Brüssel: naised protestivad seksuaalse ahistamise vastu

Uue seksialase kontrrevolutsiooni tagajärjed: ei mingit seksi

137
(Uuendatud 18:49 16.01.2018)
Täna mõtestatakse ümber seksuaalsust puudutavad reeglid ja samas ei mõtle õieti keegi sellele, kus kulgevad selle uue seksiutoopia piirid, ja kas lõppude-lõpuks on seks üldse lubatav

Douglas Murray, vahendab portaal Inosmi viitega Suurbritannia väljaandele The Spectator

Meie suhtumises seksiküsimustesse toimuvad tohutud muutused. Kui soovite, siis seksuaalne kontrrevolutsioon. 1960. aastatel nägime, kuidas seks muutus aina vabamaks, kuidas ta hakkas oma piire avardama. Nüüd aga pöörab see kontrrevolutsioon seksuaalse vabaduse hirmuks seksi ees ning muudab peaaegu kõik seksivõimalused õigusalaseks miiniväljaks.

Täna mõtestatakse ümber seksuaalsust puudutavad reeglid ja samas ei mõtle õieti keegi sellele, kus kulgevad selle uue seksiutoopia piirid, ja kas lõppude-lõpuks on seks üldse lubatav.

Osaliselt tulenevad antud muutused asjaolust, et igal selle revolutsiooni episoodil on oma sünge võlu ja igaühel on oma sisemised liikumapanevad jõud. Näiteks vaevalt küll keegi väljaspool Hollywoodi tunneb kaasa tollele kinninabitud, häbitegusid teinud lurjusele, keda liiga kaua ümbritsenud väga kenad inimesed. Pärast Harvey Weinsteini häbiväärset langust meeldis kõigile väga, kuidas kogu unelmatevabrikut haaras DNA-proovide epideemia, mis paljastas tolle pehkinud liberaalse fassaadi ja silmakirjalikud moraalikäsitlused.

Seejärel asuti seda lugu värskeks jõuks ja võimsaks relvaks kujunenud sotsiaalvõrgustikes ettearvamatus suunas edasi põrgatama. Ajakirjast GQ kupatati ajakirjanik ukse taha, kui oma paindumatuse ja range moraali poolest tuntud väljaanne sai teada, et mõned aastad tagasi ahistas see mees mitte just kõige galantsemal kombel naisterahvast, kes ei olnud tema abikaasa. Millise parastamise ja kahjurõõmuga selle palgalise kirjatsura konkurendid käsi hõõrusid! Enam-vähem samal ajal selgus, et vasakpoolse veebilehe moraliseeriv kirjanduslik päevatööline käitus naistega lausa inetult ja inimesed, joobudes suurest kõlbelisest pahameelest, tallasid ta karjääri pikemalt mõtlemata maatasa.

Ühiskonna pervertidest puhastamise kibelus jõudis ka parlamendi mõlemasse kotta ja lood "Westminsteri Weinsteinist" kolisid blogidest ümber ajalehtede veergudele. Seni on kogu tähelepanu koondunud nimekirjale 27 parlamendisaadiku kohta, kes väidetavalt on naistega siivutult käitunud, koos nende 13 nimega, kes on üles näidanud sobimatut käitumist meestega. Liikvele on läinud jutud juurdlustest ja tagasiastumistest. Aga tasub meeles pidada, et tegemist ei ole nimekirjaga inimestest, keda arvatakse olevat toime pannud kuritegusid. Tegemist on inimestega, kelle kohta keegi on kusagilt kuulnud, et nad ei ole ennast mingisuguste meeste ja naiste suhtes justkui kõige paremini ülal pidanud.

Sellel taustal on lagedale ilmunud lood, mis nõuavad enda suhtes mitte ainult avalikusse, vaid ka õiguskitseorganite tähelepanu. Teatud avalikuks saanud süüdistused nõuavad politseijuurdluse läbiviimist. Võimalik, et esitataksegi süüdistused. Kui seksikiskjate paljastamine ja häbiposti naelutamine saab tõukeks ja stiimuliks teistele tegelike kuritegude ohvritele, kes nende endiga juhtunust räägivad, tuleb see ainult kasuks.

Kuid praegune revolutsioon jääb seadusest kaugele. See on seotud liikumisega loosungi all "Mina ka" (#MeToo), mis tekkis pärast Weinsteini pattude esiletirimist. Süüdistused tõeliste ja koletute õigusrikkumiste toimepanemises on segunenud uudistega sellest, kuidas ministrite kabineti liige aastakese eest puudutas naisterahva põlve. Sel nädalal oli näitlejanna Claire Foy, kes kehastab Krooni-seriaalis Elisabeth II, sunnitud tegema avalduse ja ütlema, et ta polnud sugugi solvunud, kui näitleja Adam Sandler Graham Nortoni telešõus kahel korral tema põlve puudutas. Ta tegi seda seepeale, kui vihased Twitteri kasutajad tollele seigale osutasid.

Kui teguviisid on nõnda ohtlikud, siis mida võib öelda sõnade kohta? Kahjuks ei vali kaugeltki kõik mehed ideaalse hoolikusega väljendeid ja aega oma väljaütlemisteks. Keegi lubab endale taktitust ja jämedust, keegi on täiesti parandamatu oma ebaviisakuses. BBC naisajakirjanik jutustas hiljuti loo sellest, kuidas tema meessoost kolleeg mõned aastad tagasi restoranis talle armastust avaldas: "Sa paistad mulle uskumatult võluv ja seksikas. Ma mõtlen sinust lakkamatult." Naisajakirjaniku sõnul oli kolleeg temast kaks korda vanem. Ta väitis: "Ma olen varemgi kokku puutunud soolise diskrimineerimise ilmingutega töökohal, aga mitte niivõrd avalikul kujul." Kuid kas see on siis tõesti sooline diskrimineerimine või seksism, nagu seda veel nimetatakse?

