Piiratakse liikumist Narva veehoidla ja Peipsi järve jääl, illustratiivne foto

Piiratakse liikumist Narva veehoidla ja Peipsi järve jääl

20
(Uuendatud 20:18 12.01.2018)
Seoses jääkatte tekkimisega Peipsi järvele ja Narva veehoidlale ning nõrgal jääl viibimisega kaasnevale ohule inimeludele on alates 13. jaanuarist jääle minek keelatud, seda nii jalgsi kui mootorsõidukitega

TALLINN, 12. jaanuar — Sputnik. Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi sõnul on praegune jääkate liiga nõrk, et inimest kanda, vahendab Pealinn. "Selleks, et enda elu ja tervist mitte ohtu seada tuleb piirangutest kinni pidada ja nõrgale jääle mitte minna," sõnas Püvi. Piirivalvurid paigaldavad järvelemineku enamlevinud kohtadesse vastavad hoiatussildid.

Püüdsid kala? Anna aru! >>

Harrastuskalur German Sajapin
© Фото : из личного архива Германа Саяпина

"Koostöös kohalike kutseliste kaluritega hoiame jääoludel silma peal ning kui jääkiht inimest kannab, leevendame piiranguid ja anname sellest teada," sõnas Püvi. Ohutu jääleminek on tagatud alles siis, kui jää paksus on kogu järvel ühtlaselt vähemalt kümme sentimeetrit.

Infot jääolude kohta saab lähimast kordonist. Piiriveekogul hätta sattudes helistage kohe hädaabinumbril 112.

Keskkonnaministeerium koostas nimekiri olulisematest õigusaktide muudatustest, mis uuest aastast kehtima hakkavad, vahendas Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus. Näiteks, sellest aastast peavad kalastuskaardi alusel kala püüdvad harrastuspüüdjad esitama püügiaruande.

Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks. Kutselised kalurid saavad järgmisel aastal Peipsi järvest ja Lämmijärvest püüda kokku 4086 tonni kala ehk 579 tonni rohkem kui 2017. aastal.

Üle kümne aasta saab Peipsi järvel taas tinti püüda >>

Venemaa Põllumajanduse järelevalve amet (Rosselhoznadzor) lubas kahel Läti ja Eesti äriühingul tarnida sprotte Venemaale, vahendas Sputnik Eesti detsembris. Seega tulevad Läti firma SIA Karavela ja DGM Shipping AS Eestist Venemaa turule tagasi.

Märgitakse, et teistele äriühingutele kehtestatud piirangud võidakse tühistada pärast Läti ja Leedu võimude poolt tuvastatud rikkumiste kõrvaldamise kohta esitatud materjalide läbivaatamist.

Ilm läheb sel nädalal järjest külmemaks, illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Липовец

Eesti kalatootja rõõmustab Venemaa turule naasmise üle >>

DGM Shipping AS turundusdirektori Alena Protassova sõnul on ettevõte rõõmus Rosselhoznadzori tunnustuse üle oma toodete kõrgele kvaliteedile ja õiguse taastamisele Euraasia majandusühenduse tolliliidu riikide turule.

DGM Shipping AS esindaja rääkis, et Venemaa embargo kukutas järsult kalahindu Läti ja Eesti kaluritele. Protassova sõnul kandsid kalurid suuri kahjumeid ja neil tuli saata kala Taani loomasöödaks ning tihti neelas transpordikulu kogu kasumi.

20
Tagid:
keeld, jää, kalapüük, oht, kalur, Ida prefektuur, Narva veehoidla, Peipsi järv
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul