Vanemahüvitis on edaspidi paindlikum, illustreeriv foto

Vanemahüvitis on edaspidi paindlikum

48
(Uuendatud 13:35 06.03.2018)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada.

TALLINN, 5. märts — Sputnik. Erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ühtlustatakse ja edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi sotsiaalkindlustusamet, teatab Sotsiaalministeerium.

Pered tahavad vanemahüvitise asjus ise otsuseid langetada >>

"Vanemapuhkuste- ja hüvitiste teise etapi muudatuste peamine eesmärk on pakkuda vanematele rohkem valikuvõimalusi. Nii saab iga pere kasutada vanemapuhkuste ja —hüvitiste võimalusi nii nagu selle konkreetse pere jaoks kõige paremini sobib: olgu selleks siis töötamise ja lapsega koosolemise paindlik kombineerimine, vanemate ühine kodus olemine või vanemahüvitise päevade kaupa kasutamine kolme aasta jooksul," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Vanemapuhkuste ja —hüvitiste süsteemi teise etapi kavandatavad muudatused (jõustumine 1. aprillil 2022)

Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, 30 päeva enne ja pärast lapse sündi on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud.

Kokkuvõttes luuakse koos esimese etapi muudatustega süsteem, kus vanemapuhkusest ja —hüvitisest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.

Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui esimese etapi eelnõuga anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja vaheldumisi lapsega kodus olla.

Vanemapuhkuste ja —hüvitiste süsteemi kaasajastatakse >>

Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemahüvitist saada ja vanemapuhkusel olla. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.

Mõlemal töises suhtes vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 9-aastase lapse kohta kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis.

Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised kärgperedega seotud probleemid, sest mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus. Samuti suurendatakse muudatusega lasterikaste perede puhkusevõimalusi ja suunatakse puhkus ajaperioodile, mil selleks eelduslikult kõige suurem vajadus on – näiteks lasteaia või kooliga harjutamiseks.

Vanemahüvitise ajal tulu teenimine muutus paindlikumaks >>

Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Varasemalt oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes võtsid lapse enda perre kasvatada hooldusperelepingu alusel.

Eelmise aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-päevaseks, muudetakse vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikumaks ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.

Juba 1. märtsist 2018 on vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikum ning vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal 1545 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Kehtima hakkab ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

48
Tagid:
vanemapuhkus, rasedus, paindlik, vanemahüvitis, laps, ühiskond, Sotsiaalkindlustusamet, sotsiaalministeerium, Kaia Iva, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul