Paljud teed viivad parlamendist mööda

Kuidas "varijõud" Lääne demokraatiat ohustavad

30
Kõik suurvõimud lähtuvad otsuste langetamisel üha vähem rahvusriikide parlamentidest ja valitsustest ning üha rohkem riigiülestest struktuuridest. Sellest räägib Fritz R. Glunk oma värskelt ilmunud raamatus

TALLINN, 1. jaanuar — Sputnik. Kõik suurvõimud lähtuvad otsuste langetamisel üha vähem rahvusriikide parlamentidest ja valitsustest ning üha rohkem riigiülestest struktuuridest. Sellest räägib Fritz R. Glunk oma värskelt ilmunud raamatus. Ta kirjeldab, kuidas majandusühenduste ekspertstruktuurid ja võimud valmistavad ette seaduseelnõusid, mille riigi parlament ja valitsus kohe heaks kiidavad ja et demokraatia seejuures kannatab.

Kas sellisel riigil nagu Saksamaa, on üldse tõeline valitsus ja parlament? Võimalik on ka ilma nendeta hakkama saada, vähemalt globaalsetes majandusringkondades. Transnatsionaalsed korporatsioonid on juba ammu rahvusriikide parlamentide ja valitsuste ülesanded üle võtnud ja kirjutavad neile ette, mida nad tegema peavad.

Rahvuslikud poliitikud on neile kõige rohkem vestluskaaslasteks ja vajalikeks inimesteks oma eesmärkide saavutamiseks. Publitsist Fritz R. Glunk kirjeldab oma raamatus "Varijõud — kuidas globaalsed rahvusvahelised ettevõtted meie maailma reegleid kehtestavad" (originaaltiitel Fritz R. Glunk: "Schattenmächte — Wie Transnationale Netzwerke die Regeln unserer Welt bestimmen "dtv premium 2017. 192 Seiten; ISBN 978-3-423-26175-3).

Die Gazette väljaandja Glunk ütleb intervjuus agentuurile Sputnik, et ei räägi seal uuest vandenõuteooriast. Samuti ei pea ta silmas rikkurite eliitklubisid ega selle maailma majanduse ja poliitika vägevaid, nagu "Bilderbergi klubi", WEF Davosis või "Mont Pelerini" ühing (Mont Pèlerini Society, MPS).

"Murettekitav võimu äravõtmine parlamentidelt"

"Paljud teed viivad parlamendist mööda," kirjutab autor raamatu alguses. Ta kritiseerib seda, mille eest hoiatas ka politoloog Reinhard Mehring — asjaolu, et täidesaatev võim välistab üha enam parlamentarismi kui Lääne demokraatia olulise osa. Glunk toob näiteid "murettekitava" arengu kohta.

"Globaalselt tegutsevad grupid on oma vormilt, olemuselt ja nähtavuselt niivõrd mitmekesised, ebapüsivad, vormitud ja ilma konkreetse asukohata, et tundub, nagu kaotaksid nad oma määratluse," ütleb ta. Nende arvu hinnatakse umbes 2000 – tihti on neil pikk nimi ja lühend, näiteks "International Medical Device Regulators Forum" (IMDRF) või "Standard Advisory Council" (SAC).

Need "varijõud" koosnevad tööstuslike ühenduste või teatud majandusharude ja neile vastavate riiklike ametkondade esindajatest, kes peaks neid valdkondi reguleerima, ütleb autor intervjuus. Nad lepivad omavahel kokku kogu ülemaailmas kehtivad reeglid, millel on "tegelikult seaduste jõud" ja mille parlamendid vaid teadmiseks võtavad, kuid "neid ei arutata ja nende osas ei langetada otsuseid."

Need rühmad ja nende varjatud mõju, mida avalikkus ei märka, põhineb asjaolul, et nende lahendatavad globaalsed küsimused on muutunud nii keeruliseks, et nendega suudavad tegelda ainult eksperdid, mitte valitud rahvaesindajad.

Glunk viitas näiteks farmaatsiaalasele uurimistööle, millel on inimeste elule ja tervisele konkreetsed tagajärjed. Kuni 90 protsenti vajalikust rahastusest pärineb ettevõtetelt, nii et saadavad teadmised ei kuulu mitte riigile, vaid konkreetsetele ettevõtetele ja korporatsioonidele.

"Riigiülesed režiimid" rahvusriikide asemel

"Riik ei määra enam, ta tasakaalustab," – öeldakse raamatus valitsuste ja riigivõimu osast nendes struktuurides. Majanduse pideva hegemoonia tingimustes oleks naiivne nõuda poliitika prioriteetsust, leiab publitsist.

Rahvusriigid "globaalses kontekstis… langevad erahuvide esindajate tasemele," tsiteerib Glunk jurist Lars Viellechner'it. Täitevvõim kaitseb teadusega kooskõlastatud projekte. See toimub "kõigi vahenditega ja vajadusel autoritaarse tähelepanujuhtimisega, et alternatiivi ei ole".

Autor kasutab globaalsete struktuuride poolt sellisel moel kehtestatud ja läbisurutud reeglite jaoks teaduslik-poliitilist mõistet "riigiülesed režiimid". Selles "väga paindliku ja kohanemisvõimelises era- ja avaliku õiguse segu" eeliseks majanduslikule küljele on see, et nad saavad osaleda reeglite kehtestamises oma tegevusele ja nende toodetele või siis domineerida üldiselt.

Glunk hoiatab oma raamatus, et sel viisil tekkiv õigusruum on "sõltumatu meile tuntud demokraatiat kujundavast õigusest ja on ilma riigi mõjuta (või isegi legitiimsuseta)".

"Oma praktilises tegevuses, see tähendab globaalses kaupade ja teenuste pakkumises määravad riigiülesed režiimid kindlaks meie igapäevaelu küsimused, umbes nagu valitsuski." Isegi protsessi toetajad vastaksid küsimusele "Kas kontsernid valitsevad maailma?" jaatavalt, küsimata, seejuures tagajärgedest.

Prantslased Davosi foorumil
© AFP 2019 / FABRICE COFFRINI

Nendele režiimidele ja nende võimule vastu seista on praktiliselt võimatu. Jõud, mis sellist sündmuste arengut soovivad ja seda soosivad, on "üle kogu maailma enamuses". Kuid kasvav "ekspertokraatia", mida autor kirjeldab, on kodanikele "omamoodi leevenduseks."

Nad ei pea enam muretsema riigiüleste küsimuste ja probleemide pärast ning lahendused avaldavad neile vaid harva negatiivset mõju. Enamasti lepivad nad sellega, isegi, kui nende täitmist ei saa demokraatlikul viisil kontrollida.

Vandenõu demokraatia vastu?

Tegemist ei ole vandenõuga, ütleb Glunk. Sellise versiooni vastu räägib üle 2000 inimgrupi olemasolu. Teisalt on nad aktiivsed ainult oma majandusharu piires. Need grupid ei ole omavahel seotud. "Igaüks realiseerib oma vajadusi riigivõimuga oma valdkonnas, kuid see toimub üle kogu maailma." Autor kritiseerib oma raamatus "maailma orienteeritust korporatsioonide ja majandusharude majanduslikele huvidele," eelkõige tagajärgede tõttu demokraatiale.

Ta nõuab selle protsessi peatamist. Sellest tekkiv pahameel väljendub antiglobalismi liikumises, samuti paremerakondade, nagu AfD (Alternatiiv Saksamaale), populaarsuse kasvus, tuleb õigesti suunata. Kodanikud peaksid sekkuma ja osalema, nõuab Glunk. Poliitika peaks "kindlalt kehtestama oma üleoleku majanduse suhtes. See oleks alles algus."

Raamat on oluline jätk kõikide viimaste aastate kriitilistele vaadetele globaalsetele võimustruktuuridele, nagu World Economic Forum (Rahvusvaheline majandusfoorum), Bilderbergi klubi, "Mont Pelerini" ühing. Kuigi nad sageli ainult diskuteerivad, kooskõlastavad nendel osalejad oma tegevust majanduses ja poliitikas. Kõige ilmekam näide selle kohta on 70-ndatest aastatest realiseeritav nn neoliberalism oma "šokiteraapiaga".

Just see ühiskonda hävitav kurss, mis on suunatud majanduse ja mõjukate inimesed huvidele, põhjustas Glunki poolt kritiseeritava arengu. See on "varijõud", arutatagu seal kas poliitikat ja võimu juurde pääsemist või kehtestatagu reegleid oma toodetele ja nende müügitingimustele. Tihtipeale on otsustajataks mõlemal juhul ühed ja samad inimesed. Seal, kus see nii pole, on Glunki kirjeldatud struktuuride tegelased nende palgal, kes kohtuvad varjatult Davosis või veel kusagil mujal.

30
Tagid:
Fritz Glunk, Saksamaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul