Kuidas nutitelefoniga jõuluajast nauditavaid videoid teha, illustratiivne foto

Kuidas nutitelefoniga jõuluajast nauditavaid videoid teha

36
(Uuendatud 11:23 24.12.2017)
Samsung Eesti mobiilidivisjoni fotograaf-videograafi sõnul on üks levinumaid vigu, mida inimesed alateadlikult teevad, püstiasendis telefoniga filmimine

TALLINN, 24. detsember — Sputnik. Kätte on saabunud aeg, kus kaunistatakse kodud, veedetakse pere ja sõpradega palju aega, tehakse teineteisele kingitusi ning meenutatakse üheskoos peagi lõppevat aastat.

Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma ja fotograaf-videograaf Andres Raudjalg panid kokku nipid, kuidas jõulupidusid, koduseid jõuluõhtusööke ja jõuluvana külaskäiku nutitelefonidega nii filmida, et klippi oleks võimalik häbitundeta jagada nii sotsiaalmeedias kui ka sugulaste-tuttavatega, kirjutab Pealinn.

Jõuluvana saab nüüd tellida nutirakenduse kaudu >>

Andres Raudjala sõnul on üks levinumaid vigu, mida inimesed alateadlikult teevad, püstiasendis telefoniga filmimine. Kuigi helistamise ja veebis surfamise ajal on telefon kõigil tavaliselt püsti käes, tuleks see filmimiseks keerata horisontaalasendisse.

"Kui häid pühadefotosid saab edukalt teha ka püstkaadriga, siis video vajab tavaliselt kerget järeltöötlust ja montaaži ning püstise videoga pole hiljem suurt midagi teha. Lisaks mahub horisontaalse video peale ära palju rohkem informatsiooni," õpetas Raudjalg.

"Püstsit videot on tegelikult hea vaadata vaid telefonist, kuid jõuluvideot tahaks kindlasti mõnusalt vaadata aastate pärast ka telerist või arvutiekraanilt, mis eeldab horisontaalset filmimist," selgitas Raudjalg.

Mobiiltelefon põhjustab immobiilsust ja sotsiaalset „äraolekut" >>

"Mõned uuemad nutitelefonid, nagu näiteks Samsung S8 ja Note8 kasutavad juba ekraani kuvasuhet 18,5:9, mis on traditsioonilisest laiekraaniformaadist 16:9 veelgi laiem, et pildile mahuks senisest rohkem," rääkis Raudjalg ning lisas, et seda enam võiks kasutada ära laiformaadis filmimise võlusid ja püüda pildile rohkem kui kunagi varem.

"Sellest saab järgmisel aastal kindlasti uus trend, kuna telefonide imeõhukesed või kadunud raamid lubavad ekraanil suurem olla, muutmata telefoni ennast suuremaks," lisas Aasma.

Raudjalg soovitas järgmiseks veenduda, et filmitav asukoht oleks võimalikult hästi ja ühtlaselt valgustatud. Kuigi nutitelefonide kaamerad on viimastel aastatel muutunud märkimisväärselt paremaks, on need siiski mõõtmetelt piiratud ja see seab ka füüsilised piirangud nii sensorile kui optikale.

"Kuigi näiteks Samsungi uusimatel telefonidel on kaamera ava juba f1.7, mis on väga hea näitaja ja sobib pildistamiseks ka vähese valgusega oludes, läheb ka näiteks suurtel fotokaameratel hämaras vaja lisavalgust," selgitas Raudjalg.

"Valgusolud võiksid olla stabiilsed, kuna kiirelt muutuvate valgusoludega, nagu näiteks vilkuvad jõulutuled või süttivad ja kustuvad lambid, on automaatrežiimis kaameral raske end kohe ümber häälestada ning lõpptulemus ei jää kuigi ilus," lisas fotograaf.

Lisanipina soovitab Raudjalg vajutada telefoniekraanil filmitava kõige tähtsama eseme või kaadriosa peale, mille järel kaamera seadistab end just selle piirkonna valguse järgi ning kui valgus peaks isegi muutuma, suudab kaamera end kiiremini ümber seadistada.

Jõulutramm 2016
© Sputnik / Вадим Анцупов

Mitte ametlikult maaletoojalt pärit telefonid põhjustavad peavalu >>

Kindlasti peaksid amatöörvideograafid meeles pidama, et kuigi ümber filmija võib tunduda tuhat asja, on kõige parem pilt just sujuv ja stabiilne. Igas videolõigus võiks keskenduda pigem ühele põhilisele ning paigal püsivale tegevusele, kui üritada kõike korraga peale saada.

"Telefoniga vasakule-paremale rapsimine on tavaline, kuna tundub, et just nii saab kõik peale. Tegelikult soovitan vaataja huvides hoida kaadrit natukene kauem rahulikult ühe koha peal ning vajadusel sujuvalt ümber kadreerida. Pilt liigub ja sündmused toimuvad, hoolimata sellest, et kaamera paigal seisab," õpetas Raudjalg.

"Kätevärina vältimiseks võiks võimalusel kasutada abivahendeid – spetsiaalseid kolmjalgu või nende puudumisel kas või diivanit, lauda, taldrikut, mida iganes, et kaader võimalikult stabiilseks saada," lisas fotograaf.

Antti Aasma toob aga filmimise juures äärmiselt olulisena välja ka helikvaliteedi aspekti, millele tavaliselt ei osata eriti suurt tähelepanu pöörata. "Liialdamata võib öelda, et heli on isegi tähtsam kui pilt – kui vanaema näeb talle saadetud videopilti, aga jõulutervitust ennast ei kuule, siis jääb tal kogu rõõm saamata," ütles Aasma.

"Kuigi profid kasutavad heli salvestamiseks alati eritehnikat, siis tavalisel mobiilikasutajal seda pole. Õnneks on telefonide mikrofonid tänapäeval piisavalt head, et korralikku heli salvestada. Soovitan heli puhul minna võimaluse korral kõnelevale inimesele võimalikult lähedale ning asetada käsi ümber telefoni mikrofoni, kuid seda mitte täielikult kinni katta. See nõks aitab taustmüra välja filtreerida ning audiokvaliteet jääb parem," juhendas Aasma.

Jõule oodates
© Sputnik / Вадим Анцупов

Piparkoogimaania: Vana Tallinn >>

Lõpuks kui videod on edukalt salvestatud, siis tasub need alati niiöelda väikeseks minifilmiks monteerida, kuna üksikuid suvalisi klippe pole just väga põnev vaadata. Sotsiaalmeedias on Boomerangid ja gifid omal kohal, ent pisut pikema klipi puhul on soovitav siiski kerge ja lihtne videotöötlus teha.

"Videotöötluseks on saadaval kümneid häid tasuta rakendusi, millest võiks välja tuua näiteks FilmoraGo, Adobe Premiere Clip või Magisto. Kõikidega saab videoid kiirelt ja mugavalt töödelda ning kokku lõigata," rääkis Raudjalg.

"Kusjuures see tegevus on lõbus ning paneb kasutajaid professionaalselt tegutsema, mille tulemusena tekivad mõnusad videolood, mida on sugulastel ja tuttavatel tore vaadata ka mõne aja möödudes ning miks mitte ka aastate pärast," lisas Raudjalg.

36
Tagid:
õpetus, soovitused, video, nutitelefon, ühiskond, jõulud, Samsung Eesti, Antti Aasma, Andres Raudjalg, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul