Ema kannab last igavesti oma südames, illustreeriv foto

Ema kannab osakest oma lapsest endas aastakümneid

35
(Uuendatud 20:21 13.05.2018)
Kas teadsid, et ka aastakümneid peale lapse sündi võib ema kehas leida lapse rakke või et ema naeratus paneb tema ja lapse südamed samas rütmis lööma?

TALLINN, 13. mai — Sputnik. Kuigi emade igapäevas on palju koristamist, muretsemist ja kantseldamist, on emadus imeline kogemus. Öeldakse, et hoiame lapsi oma käte vahel lühikest aega ja oma südames igavesti.

EV100 emadepäev üllatab oma ainukordsusega >>

Kõik vanemad teavad, et see vastab tõele. Emade puhul peab see aga ka väga otseselt paika. Peale sünnitust kogevad emad sellist nähtust nagu microchimerism, mille tõttu jäävad lapse rakud ema kehasse aastakümneteks peale lapse sündi, vahendab Pealinn.

Need rakud, mis on täis lapse DNA-d, kogunevad ema südamesse, ajusse ja ka mujale kehasse.

Kuigi microchimerismi täielikku mõju pole veel kindlaks tehtud, arvavad mõned teadlased, et see võib kaitsta emasid teatud vähiliikide eest.

Uurijad on juba pikemat aega teadnud, et rinnaga toitmine toetab immuunsüsteemi ning piimas olevad immuunsust parandavad ühendid kohanevad selle järgi, mis bakterite ja viirustega beebi kokku puutub.

Kahe Tallinna restorani peakokk Pavel Gurjanov
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kuidas aga emade keha teab, kuidas täpselt õigeid ühendeid toota? Bioloog Katie Hinde'i sõnul saab ema keha signaale läbi rinnaga toitmise käigus imiku süljega kokku puutumise. Ema saab lapse immuunsüsteemi kohta andmeid ka lapsele musisid tehes.

Ema naeratus on lapsele nagu muusika

Isegi, kui me viisi ei pea, on meie kehadel omadus näiteks muusika rütmi järgida. Mõnikord aga jagame rütmi nendega, keda kõige kallimaks peame.

Ühes uuringus uuriti beebide reaktsiooni emadele, isadele ja võõrastele. Selgus, et kui beebile lähenes ta ema või isa, siis hakkas lapse süda nendega samas rütmis lööma. Võõraga seda nähtus ei täheldatud.

Teises uuringus aga selgus, et kolme kuu vanuste beebide ja nende emade südamelöögid lähevad ühte rütmi, kui ema beebi suhtes hellust üles näitab, näiteks naeratades.

Beebidel on kiirem südamerütm kui täiskasvanutel, kuid uuringud on näinud, et emadel ja beebidel langevad südamelöögid sagedamini kokku kui beebidel ja naistel, kes nende emad polnud.

Pered tahavad vanemahüvitise asjus ise otsuseid langetada >>

Ema hääl on sama lohutav kui kallistus

Teadlaste korraldatud katsed on tõestanud, et ärevuse puhul mõjuvad nii ema kallistamine kui ka talle helistamine sama rahustavalt.

Klassi ees esinemise pärast ärevuses õpilastest ühel kolmandikul lasti enne esinemist ema kallistada, teine kolmandik helistas oma emale ja viimane kolmandik vaatas rahustavat filmi "Pingviinide marss".

Katsest selgus, et õnnehormoon oksütotsiin tõusis esimesel kahel grupil samale tasemele. Filmi vaatamine nii tõhus aga polnud.

"Varasemalt arvati, et oksütotsiini vallandumiseks on vaja füüsilist kontakti, kuid nendest tulemustest selgub, et ema häälel on sama suur mõju kui kallistusel, isegi kui ema ei seisa su kõrval," ütlesid teadlased.

Sõna "ema" on leiutanud beebid

Inglise keeles on ema "mom", hiina keeles "mama", samamoodi kutsuvad teda ka Hispaania ja Venemaa lapsed. Heebrea keeles on ta "em", vietnami keeles aga "me", eesti keeles aga "ema". Kõlab sarnaselt, eks?

Sõna "ema" pole keeltes sarnane aga juhuslikult — nimelt on üks esimesi sõnalaadseid häälitsusi, mis laps teha suudab, "ma" ning üle kogu maailma on emad võtnud selle ka enda nimetuse aluseks.

13. mail tähistab Eesti emadepäeva eriliselt: mitmetes linnades üle Eesti toimuvad EV100 emadepäeva kärumatkad ning emadepäeva kontsert toimub esmakordselt vabas õhus, Tallinna Vabaduse väljakul, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Esimest korda toimus ka üle-eestiline EV100 emadepäeva kärumatk, mis kingib peredele toreda võimaluse veeta üheskoos armas hetk.

Emadepäev

Emadepäev on Eestis mai teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908 Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftoni kirikus.

Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923.

Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988. aastal.

Allikas: Vikipeedia

35
Tagid:
DNA, kuupäevad, kontakt, ema, laps, hääl, ühiskond, tervis, emadepäev, maailm, Eesti