Munade värvimise komme, illustreeriv foto

Ivo Linna: minu jaoks on ülestõusmispühad kogu elu olnud munadepühad

155
(Uuendatud 13:21 01.04.2018)
Munad keerati marli või mingi riide sisse – pandi sibulakoori ja natuke värvi. Kuigi tänapäeval on igasugu värve ja lakke, on see vana meetod jäänud mulle kõige armsamaks, tunnistab muusik Ivo Linna.

TALLINN, 1. aprill — Sputnik. Kellele on ülestõusmispühad eelkõige usupühad, millega tähistatakse Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast ristilöömist. Kellele on see tore kodune püha, mil süüakse lihavõttetoite ja värvitakse kanamune. Saarlaste päevaleht Saarte Hääl tegi juttu nelja saarlasega, kes räägivad pühadest oma pilgu läbi. 

Vabaõhumuuseum kutsub lihavõtteid tähistama >>

Ivo Linna: kirikusse ma sel päeval ei lähe

"Olen lihavõttepühi tähistanud kogu elu ja teen seda ka tänavu. Kuna ma ei ole usklik inimene, siis kirikusse ma sel päeval ei lähe. Minu jaoks on ülestõusmispühad kogu elu olnud munadepühad. Meil olid oma kanade munad, nende värvimiseks kasutasime sibulakoori, elupuuoksakesi ja vanu riidevärve. Munad keerati marli või mingi riide sisse – pandi sibulakoori ja natuke värvi. Kuigi tänapäeval on igasugu värve ja lakke, on see vana meetod jäänud mulle kõige armsamaks. Munad mässin lihtsalt ajalehe sisse ja seon niidiga ümbert kinni," ütles Ivo Linna, saarlasest muusik.

Kuie koolimajas õpetakse erinevate metsalindude mune tundma
© Фото : Ирина Барсегян

"Lapsena oli mul huvitav lugeda mõnest Eesti-aegsest ajakirjast – mida siis veel igal pool vedelemas oli –, et seal ja seal poes on müügil munalakki. Mis imeasi see munalakk on, ma ei teadnud, sest minu lapsepõlves, nõukogude ajal, seda muidugi saada polnud," sõnas muusik.

"Mäletan, kuidas ootasin põnevusega, millised need munad pärast keetmist välja näevad. Siis tuli need võise vatitupsuga üle käia, et koor jääks kena läikiv. Muidugi käisime naabripoistega mune koksimas, et kelle muna kõige kauem vastu peab," lisas Linna.

Lihavõtted on tema jaoks ikka olnud üks suuremaid kevade saabumise märke. "Oleme meiegi ostnud koju pisikese murumättakese ja kaunistuseks pisikesi kollaseid lihavõttetibusid. Mõeldes oma lastele ja lastelastele, siis vähemalt paarkümmend muna värvime tänavu kindlasti. Mäletan kunagi lapsepõlves söödud pashat – äkki otsin kuskilt retsepti ja proovin järele, kuidas selle tegemine õnnestub," ütles muusik.

Sõnades "Haud on tühi!" peitub kogu kristliku usu tuum >>

Jeesuse ülestõusmine surnuist muutis maailma

"Eks jõulupühi ole meil ülestõusmispühadest kergem mõista. Rõõm selle üle, et üks tore lapsuke on ilma sündinud, on ju nii elulähedane. Oleme ise siia ilma sündinud. Paljud meist on lapsevanemad. Ka kannatuse ja surma temaatika puudutab meid igaüht. Lahkunuga hüvasti jättes tõdeme, et meiegi oleme surelikud," ütles Rene Reinsoo, EELK Kihelkonna, Kärla ja Mustjala koguduse õpetaja.

"Surnuist ülestõusmine on aga midagi sellist, mida me siin otseselt käega katsuda ei saa. Kui looduses ringi vaadata, siis suur ime on see, kui töntsakas kapsauss ringi roomab, lehti sööb, endale kõva kookoni valmistab ning kui õige aeg käes, väljub sealt täiesti uus olend – kerge tiibadega liblikas, kes saab lennata!" selgitas Reinsoo.

Ta lisas: "Õpetaja Toomas Paul on kirjutanud: "Nagu matemaatikas ei saa läbi ilma lõpmatuse mõisteta, nii ei jõuta ka iseenese mõistmises kuigi kaugele ilma Jumala mõisteta. Sest Jumala otsimine tähendab mõtlemist elu sügavusele, oma olemuse lättele.""

Reinsoo sõnul Jeesuse ülestõusmine surnuist muutis maailma. Selle läbi on ka meile antud uue elu tõotus. Samas tuleb igal inimesel langetada otsus – kas seda uskuda või mitte.

"Apostel Paulus tõdeb: "Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos temaga on läinud magama." (1.Tess.4,14)," selgitas koguduse õpetaja.

"Ülestõusmispühad kui vanimad kirikupühad on minu jaoks ääretult olulised. Et seda rõõmu teistega jagada, on Kihelkonna koguduses pühapäevakoolilapsed juba aastaid meisterdanud pühadekaarte. Ka tänavu läks teele 150 kaarti koguduseliikmetele, kel aastaid 75 ja rohkem. See on kaunis side põlvkondade vahel. Kaartidega liituvad ka head soovid ja palved," ütles Reinsoo.

Elron toob liinile eksklusiivsed katuseta kabriolett-rongid >>

Kõik maale vanaema juurde

"Ülestõusmispühad on mulle eelkõige perega koosolemise aeg – kõik maale vanaema juurde! Õe ja venna pered ka. Lapsi on meie peredel kokku kaheksa – kõik värvivad mune, ikka traditsiooniliselt sibulakoortega. Kindlasti teen ka kohupiimapashat. Kaunistame ko­du tibude ja murumättaga. Kirikus meie pere pühade ajal ei käi," ütles Reelika Rünk, lapsevanem ja lasteaiaõpetaja abi.

"Kuna töötan lasteaia sõimerühmas, siis seal me väga põhjalikult pühadest ei räägi, aga kaunistame rühma pühade-teemaliselt ja räägime ka munade värvimisest. Meie rühma lapsed on ise nagu pisikesed tibud – toredad ja nunnud," sõnas Rünk.

Triinu Sink, Saaremaa lasterikaste perede ühenduse esimees arvab samuti, et lihavõtted on kodune püha: "Algselt on lihavõtted olnud küll usupüha, kuid meie pere jaoks on see pigem tore kodune püha, hea võimalus lähedastega koos olla. Tuleme kokku ja veedame ühiselt aega. Olenemata sellest, et me lihavõtteid kuigi suurelt ei tähista, on meilgi omad traditsioonid. Üks neist munade värvimine ja "kõksimine"".

Kevad saabub Rahvusvahelisel õnnepäeval >>

"Kanamunade värvimiseks kasutame traditsioonilist moodust – sibulakoori. Poes on küll saada ka igasugu tänapäevaseid vahendeid munade värvimiseks, kuid oleme siiski sibulakoorte juurde jäänud. Kui pühade ajaks on pajudel urvad – pajukiisud, toome värsked pajuoksad tuppa," sõnas Sink, lisades, et tema jaoks on lihavõtted vahva püha, mille ajalugu ja traditsioonid on väärt, et neid põlvest põlve edasi anda.

155
Tagid:
ühiskond, munad, traditsioon, saarlased, munadepühad, Ülestõusmispühad, lihavõtted, Saaremaa, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul