Venemaa suursaatkond Eestis avas kaastunderaamatu

Venemaa suursaatkond Eestis avas kaastunderaamatu

46
(Uuendatud 16:20 28.03.2018)
Narvas ja Tallinnas saavad Eesti elanikud avaldada kaastunnet ja toetust Kemerovos hukkunute omastele ja lähedastele.

TALLINN, 28. märts — Sputnik. Kolmapäeval, 28. märtsil, Venemaa riiklikul Kemerovo tulekahjuohvrite leinapäeval avatakse selle riigi suursaatkonna hoones Tallinnas, Pikk tänav 19, kaastundeavalduste raamat. Sellest teavitas Venemaa Eesti saatkonna pressiteenistus, märkides, et sissekandeid saab raamatusse talletada 28. märtsil kella 15-st 17-ni Eesti aja järgi ning 29. märtsil kella 10-st kuni 12-ni ja kella 15-st kella 17-ni Eesti aja järgi.Narvas saab 28. märtsi hommikust oma kaastundeavaldusi raamatusse kirja panna.

Tallinn on valmis osutama Kemerovo tragöödias kannatanud lastele abi >>

Venemaal Kemerovo linnas toimunud tragöödia, mis nõudis kümneid inimelusid, on äratanud kaastunnet ja kaasatundmist üle kogu maailma. Kõige erinevamates maailma riikides toovad inimesed poliitikute erimeelsustele tähelepanu pööramata Venemaa saatkondade juurde küünlaid, lilli ja laste mänguasju.

Ka Eesti ei kujunenud siin erandiks. Kolmandat päeva järjest toovad Eesti elanikud Venemaa Tallinna saatkonna ja Narva peakonsulaadi uste ette tunnismärke oma leinast ja kaastundest.

Oma kaastunnet seoses Kemerovo tulekahjuga on Venemaa valitsusele avaldanud Eesti peaminister Jüri Ratas ja Eesti välisminister Sven Mikser.

Tallinna linnapea Taavi Aas saatis Venemaale Kemerovo elanikele kaastundeavalduse, märkides, et Eesti pealinna elanikud jagavad seoses Kemerovos asetleidnud tragöödiaga venemaalaste kurbust ja leina.

Tulekahju neljakorruselises kaubanduskeskuses Zimnjaja Višnja leidis aset pühapäeval, 25. märtsil, teatas uudisteportaal Sputnik Eesti. Põlengu kohta alustatud uurimises on juba mitu inimest vahi alla võetud. Tragöödia põhiversioonide seas on süütamine ja elektrilühis.

Hukkunute seas oli 41 last, ütles RIA Novostile allikas piirkonna hädaabiteenistusest. Tema sõnul langes põlengu ohvriteks 64 inimest ja veel 67 on saanud kannatada. Haiglaravile jääb 14 inimest, sealhulgas kolm last.

Teisipäeval hommikul, 27. märtsil lendas Kemerovosse kohale Vladimir Putin. Ta asetas lilled kaubanduskeskuse hoone juures spontaanselt sündinud mälestusmärgile ja pidas maha tulekahju tagajärgede likvideerimisele pühendatud nõupidamise.

Hooletus ja hoolimatus: Putin Kemerovo tulekahjust >>

Ohvrite arvu poolest on see tulekahju Venemaal üks neljast suurimast saja aasta jooksul asetleidnust kõrvuti tulekahjudega Samaara miilitsajaoskonnas (1999. aastal, 57 ohvrit), Krasnodari krais Kamõševatskaja asula vanadekodus (2007. aastal, 63 ohvrit) ja Permis klubis Hromaja Lošad (2009. aastal, 153 ohvrit).

Kolmapäev, 28. märts on seoses Kemerovo tragöödiaga kuulutatud ülevenemaaliseks leinapäevaks, teatas Kremli pressiteenistus.

46
Tagid:
hukkunud, põleng, kaubanduskeskus, ühiskond, kaastunderaamat, kaastunne, Zimnjaja Višnja, peakonsulaat, Venemaa suursaatkond, Venemaa, Kemerovo, Narva, Tallinn, Eesti
Teema:
Kemerovo tragöödia (16)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul