Mihhail Kõlvart

Mihhail Kõlvart: punaveteranidest ehk mis värvi peab olema heategevus?

29
(Uuendatud 15:59 21.12.2017)
Delfi püstitas küsimuse, kas keskerakondlase Mihhail Kõlvarti valimisvõidu üheks põhjuseks võib olla linna venekeelne paberleht "Stolitsa", mis käib postkasti tasuta ja kus kirjutati enne valimisi abilinnapeast 11 lugu. Lood olid peamiselt sellest, kuidas Mihhail Kõlvart muretseb Tallinnas elavate II Maailmasõja veteranide pärast

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Sputnik Eesti avaldab Tallinna linnavolikogu esimehe Mihhhail Kõlvarti vastuse Delfis ilmunud kriitikale.

Mihhail Kõlvart, Tallinna volikogu esimees

Lugedes meediaväljaannete kirjutisi heategevuskampaaniast "Mina mäletan, mina aitan" tekib küsimus: kas häirib see, et abivajajad on punaarmee ridades Natsi-Saksamaa vastu sõdinud vene rahvusest inimesed?

Saksa sõjavangid
© Sputnik / Евгений Халдей

Ent Natsi-Saksamaa vastu sõdisid ka ameeriklased, prantslased, inglased ja teiste Euroopa riikide rahvad. Paljud neist kuuluvad täna koos Eestiga NATOsse. Või ei sobi selleks väljundiks ajaleht Stolitsa? Või on põhiprobleem ikkagi Mihhail Kõlvarti isikus?

Hämmastav, kui palju negatiivset ja isegi varjamata viha võib tekitada üks heategevuskampaania ning seda veel jõulueelsel ajal. Inimesed, keda meedia "punaveteranideks" nimetab on inimesed, kelle vanus on keskmiselt 94 aastat. Paljud neist ei ole ammu enam suutelised kodust väljuma ega isegi voodist tõusma, seega vajavad nad voodikohta hooldushaiglas või kodus hooldaja abi. Nende vanurite pension on keskmiselt 300-400 eurot.

Tallinnas on selliseid veterane umbes 300 ja paraku igal nädal lahkub keegi nendest meie seast. Tihtilugu elavad nad armetutes tingimustes, sest hooldajateenus maksab umbes 11 eurot tund, hooldusasutuste esimese kuu tasu on aga üldjuhul 10 eurot ja alates teisest kuust 30 eurot ööpäevas. Ühiskondliku initsiatiivi "Mina mäletan, mina aitan" eesmärgiks on tagada neile inimestele võimalus vähegi inimväärselt oma elu lõpetada.

Võib olla ei tea ajakirjanikud, et sellised kulud ei ole programmi raames abi saavate inimeste jaoks jõukohased. Või siis kaob infosõjas igasugune empaatiavõime ja lugupidamine eakate vastu? Alles on jäänud pelgalt mõisted "oma" ja "võõras".

On positiivne, et igal aastal osalevad Eesti elanikud üha heldemalt ja aktiivsemalt heategevuses ning kasvab erinevate heategevuskampaaniate arv. Loomulikult käib sellega kaasas meediakajastus, sest teisiti ei oleks ju võimalik avalikkust kaasata. Tuntud inimeste osalemine suurendab omakorda tähelepanu ja usaldust kampaania vastu, tänu millele kasvavad ka annetused, mis omakorda tähendab, et toetus jõuab võimalikult paljude abivajajateni. Eelpool kirjeldatu on iseloomulik ja omane ka kampaaniale "Mina mäletan, mina aitan". Tegemist on sotsiaalselt olulise algatuse ja projektiga, mis kindlasti jätkub. Loodan, et ka ajaleht Stolitsa jätkab kampaania kajastamist, sest kahjuks teistele meediaväljaannetele ei tihka enam loota.

Kõne all oleva heategevuskampaania propagandaks nimetamine ei solva mitte ainult abivajajaid, vaid ka enamikke kohalikke venelasi. Kuid end "sotsioloogia ja psühholoogia asjatundjateks" (loe: vene hinge asjatundjateks) pidavad inimesed üritavad avalikkusele tõestada, et ühe heategevusaktsiooniga on võimalik valimiskastide juurde tuua tuhandeid inimesi. Vaevalt keegi neist lubaks sama eesti valijate kohta väita. Kahjuks tuleb möönda, et inimese küünilisusel ei ole piire.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

29
Tagid:
Delfi, Stolitsa, NATO, Mihhail Kõlvart, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul