Vabana sündinud: mida delfinaariumide külastajad ei tea, illustreeriv foto

Vabana sündinud: mida delfinaariumide külastajad ei tea

88
(Uuendatud 19:50 02.06.2018)
Delfiinid teevad igasuguseid tsirkusetrikke, naljakalt kilgates, kareldes ja vett pritsides – muljetavaldav vaatemäng. Pealtvaatajad aga ei tea, mis toimub hiljem, kuidas need "artistid" end vangistuses tunnevad.

TALLINN, 2. juuni — Sputnik. Sellest, kes mereelukaid abistavad ja kus neil kõige mõnusam on, ongi juttu siinses RIA Novosti artiklis.

"Tegelikult ei armasta delfiinid pealvaatajaid lõbustada, ent nad on sunnitud seda toidu eest ja üksinduse pärast vangistuses tegema, kui nad on perekonnast ja omasugustega suhtlemisest ilma jäetud," ütleb loomakaitsja Armine Arutjunjan Venemaalt Vladimirist. "Toitmine on otseselt seotud ettekujutusega, et kui trikki ei tee, siis ellu ei jää."

Mobiilsed delfinaariumid

Armine nendib, et kõige hullem on delfiinide jaoks elu ringiliikuvates loomaaedades: transportimisel veedavad nad viis kuni kümme päeva jutti kitsastes konteinerites.

"Parimateks tingimusteks, mida need arukad olendid kogu oma elu jooksul näevad, on 12–14 meetrise läbimõõduga ja kahe-kolme meetri sügavune bassein räpase, haruharva vahetatava veega," jätkab loomakaitsja.

Loomakaitsjad: haid on häbelikud ja tundlikud loomad >>

"Vabas looduses aga ujuvad vaalalised umbes 100 kilomeetrit päevas, sukelduvad rahulikult 100 – 300 meetri sügavusse ning vahel isegi 800 meetri sügavuseni," lisab Armine. 

Enamik loomakaitsjaid on ühel meelel, et delfinaariumide ringisõidutamine tuleb täielikult keelustada.

Delfa ja Zeus

"Delfiinid on väga tundlikud, nende emotsioonide eest vastutav peaaju osa on isegi tugevamalt välja arenenud kui inimesel, seetõttu tajuvad nad väga teravasti ülekohut ja ebaõiglust," ütleb delfiinide päästekeskuse Delfa kaasasutaja ja direktor Tatjana Belei.

Paljudel on meeles 2015. aasta, mil Veselovka asula elanikud kaebasid loomakaitsjatele selle üle, et kaht delfiini peetakse kohutavates tingimustes – siloauku rajatud basseinid.

Eesti loomapiinamise juhtum jõudis Soome meediasse >>

"Felfa ja Zeus püüti merest juba täiskasvanutena ja ilmselt ei allunud nad dressuurile. Sellepärast saadeti nad Moskva Izmailovo pargi suvisest delfinaariumist minema," jutustab Tatjana.

"Loomad olid nakatunud viirusnakkusega ja olles füüsilisest aktiivsusest ilma ning külma vette jäetud, külmetusid kõvasti. Esimesena hulkkus Delfa, seejärel suri Zeus, kes lihtsalt kaotas usu inimestesse," räägib Tatjana.

Izmailovo delfinaarium sai tõepoolest hiljuti suletud ning ettevõte Pavlovskaja Sloboda, kes hoidis delfiine kohutavates tingimustes, kohustati maksma miljon rubla trahvi.

Avalikkuse kaitse

Mai algul ähvardas üks Inglismaa juhtivaid turismifirmasid ettevõtet SeaWorld, kes juhib kolme delfinaariumi Ameerikas – Orlandos, San Diegos ja San Antonios – jätta nende etendustele piletid müümata, kuni loomade elutingimused ei pälvi kõrgeimat hinnangut.

Ettevõte on pärast avaliku elu tegelaste – näitleja Matt Damoni ja telesaatejuhi Sharon Osbourne´i – avaldusi ning keskkonnakaitsja Jean-Michel Cousteau otsest pöördumist alustanud parkide auditeerimist.

Kui aga reisifirma ähvarduse täide viib, jääb ainuüksi SeaWorld´i park San Diegos ilma ligi kümnest tuhandest turistist aastas.

Tallinn keelustas metsloomadega tsirkused >>

Maailma delfinaariumid

Delfiiniriffi Iisraelis Elatis ei saa nimetada delfinaariumiks selle sõna terviktähenduses. Siin ei korraladata vaatemänge, kuid turistidel on võimalik jälgida delfiine nende samahästi kui loomulikus elukeskkonnas – avamerel ujuvate pargaste ja vaateplatvormide pealt.

Lisatasu eest saavad soovijad üürida endale sukeldumisvarustuse ja instruktori järelvalve all delfiinidega koos ujuda.

Loomakaitsjad päästsid Harjumaal olevast kutsikavabrikust 38 koera, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Оokeanipark L"Oceanogràfic Hispaanias Valencias kuulub tuntud kunsti- ja teaduskompleksi ning seda loetakse Euroopa suurimaks. Enam kui 100 ruutkilomeetrisel alal elab ligikaudu 45 00 looma 500 erinevast liigiust, sealhulgas delfiinid ja vaalad spetsiaalsetes mereveega täidetud tornides, mis tutvustavad maakera erinevaid ökosüsteeme. Pargi territooriumil paikneb delfinaarium, kus iga kahe tunni tagant toimuvad vaatemängud.

Pargis meelitatakse tööle vabatahtlikke – paljud tahavad delfiinide eest hooltseda. Kusjuures seda juba koolipõlvest peale: tullakse tervete klasside ja rühmade kaupa.

Marineland Hispaanias Palafollsis kujutab endast veeparki, delfinaariumi ja mereparki pindalaga üle 40 ruutkilomeetri. Delfiinietendus on kõrvuti merelõvide ja papagoide etendusega üks kolmest vaatemängust, mis sunnib turiste ikka ja jälle, isegi aastate möödudes siia tagasi.

Euroopa kõige suuremas delfinaariumis – pargis Loro Parque Hispaanias Tenerifel elavad loomad enam kui seitse miljonit liitrit vett mahutavas, seejuures maailma ühes kõige puhtama veega basseinis. Pargi administratsioon kaasab koostööle loomaarste, tegevbiolooge ja teadlasi, et samas delfiinide elutingimusi järjepidevalt paremaks muuta.

88
Tagid:
delfiin, vangistus, trikk, tsirkus, loomakaitse, ühiskond, okeanaarium, delfinaarium, maailm
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul