Aardeleiud viivad eesti hõbesepakunsti alguse sajandi varasemaks, illustratiivne foto

Aardeleiud viivad eesti hõbesepakunsti alguse sajandi varasemaks

65
(Uuendatud 10:26 06.01.2018)
Mitmed viimasel ajal leitud viikingiaegsed aarded annavad arheoloogidele alust arvata, et Eesti ehtemeistrid hakkasid hõbedast eheteid valmistama seniarvatust sajandi võrra varem, juba 11. sajandi teisel poolel

TALLINN, 6. jaanuar — Sputnik. Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNS-ile, et 11. sajandi teine pool on kõige hõbedarikkam muinasaja ajajärk, vahendab Pealinn.

Tema sõnul algas umbes 1060. aastal läänemeresoomlaste kaubanduses kõrgaeg ning sellest annab aimu ka siinmail avastatud hõbeaarete rohkus. Kaalukama osa selle ajastu aaretes sisalduvatest ehetest on valmistanud kohalikud ehtemeistrid.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Provintsiaalmündid on aarde kõige unikaalsemad leiud >>

Kiudsoo sõnul on mitmest viimasel ajal avastatud aardest tulnud välja münte ning hõbeehteid ning tänu müntidele on võimalik senisest täpsemalt dateerida ka ehteid.

Ta tõi esile kaks viimasel ajal avastatud hõbeaaret: 2012. aastal Viljandimaalt avastatud Soomevere aarde ning aasta hiljem Harjumaalt Kõue kandist leitud, niinimetatud Kõue esimese aarde. Mõlemad sisaldasid nii münte kui ka siinsele piirkonnale iseloomulikke ehteid, mis on valmistatud kohalike meistrite poolt.

Soomevere aare avastati 2014. aastal, esemed olid laiali umbes 300 ruutmeetri suurusel alal. Arheoloogid leidsid Soomeverest kokku 186 münti, neist 148 olid vermitud tänapäeva Saksamaal, üks Ungaris, 13 Inglismaal ja kolm Taanis.

Valitsus eraldab 100 000 eurot leiutasudeks >>

Ka leiti neli anglo-skandinaavia penni, üks Bütsantsi milrees ja 16 Araabia dirhemit. Kuna aarde noorim münt on vermitud Kölni peapiiskopi Hermann III valitsemisajal aastatel 1089–1099, võis aare maapinda sattuda kõige varem 1089. aastal.

Arheoloog Ülle Tamla ja Kiudsoo märgivad väljaandes "Arheoloogilised välitööd Eestis 2016" ilmunud kirjutises, et lisaks müntidele on Soomevere aardes üks tervena säilinud käevõru ja neliteist ehteasja katket, millest on määratavad ühest hoburaudsõlest, kahest käevõrust ja ühest rinnalehest pärit fragmendid.

Arheoloogid kinnitasid Jeruusalemmas asuva Kristuse haua autentsust >>

2013. aasta kevadel leiti Harjumaalt Kõue kandist äsja küntud põllult hõbeehteid ja ­münte. Peitvara oli laiali pillutud umbes 20 ruutmeetri suurusele alale. Arheoloogid leidsid põllult kokku 24 münti, 19 ehteasja, ühe tüki hõbeda töötlemisjääki ning pronksesemed.

Aardes sisalduvate müntide seas on kõige Saksamaa müntlate rahad. Kõige hilisema vermimisajaga on Saksamaal Metzi piiskopkonnas 1080–1120 löödud anonüümne raha. Seega sai aare maapõue sattuda kõige varem 1080. aastal.

Keskaja päevad Tallinnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tamla ja Kiudsoo märgivad, et Soomevere ka Kõue esimeses aardes sisalduvate vermingute määrangud võimaldasid täpsemalt dateerida peitvara. "Soomevere aare on järjekordne näide ja ühtlasi tõestus sellest, et kohalike hõbeseppade töö sai hoo sisse vähemalt sadakond aastat varasemal ajal kui seni arvati, ehk siis hiljemalt 11. sajandi kolmandal veerandil," seisab artiklis.

Kiudsoo sõnul annab ka Kõue esimese aarde dateering kinnitust, et kohalikud meistrimehed hakkasid hõbeehete valmistamisele spetsialiseeruma juba 11. sajandi teisel poolel.

25. oktoobril 1632 avati Tartu ülikool >>

Ta märkis, et Soomevere ja Kõue esimese aarde dateeringud annavad omakorda põhjust üle vaadata muinasaja lõpuperioodi hõbeaaretes esinevate mitmete ehteliikide ja —tüüpide, sealhulgas laiakaareliste plaatotstega hoburaudsõlgede, hõbeplekist rinnalehtede ja lahtiste otstega käevõrude valmistamisega tegelenud kohalike ehtemeistrite taieste senised dateeringud.

"Ilmselt on paljud kohalikud, siinsete meistrite loodud ehtetüübid vanemad, kui seniste dateeringute põhjal arvati," sõnas ta.

65
Tagid:
hõbe, arheoloogia, hõbemesiter, aarded, ajalugu, TLÜ, Mauri Kiudsoo, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul