Eestlased soetasid mullu mobiiltelefone 115 miljoni euro eest, illustratiivne foto

Eestlased soetasid mullu mobiiltelefone 115 miljoni euro eest

31
(Uuendatud 14:02 23.01.2018)
Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology andmetel osteti Eesti jaemüügiturul 2017. aastal 402 000 uut mobiiltelefoni, kokku 115 miljoni euro eest

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. Uute telefonide müügikäive kasvas seejuures pea 6%. Võrreldes 2016. aastaga osteti 2600 mobiiltelefoni vähem, kuid rahaliselt kulutati 6 miljonit eurot rohkem. Tele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul kinnitab müügikäibe kasv, et Eesti tarbijad eelistavad üha kallimaid seadmeid, vahendas Pealinn.

Uuring: eestlased loobuks enne seksist kui nutitelefonist >>

"Uute seadmete soetamisel on olulised kriteeriumid äärest-ääreni ekraan, tipptasemel kaamera ja vastupidav aku. Eelistatakse tootjate kõige uuemaid mudeleid. 2017. aasta sügisel turule tulnud iPhone'i kalleim mudel X kadus poelettidelt uskumatu kiirusega ja see näitab, et hind ei ole telefoni valimisel kõige olulisem kriteerium," ütles müügi- ja turundusdirektor ja lisas, et pigem ostavad kliendid kallimaid telefone lootuses pikemale kasutuseale.

"Eesti Panga statistika andmetel on majanduskasv silmnähtavalt kiirenenud, tekkinud on tugev kasvutsükkel ja palgaväljamaksed suurenenud. Need mõjud kanduvad ka käesolevasse aastasse. GfK uuringu kohaselt oli mullu keskmiseks telefoni müügihinnaks 287 eurot, 2016. aastal osteti jaeturul telefon keskmiselt 270 euroga. Keskmiseks hinna kasvuks teeb see 6,5%. Kiire majanduskasv suurt ostubuumi möödunud aastal ei tekitanud, küll aga näitab tarbija teadlikkust ja julgetakse kulutada üha rohkem," rääkis müügi- ja turundusdirektor.

Seema hinnangul kergitas iPhone´i mudel X, kui läbi aegade kallim Eestis müüki tulnud nutitelefon, kogu turu keskmist telefonide müügihinda.

GfK andmetel oli ostetud telefonidest möödunud aastal üle 82% nutitelefonid. Seema lisas, et nuputelefonide müük näitas GfK statistika kohaselt detsembris võrreldes aasta teiste kuudega peaaegu kahekordset kasvu.

"Tegu on hetkelise tõusuga, sest statistika kohaselt on nuputelefonide müük siiski endiselt väikses langustrendis. Tõenäoliselt mõjutasid detsembrikuist müügikasvu vanemale generatsioonile jõulukingiks soetatud telefonid, näiteks turul elevust tekitanud Nokia 3310 ja Doro," lisas Seema.

Noored alustavad ja lõpetavad suhteid internetis >>

2017. aastaga kasvas Tele2 seadmemüük 8%. Tele2-s olid Seema sõnul populaarseimad brändid Huawei, Samsung ja Nokia. "Menukaimateks nutitelefonideks osutusid Huawei Y5 II, Samsung Galaxy J3 (2016) ja Samsung Galaxy A5 (2017). Nuputelefonidest olid enim ostetud Nokia mudelid," ütles Seema.

Tele2 lisaseadmete müük kasvas möödunud aastal 40%. "Juurde soetatakse autolaadijaid ja hoidikuid. Kallima hinnaklassi telefone hoitakse hoolsamalt, seetõttu on kasvanud jõudsalt ekraanikaitsete- ja ümbriste müük," kommenteeris Seema.

2017. aasta 10 ostetuimat nutitelefoni Tele2-s: Samsung Galaxy J3 (2016), Huawei Y5 II, Samsung Galaxy A5 (2017), Just5 Freedom, Huawei P9 Lite, Apple iPhone SE 32GB, Sony Xperia E5, Apple iPhone 7 32GB, Sony Xperia L1, Samsung Galaxy J5 (2017).

Küsitlusfirma Norstat viis läbi uuringu, mille kohaselt on uskumatult palju eestlasi ja eriti noori nõus loobuma pigem nii koduloomast, hambaharjast või seksist kui internetiühendusega nutitelefonist, vahendas Sputnik Eesti detsembris.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuringu kohaselt loobuks 20 protsenti kuni 24-aastastest seksist ning 16 protsenti annaks pigem ära auto või hambaharja kui nutitelefoni.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul ei jäta 82 protsenti kuni 16-24-aastastest noortest telefoni maha isegi tualetti või vannituppa minnes ja kasutab seda ka seal regulaarselt.

Kuidas laikimised suhtlusvõrgustikes võivad suhteid rikkuda >>

"Nutitelefon muudab elu mugavamaks ja lõbusamaks, aga ühtlasi võib piiramatult tarbides tekitada sõltuvuskäitumise ilminguid. Näiteks tunnistas neljandik 16-34- aastatest, et nende isiklikud suhted on kannatanud nutitelefoni liigse kasutamise tõttu," ütles Aron.

31
Tagid:
tehnoloogia, majandus, ühiskond, mobiiltelefon, uuring, Tele2, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul