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ühtekokku on autokoolis Sorokini sõnul ette nähtud vähemalt kümme praktilist sõidutundi, millest pool osa toimub vastavalt varustatud õppesõiduplatsil. Õpilane juhib iseseisvalt mootorratast ning ülesandeid sõiduõpetajalt saab raadio kaudu. Sõiduõpetaja kontrollib samas hoolega protsessi ja on alati vahetus läheduses juhuks, kui mootorratas kukkuma kipub. Ja alles seejärel, kui kõik manöövrid on harjutusplatsil hästi selgeks saadud, võib õpilane linna peale sõita. Reeglina toimub see nädalavahetusel või varahommikul, kui sõidukite liiklus ei ole ole eriti tihe.

"Et mootorrattaga sõitmist õppima hakata, peab olema hea füüsiline ettevalmistus. Eriti on tarvis tugevaid jalgu ja selga," nentis Sorokin. Ja selleks, et kindlaks teha, mil määral inimene raudruunaga toimetulekuks valmis on, pakub ta välja testi – näiteks palub asetada mootorratas keskmisele toele seisma.

Dubais demonstreeriti Vene mootorratta ja drooni ristandit >>

Armastus esimesest sõidust peale

Julia Matveitšuk tunnistas uudisteportaalile Sputnik Eesti, et tema kiindumus mootorratastesse sai alguse juba lapsepõlves. Valgevenes elades kimas ta 12-14-aastasena koos poistega küla peal, kus elasid tema vanaema ja vanaisa, mopeedidel ja mootorratastel ringi.

"Juhtus nii, et lapsepõlvest peale on mul olnud palju sõpru ja tuttavaid, keda paeluvad mootorrattad, ilmselt sellepärast ongi mind alati selle sõiduriista poole tõmmanud," nentis Matveitšuk.

Kõige enam võlub teda kiirus, manööverdusvõime ja vabadus nii linnas kui maal ringi liikuda.

Kuna ei vanemad ega paljud tuttavadki Julia kirge ei jaga, soetas ta oma esimese omaenese mootorratta alles kaks aastat tagasi.

"Ma oleksin ju varemgi endale mootorratta ostnud, aga ümberringi manitseti ja jutustati pidevalt, kui väga ohtlik see võib olla. Nüüd heidan enesele ette, et nii pikka aega teisi kuulda võtsin," lausus Matveitšuk.

Kaherattaline raudruun tähendab endast tema jaoks suurt kirge. Ja kuigi linnas on neiu sõnul väga palju vastutulelikke inimesi ja alati leidub keegi, kelle poole pöörduda tehnoabi asjus selles plaanis, et kuidas tema lemmiksõiduriist on ehitatud, üritab ta ikka iseseisvalt hakkama saada.

Halva peale ei tohi lihtsalt mõelda

Matveitšuk on sõitnud nii mõnedegi Euroopa riikide teedel ja nentis, et just Eestis on kõige närvilisemad autojuhid, kellest paljud tekitavad ise avariiohtlikke olukordi, laskmata mootorratturil endast mööda sõita.

"Aga on ka küllalt palju juhte, kes tõmbuvad rahulikult kõrvale ja lasevad läbi, niisugustele näitame alati pöidlatõstmisega kiidužesti," möönis Matveitšuk.

Байкер Юлия Матвейчук
© Фото : из личного архива Юлии Матвейчук
Julia Matveitšuk kiindumus mootorratastesse sai alguse juba lapsepõlves

Mis puudutab suurt hulka mootorratastega juhtuvaid õnnetusi, siis võimalikele traumadele püüab ta lihtsalt mitte mõelda, sest mõtted on tema meelest materiaalsed. Ja juhina on ta eneses piisavalt kindel. Julia rõhutas ühtlasi, et mootorratturid kannavad alati täielikku kaitsevarustust.

Veel tunnistas ta, et oli ammu igatsenus luua oma naisbaikerite klubi. Selle organiseeris ta möödunud aastal ja antud hetkel kulub sinna juba 14 neidu ning lähiajal toimuvad esimesed suurüritused kõigile motikasõidu harrastajatele.

419
Tagid:
baiker, mootorsõiduk, mootorattas, kuupäevad, ühiskond, autojuht, autokool, mootoratturite päev, Julia Matveitšuk, Andrei Sorokin, Eesti