Uus põlvkond kutsub üles ümber mõtestama lubatavuse piire, kuid see on läinud liiga kaugele. See, mis varem oli taktitundetus, on täna osutunud lubamatuks käitumiseks. Aga lubamatu käitumise eest võidakse tänapäeval töölt lahti lasta. Ning sealt ei ole enam palju maad ka kuriteosüüdistuseni. Vaat nii pika tee oleme me väga lühikese ajaga läbi käinud. Kui 1960. aastatel algas seksuaalrevolutsioon, mõtestas see seksuaalsuse ümber, muutes selle vabamaks ja iganditest vabaks. Kuid kas meile ei tundu, et vaatamata kõigile neile õnnistustele, mille see endaga kaasa tõi, tuleks see teema hoolega läbi mõelda.

Selle liikumise kõige äärmuslikumaks vormiks on kujunenud pedofiiliat pooldavad rühmitused. Nad asusid ühte ritta geide ja naiste õiguste eest võitlejatega. See tekitas neile tõsist kahju ja näitas, kuivõrd raske on selles massirüsinas head kurjast eristada. Täpselt samaviisi esineb tänastes sündmustes paljugi sellist, millesse tuleks suhtuda sügava kahtlusega.

Kas te olete rahul mõttega, et iga kord, kui ilmneb seksuaalne huvi, peab sellest äraütlemise korral saama sellist huvi ilmutanud inimese jaoks täielik katastroof? Me eeldame, et inimesed hakkkavad ühiskonnas hästi kenasti käituma, kuid kas me oleme päris veendunud, et tahame luua olukorra, kus eranditult kõik peavad olema monogaamid või vooruse verstapostid (olgu või tinglikult)? Kas ühiskonnale meeldivad säärase kõrge kõlbluse tagajärjed? Seksuaalrevolutsioonil olid kindlasti omad tagajärjed ja seetõttu võib kindel olla, et neid on ka kontrrevolutsoonil.

Kuid nende oletuste ja signaalide taga peitub midagi palju hullemat. Sugugi mitte viimases järjekorras on selleks sugupooltevahelise hirmu ja viha takka õhutamine. Niisugune vihkamine on tuttav meessoost üliõpilastele, kelle peale vaadatakse nii, nagu nad ainult seda ootaksidki, kuidas kedagi ära vägistada.

Kõige selle põhiliseks liikumapanevaks jõuks on saanud teatud moodsa feminismi vorm, mis tegelikult osutub halvasti varjatud meestevihkamiseks. Võtame näiteks sotsioloogiaprofessori Lisa Wade´i traktaadi, kus ta kinnitab: "Me peame otseselt ründama mehelikkuse olemust. Ma ei räägi sellest, et me peame taastama tüüpilised mehelikud väärtused, sundides mehi solidaarseks nende pehmema ja tagasihoidlikuma versiooniga. Ma pean silmas seda, et meil tuleb tagasi lükata mõte meeste füüsilisest vajadusest erineda naistest, et iseendale meeldida ja ennast igati hästi tunda." Ning Lara Prendergast märkis veel samas ajakirjanumbris, et naisajakirjanikud on otsustanud anda meestele ranged juhtnöörid selle kohta, kuidas nad peavad käituma. Niisugune "feminism" mehi küll ei aita. Ta sünnitab manifeste sellest, kuidas neid piinata.

Juhul, kui meile on määratud sattuda sellesse uude ja väga veidrasse puritaanlikku ajastusse, siis kuulge, ärgem vähemasti tehkem seda vaikides. Võtame kätte ja tunnistame, et paljud naised, täpselt samuti nagu mehedki, kasutavad heal meelel ja rõõmsasti oma välimust ja võrgutamisvõtteid, kui need annavad neile eeliseid. See ei tähenda alati soovi kõiges ohvrit süüdistada, vaid lihtsalt tõsiasja konstateerimist, mis seisneb selles, et meeldivad inimesed paeluvad rohkem tähelepanu ja et kaugeltki kõik ei näe selles mingit puudust. Seda teavad mõlemast soost näitlejad ja modellid, aga ka parlamendisaadikute abilised ja kõik teised inimesed. Ja kui me ei otsusta, et seks on lubatav ainult kõige kaunimatele tippklassi inimestele, tuleb meil tingimata tunnistada, et ka vähem võluvatel inimestel on õigus perioodilistele armuromaanidele.

See ei õigusta muidugi võimupositsioonil olijate ülemvõimu ega anna neile õigust oma alluvate ja kolleegidega sigatseda. Kuid sooline etikett ei ole raketiteadus. See on improvisatsioon, mis mängitakse maha täiuslikkusest kaugel oleval võitlusväljal. Seadus aga saab sõnaõiguse ainult kõige äärmuslikumatel juhtudel. Kõigil muudel juhtudel peame rääkima vaid headest kommetest. Aga ärgem laskugem moraalsesse paanikasse, ärme hakka ihkama kontrrevolutsioonilist kättemaksu. Ning kui see siiski vajalikuks osutub, tuleb meil mõelda selle üle, milleni see massipaanika meid välja viib.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

137
Tagid:
seksism, ahistamine, kontrrevolutsioon, poliitik
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul