Euroopa Komisjon esitas plaani võitluseks libauudistega internetis, illustreeriv foto

EK esitas plaani võitluseks libauudistega internetis

38
(Uuendatud 17:18 26.04.2018)
Euroopa Komisjon esitas ettepanekud internetipõhise väärinfo leviku ja mõju tõkestamiseks Euroopas, mis hõlmavad muu hulgas EL-i ülest väärinfo vastu võitlemise tegevusjuhendi vastuvõtmist.

TALLINN, 26. aprill — Sputnik. Võitlus väärinfoga tähendab euroopalike väärtuste, demokraatia ja julgeoleku paremat kaitset, vahendas Pealinn viitega BNS-le Euroopa Komisjoni pressiteenistuse teadet.

Sputnik Eesti pöördus kaebusega Pressinõukogusse >>

Komisjon defineerib väärinfot kui "tõendatavalt väära või eksitavat teavet, mida luuakse, avaldatakse ja levitatakse majandusliku kasu eesmärgil või üldsuse ettekavatsetud petmiseks ning mis võib tekitada avalikku kahju".

Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi sõnul ei ole väärinfo poliitilise mõjutusvahendina sugugi uus. "Tänapäeva tehnika, eelkõige digitaalne tehnika on oma mõjuvälja veebikeskkonna kaudu laiendanud ning ohustab meie demokraatiat ja ühiskonda," ütles Ansip pressiteate vahendusel.

"Et usaldust on internetis lihtne kaotada, kuid raske taastada, peab tööstusharu meiega selles küsimuses koostööd tegema. Veebiplatvormidel on tähtis roll võitluses väärinfo levitamise kampaaniate vastu, mida korraldavad üksikisikud ja riigid, kelle eesmärk on meie demokraatia ohtuseadmine," ütles Ansip.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on avaldanud võltsuudiseid ja väärinfot käsitleva uuringu, milles märgitakse, et kaks kolmandikku tarbijatest eelistab veebiuudiste lugemiseks kasutada algoritmipõhiseid platvorme, nagu otsingumootorid, uudisteagregaatorid ja sotsiaalmeedia saidid.

Ühtlasi väidetakse, et turujõud ja tuluvood on läinud uudiste avaldajatelt platvormide operaatorite kätte, kellel on olemas andmed artiklite ja reklaamide kohandamiseks lugejatele.

Meedialahingud >>

Nende probleemide ja suundumustega tegelemiseks soovitab Euroopa Komisjon võtta rea meetmeid, et võidelda internetis leviva väärinfoga.

Kõigepealt peaksid veebiplatvormid hiljemalt juuliks töötama välja ja võtma kasutusele ühise tegevusjuhendi, mille eesmärgid on sponsitud infosisu, eriti poliitilise reklaami läbipaistvuse tagamine, sihitud poliitreklaami võimaluste piiramine ja väärinfo levitajate tulude vähendamine; algoritmide toimemehhanismide selgitamine ja kontrollimise võimaldamine kolmandatele isikutele; alternatiivseid seisukohti kajastavate eri uudisteallikate avastamine ja neile juurdepääsu lihtsustamine; meetmete võtmine võltsitud kasutajakontode tuvastamiseks ja sulgemiseks ning robotprogrammide probleemi lahendamiseks; veebis leviva väärinfo pideva jälgimise võimaldamine faktikontrollijatele, teadlastele ja riigiasutustele.

Samuti hõlmavad ettepanekud sõltumatut faktikontrollijate Euroopa võrgustikku ja turvalist Euroopa internetiplatvormi väärinfo kohta. Faktikontrollijate võrgustik kehtestab ühised töömeetodid, vahetab parimaid tavasid ja töötab selle nimel, et faktiparanduste ulatus ELis oleks võimalikult lai.

Faktikontrollijad valitakse rangelt oma põhimõtteid järgiva rahvusvahelise faktikontrolli võrgustiku ELi liikmete seast. Platvorm toetab võrgustikku ja asjaomaseid teadlasi piiriülese andmekogumise ja analüüsiga ning võimaldab ELi-ülest juurdepääsu andmetele.

Komisjon soovib ka suurendada kodanike meediapädevust ja kutsub faktikontrollijaid ja kodanikuühenduse organisatsioone üles jagama koolidele ja koolitajatele õppematerjali ning korraldama Euroopa meediapädevuse nädala.

Lisaks toetatakse liikmesriike valimiste usaldusväärsuse tagamisel ning vabatahtlike veebipõhiste tuvastussüsteemide arendamist, et parandada teabe pakkujate jälgitavust ja kindlakstegemist ning suurendada usaldust ja usaldusväärsust veebipõhistes tehingutes, teabes ja selle allikates.

Komisjon kutsub liikmesriike üles suurendama toetust kvaliteetajakirjandusele, et tagada pluralistlikum, mitmekesisem ja jätkusuutlikum meediakeskkond.

Komisjon avaldab 2018. aastal konkursikutse Euroopa Liidu küsimusi käsitlevate kvaliteetsete uudiste tootmiseks ja levitamiseks andmepõhise uudistemeedia kaudu.

EL-is on Eesti elanikud libauudiste osas kõige vähem kriitilised >>

Lähiajal kutsub komisjon kokku eri sidusrühmadest koosneva foorumi, et luua raamistik tõhusa koostöö tegemiseks asjaomaste sidusrühmade vahel, kaasa arvatud veebiplatvormid, reklaamitööstus ja peamised reklaamijad, ning sõlmida kokkulepe väärinfo tõkestamise alaste jõupingutuste kooskõlastamiseks ja tõhustamiseks.

Foorumi esimene ettevõtmine peaks olema ELi-ülene väärinfo tegevusjuhend, mis avaldatakse 2018. aasta juulis ja mille mõõdetavat mõju on oodata 2018. aasta oktoobris.

Värskest uuringust selgus, et Eesti inimesed on ühed kõige enam meediat usaldavad inimesed Euroopa Liidus, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsis.

Euroopa Komisjon avaldas esimese valeuudiste ja desinformatsiooni teemalise eurobaromeetri uuringu, milles uuriti kahte päevakajalist teemat: Euroopa Liidu elanike usaldust meediakanalite vastu ning valeuudiste alast teadlikkust ja nende mõju.

Enamik Saksamaa (68%), USA (60%), Itaalia (60%), Prantsusmaa (57%) ja Suurbritannia (54%) elanikest on arvamusel, et Google, Facebook ja teised internetigigandid kasutavad algoritme info manipuleerimiseks poliitilistel eesmärkidel. Küsitlus korraldati projekti "Sputnik.Arvamused" raames firma IFop poolt teabeagentuuri ja raadio Sputnik tarvis, kirjutas uudisteportaal Sputnik Eesti eelmisel nädalal.

Ameeriklased ja eurooplased arvavad, et Google ja Facebook manipuleerivad infoga >>

President Kersti Kaljulaid andis mullu suvel New York Timesi arvamustoimetusele Facebookis intervjuu, mille sõnum on: mida on teistel riikidel Eestilt õppida. Muu hulgas andis Kaljulaid meediatarbijatele nõu, kuidas toimida libauudistega ja millist ajakirjandust usaldada, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

38
Tagid:
eksitav, poliitika, meedialahingud, internet, demokraatia, väärinfo, libauudis, EL, Eutoopa Komisjon, Andrus Ansip, Euroopa
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul