Eesti läheb üle suveajale, illustreeriv foto

Ära unusta kella keerata: Eesti läheb üle suveajale

101
(Uuendatud 20:56 24.03.2018)
Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle suveajale. Kell kolm öösel tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi.

TALLINN, 24. märts — Sputnik. Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg. Suveajale minnakse Euroopas märtsi viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 3:00) ja tagasi vööndiajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 4:00). Siis keeratakse ajanäitajad tund aega tagasi. Mitteametlikult nimetatakse vööndiaega ka talveajaks.

Ratas: kellakeeramisest loobumise idee väärib kaalumist >>

Suveaja kasutamist põhjendatakse loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga. Ekvatoriaalvöötmes suveaeg majanduslikku efekti ei anna ning seda seal ei kasutata.

Kellakeeramine tekitab tavaliselt rohkem arutelu just kevaditi, kui minnakse üle suveajale ehk peab justkui varem üles ärkama. Peaminister Jüri Ratase sõnul väärib kellakeeramise lõpetamise idee Euroopa Liidus tõsiselt kaalumist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti jaanuari lõpus.

Soome asub taotlema EL-ilt kellakeeramisest loobumist >>

Ratas sõnas, et teadlaste hinnangul mõjutab kaks korda aastas kella keeramine negatiivselt inimeste tervist ja unerütmi. "Samuti kaasneb sellega alati probleeme eeskätt rahvusvaheliste töö- ja transpordigraafikute korraldamisel," märkis Ratas.

Küsitlus

Kas kellakeeramisest peaks loobuma?
  • Jah, see tekitab terviseprobleeme
    73.0% (78)
  • Ei, see on majanduslikult kasulik
    6.5% (7)
  • Kella keeramine ei häiri mind
    16.8% (18)
  • Mul on ükskõik
    3.7% (4)
Hääleta: 3

"Ajaloolised põhjused (nt energiasääst) suve- ja talveaja kasutamiseks ei oma praegu enam arvestatavat kasutegurit," ütles Ratas.

Soome on võtnud eesmärgiks mõjutada Euroopa Liitu loobuma suveajast ja sellega seotud kellakeeramisest, teatas Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner Twitteris, vahendas Sputnik Eesti.

Kas sellest tüütust teost on ka tulu?>>

Soomlased andsid 2017. aastal algatuse toetuseks üle 70 000 allkirja. Berneri sõnul on valitsuse siht loobuda suveajale üleminekust kogu EL-is üheskoos. Ükski EL-i riik ei saa üksi kellakeeramisest loobuda, see peab sündima kõigi 27 liikmeriigi ühise otsusega.

Soome parlamendikomitee on välja selgitanud, et kella keeramine põhjustab unehäireid, kahandab töövõimet ning võib viia ka tõsiste terviseprobleemideni.

Soome valitsus toetab kellakeeramise-vastast rahvaalgatust >>

Seoses kellakeeramisega meenutati, et Soome on olnud varem ise üks kellakeeramise pooldajaid. Samas märgitakse, et nüüd on õige aeg tehtud vead parandada.

Teaduslikud uurimused ei ole suutnud tõestada kellakeeramise olulisi positiivseid mõjusid majandusele. Suveajale üleminek, mille kaotamist arutas veebruaris Euroopa Parlament, röövib igal aastal vaid nädalaga Eesti ettevõtteilt kümneid miljoneid eurosid, vahendas uudisteportaal Sputnk Eesti

Euroopa Parlament otsustas algatada kellakeeramise osas põhjaliku uurimise ning vajadusel muuta selle korda.

Suveaja kasutamine maailmas ja Eestis

Suveaja idee pakkus välja Benjamin Franklin 1784. Ta soovitas nõnda säästa küünlaid.

Esimest korda kehtestati suveaeg Saksamaal 30. aprillil 1916. Tänapäeval kasutavad suveaega põhjapoolkeral Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Euroopa riigid (välja arvatud Island, Valgevene ja Venemaa) ning lõunapoolkeral Austraalia, Uus-Meremaa, Paraguay, Tšiili ja Brasiilia. Venemaa loobus 2011. aastal talveajale üleminemisest.

Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse kohta.

Maailmas tähistatakse taas iga-aastast Maa tundi, illustreeriv foto
© Sputnik / Макс Ветров

Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on osariike ja piirkondi, mis ei kasuta suveaega või kus elavad inimesed ignoreerivad kaks korda aastas toimuvat kellaaja muutmist. 

Venemaal on suveaeg vööndiajast kaks tundi ees, sest Venemaa territooriumil kehtib dekreediaeg, mis lisab aastaringselt vööndiajale ühe tunni.

Eestis mindi esimest korda suveajale 14. juulil 1917 (hiljem veel mõlema Saksa okupatsiooni ajal ja siis üle hulga aja 1. aprillil 1981). Aastatel 1989-1996 ja 2000-2001 Eestis suveaega ei kasutatud.

Alates 2001. aastast on Eesti läinud suveajale üle märtsi viimasel pühapäeval kell 03:00 (01:00 GMT) ning kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra edasi. Suveaja lõpp on olnud oktoobrikuu viimasel pühapäeval kell 04:00 öösel (01:00 GMT) ning siis tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Allikas: Vikipeedia

101
Tagid:
kellad, suveaeg, kellakeeramine, ühiskond, Euroopa Parlament, EL, Jüri Ratas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul