Keskhaigla sünnitusmajas sündis rekordarv mitmikud, illustratiivne foto

Keskhaigla sünnitusmajas sündis rekordarv mitmikud

32
(Uuendatud 19:52 29.12.2017)
Keskhaigla Sünnitusmajas oli tõeliselt ajalooline aasta - ilmale tulid kaks paari kolmikuid ning esimesed nelikud üle poolesaja aasta

TALLINN, 29. detsember — Sputnik. Keskhaigla sünnitusmaja alustas tegutsemist juba 1804. aastal ning on tänaseks kasvanud Eesti suurimaks, kus näeb igal aastal ilmavalgust ligi kolmandik kogu Eesti vastsündinuist, vahendas Pealinn.

Tänu pikaajalistele kogemustele ja traditsioonidele seob paljusid sealseid patsiente põlvkondade järjepidevus – seal on sünnitanud nii vanaema kui ka ema ning üha sagedamini leiab tee sünnitusmajja juba ka kolmas põlvkond.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Трефилов

Keskhaiglas sündisid nelikud >>

Alates 2008. aastast ainsana Eestis beebisõbraliku haigla tiitlit kandev sünnitusmaja pälvis läinud suvel Euroopa Sünnitusabi ja Günekoloogia Nõukoja akrediteerimise tulemusena sertifikaadi, mis tunnustab ITK naistekliinikut Euroopa sünnitusabi ja günekoloogia akrediteeritud õppebaasina. Seal töötab kokku üle poolesaja arsti ning ligi sada ämmaemandat.

Aasta algas kohe väga töiselt ja lasterohkelt, kui jaanuaris aitasid tublid ämmaemandad ilmale 354 last. Nii palju lapsi polnud varem aasta esimesel kuul ilmale tulnud. Ka laste soolise jagunemise poolest oli kuu teatud mõttes eriline, sest poisse ja tüdrukuid sündis võrdselt – 177. Jaanuar oli rekordiline ka kaksikute sündide poolest, sest ilmale aidati lausa 15 paari kaksikuid – see on viimase viie aasta rekord. Kolm paari kaksikuid tuli ilmale 12. jaanuaril.

Kui kevadkuud kulgesid jätkuvalt töiselt, ent üsna tavapärases rütmis, siis juuni lõpp kujunes meeldejäävaks, sest üle mitme aasta nägid sünnitusmajas taas ilmavalgust kolmikud – kaks poissi ja tüdruk. Viimati olid kolmikud Keskhaigla Sünnitusmajas ilmale tulnud 2013. aastal.

Vanemad saavad lapse sündi registreerida veebis >>

Ei olnud veel kolmikute sünni üle jõudnud rõõm lahtuda, kui tuli veelgi harukordsem uudis – rohkem kui poolesaja-aastase vahe järel nägid Eestis ilmavalgust nelikud! Tegemist oli sajandi esimeste nelikutega, kes kõik olid tüdrukud. Pisikesed preilid said kaunid eestimaised nimed: Loore, Luise, Lenne ja Lagle.

Teadaolevalt oli see kogu sünnitusmaja jaoks erakordne ja esimene omalaadne kogemus, kuid selleks oldi valmis ja tuldi toime täpselt nii hästi kui võimalik. Sünnitusprotsessi oli kaasatud ühtekokku 19 haiglatöötajat. Kui üldjuhul peaks nelikrasedust jälgima ja juhtima kogenud arst, kes sellega varem kokku puutunud, siis Eestis polnud viimase 50 aasta jooksul kellelgi nelikutega kokkupuudet olnud.

Eesti ämmaemandad õpetavad Afganistani kolleege >>

Järgnevad kuud kulgesid taas tavapärases rütmis, lapsi sündis augustis 381 ning nii septembris kui ka oktoobris 352. November tõi sünnitusmajja taas pisut rohkem elevust, sest juba teist korda sel aastal aidati ilmale kolmikud – pisikesed poisid Gabriel, Michael ja Ricardo. Lisaks oli aasta eelviimane kuu veel teatud mõttes eriline – üle kahe aasta sündis taas ühes kuus tüdrukuid rohkem kui poisslapsi, vastavalt 179 tüdrukut ja 157 poissi. Viimati oli sündinud tüdrukuid rohkem kui poisse täpselt kaks aastat tagasi ehk 2015. aasta novembris.

Jätkuvalt kasvab aga ka kaksikute sündide arv. Kui veel 2014. ja 2015. aastal sündis Keskhaigla Sünnitusmajas aasta jooksul võrdselt 74 paari kaksikuid, siis mullu juba ligi kolmandiku võrra enam ehk 96 paari. 2017. aasta on olnud kaksikute poolest väga eriline – oleme praeguse seisuga ilmale toonud täpselt 100 paari kaksikuid. Aasta lõpuni on veel siiski paar päeva aega, seega see number võib veel suureneda.

Kogu aktiivse sünnitus- ja sünnitusabi tegevuse juures on hea meel aastale tagasi vaadates tõdeda, et uue sünnitus- ja vastsündinute keskuse valmimisega saadi sünnitusmajja senisest veelgi paremad võimalused nii arstide-ämmaemandate igapäevaste töötingimuste kui ka perede mugavuse ja olmetingimuste parandamiseks.

Päästeamet: väikelastega juhtub liiga palju õnnetusi >>

"Kasutusele on võetud "ukselt-uksele" lahendus, mis tähendab, et sünnitustoad, keisrilõike operatsioonituba, stabiliseerimisruum ning vastsündinute intensiivravi asuvad kõik vahetult üksteise kõrval samal tasapinnal. See on äärmiselt oluline, et aegkriitilistes olukordades ei kuluks ühtegi liigset hetke transpordile või lifti ootamisele," selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja dr Lee Tammemäe.

Ehitustööde käigus läbisid uuenduskuuri kõik sünnitustoad, sünnitustubade kõrvale loodud kaasaegne operatsiooniplokk koos vastsündinute elustamis- ja stabiliseerimisruumidega ning ühe suurima täiendusena valmisid vastsündinute intensiivravi perepalatid, mis võimaldavad vanematel ravi vajava vastsündinuga ööpäev läbi koos olla.

32
Tagid:
Keskhaigla, sünnitusmaja, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul