Kuidas Kaukaasias tegutseb üldrahvalik korrakaitse, illustratiivne foto

Neid otsib taga Instagram: kuidas Kaukaasias tegutseb üldrahvalik korrakaitse

58
(Uuendatud 19:37 17.12.2017)
Põhja-Kaukaasias üritatavad inimesed enne seda, kui politseisse minna, aina sagedamini lahendada oma probleem piirkonnas populaarsete sotsiaalvõrgustike kasutajagruppides

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. Sellest, kuidas töötab Kaukaasia „rahvapatrull", jutustab RIA Novosti autor. Ühiskonnas, kus sugulussidemed on tugevad, aga usalduse kaotus ümbruskonna silmis on kriminaalkoodeksistki kohutavam, on Instagram ja teised suhtlusvõrustikud hakanud toimima tõhusa tööriistana nii pisisulide kui laste tagaotsimisel. Kusjuures politseitöötajad ise ei vaidle virtuaalsele kaasabile kuritegude avastamisel sugugi vastu.

Uuring: eestlased loobuks enne seksist kui nutitelefonist >>

Hormoonid mängisid kaasa

Läbirääkimises õigusrikkujatega sotsiaalvõrgustike kaudu – siin ei ole tegemist üksikjuhtumite, vaid suundumusega. Mitte ükski grupp ei saa sedasorti sõnumiteta läbi.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Кряжев

"Nii umbes kord-paar nädalas kirjutatakse meile otse, palutakse avaldada videolõik või foto koos pöördumisega, kus tehakse ettepanek pattu kahetseda ja see, mis varastati, tagasi tuua. Minu hinnangul on tegemist kaukaaslaste omamoodi üllameelsusega – anda kurjategijale heastamisvõimalus. Kuid pigem arvavad inimesed, et tühja-tähja pärast ei tasu politseisse minna. Kui sõnum suhtlusvõrgustikes ei ole mõjunud, siis juba pöördutakse siseministeeriumi poole," jutustab Inguššia veebilehe Magastime administraator Ibragim Kostojev. Tema kommuun on esindatud nii võrgustikus VKontakte kui ka Instagramis.

Nii aitas Derbentis lasteaia Delfiin juhataja Zarema Alibekova tänu suhtlusvõrgustiku kaudu peetud läbirääkimistele alaealistel vältida karmi karistust. Ükskord turvakaamera salvestisi vaadates nägi ta, kuidas vargad hoovi peal verandale sisenesid. Varastasid raha – viis tuhat rubla. Algul tahtis naine otsekohe politseisse teatada, kuid videosalvestist mitu korda üle vaadates sai aru, et vargapoisid on alaealised. Siis otsustas Alibekova kirjutada postituse ja pöörduda kohaliku portaali kaudu huligaanide poole.

"Täitsa poisikesed ju. Võisid kas rumalusest või ka seiklushimu ajel vargile minna. Austatakse nende suhtes kriminaalasi, võetakse arvele, kellel sellest tolku on? Kahju hakkas mul neist. Milleks nende elu ära rikkuda? Ja ega nad varastanudki niiväga palju – viis tuhat rubla," meenutab lasteaiajuhataja. "Sellepärast kirjutasin VKontakte kommuunile, kes on meie linnas populaarne."

Postituses palus pedagoog poisse tulla vabandust paluma ja raha tagasi tuua. Järelemõtlemiseks andis ööpäeva aega, aga kui ei nad tule, lubas ta, et video, kus nende näod on selgesti näha, jõuab korrakaitsjateni.

Mobiilne internetiühendus on enam kui kolmveerandil leibkondadest >>

Õpetaja arvestus osutus õigeks: info jõudis hetkega mitte ainult "peakangelaste", vaid ka nende vanemateni. Juba enne määratud tähtaja kukkumist tulid kaks alaealist isade saatel oma tegu kahetsema. Mõlemad poisid, nagu selgus, olid pärit heal järjel peredest, õppisid hästi ja kuni selle juhtumini ei olnud sarnaste tegudega silma paistnud.

"Ma usun, et nad said hea õppetunni. Nad mõlemad on 12–13-aastased. Selles vanuses poisse juhivad hormoonid, aga mitte aju. Olen kindel, et nad kahetsesid väga ja järgmisel korral enam sellist "ekstreemi" ette ei võta," ütleb Alibekova.

Jõuab kiiresti pärale

Kaukaasias elab rahvas kompaktselt koos, seetõttu jõuab info sõnumimootorite ja edasipostituste kaudu suhtlusvõrgustikes kiiresti vajalike adressaatideni. Võimalik, et nimelt sellepärast püüavad inimesed lahendada oma muresid kõigepealt rahumeelselt, politseid asjasse segamata.

Väikeste müügipunktide peremehed ja omanikud pisivarguste pärast politseiga ühendust võtta ei taha; nagu öeldakse, varastati rubla eest, aga närvikulu ulatub tuhandetesse. Samas on varas vaja üles leida, et ta rohkem kahju ei teeks. Sellistel juhtudel tulevad ettevõtlusele appi suhtlusvõrgustikud.

"Kaukaasias on avalik usaldusekaotus vaat et tugevamgi kriminaal- ja tsiviilkoodeksist. Häbi langeb mitte üksnes konkreetse inimese, vaid ka kogu suguvõsa peale," selgitab kohalikku eripära Dagestani ühe populaarseima veebikommuuni administraator Vjatšeslav Starodubets.

Ta nendib, et 99 protsendi puhul juhtudest õnnestub pisemat sorti pikanäpumehed veebi kaudu erilise vaevata üles leida.

"Pärast paljastavaid postitusi helistavad seaduserikkujad meile ise ja paluvad raha eest postituse eemaldada. Kuid mina suunan nad alati "ohvri" manu. Näiteks oli meil juhtum, kus käidi vargil väikeses toidupoes. Kolme päeva pärast peale turvakaamera videosalvestise avaldamist helistas ettevõtja ja palus postituse maha võtta. Ütles, et varas tuli ise kohale ja nad lahendasid küsimuse," pajatab Vjatšeslav.

Peterburi terrorirünnaku ettevalmistamisel kasutati Telegram'i >>

Arusaadav, et ettevõtja jaoks ei ole kõige tähtsam varas vanglasse istutada, vaid endale kuuluv tagasi saada. Aga kui asi puudutab raskeid kuritegusid, siis ilma politseita läbi ei saa. Neil juhtudel abistavad võrgustikud õiguskaitseorganeid.

Häbipost

Põhja-Kaukaasia aladel reageerivad inimesed väga kiiresti laste ja alaealiste kaotsiminekule. Sellesse õnnetusse suhtutakse nagu enda omasse.

Mitu päeva avaldasid Stavropoli krai elanikud aktiivselt 16-aastase Katja P. fotot, kes ei olnud koolist koju tagasi saabunud. Esmalt pöördus ema politseisse – naine kahtlustas, et tütre kadumises on süüdi tema uus Dagestani päritoluga tuttav.

Ema sõnade kohaselt sisendas too mees mitme kuu vältel tüdrukule "radikaalseid ideid", misjärel tütar tugevasti muutus. Naine pöördus pärast Katja kadumist politseisse ning seejärel gruppide poole sotsiaalvõrgustikes. Netikogukond reageeris palvele kiiresti: foto jooksusolija näoga oli vaat et iga Stavropoli grupi liikme Instagaramis. Kahe päeva pärast teatas 27-aastane noormees, kellega tütarlaps minema sõitis, et nad viibivad Krimmis, kuid asuvad juba tagasiteele.

Nagu veebilehtede administraatorid jutustavad, aitavad nad ühtlasi vanureid ja lapsi üles leida. "Iseäranis suvel on palju sõnumeid palvega laps üles leida. Neli tundi on kodunt väljas, mitte kusagilt ei suudeta leida, kohe kirjutatakse meile. Politseisse nii lühikese tähtajaga ei minda. Enamikul juhtudest leitakse lapsed kiiresti. Kuid me ei pane appihüüdu pahaks. Peaasi, et emad oleksid rahul ning lapsed terved ja vigastamata," ütleb Ibragim Kostojev.

Veendunud, et suhtlusvõrgustikud on mõnikord võimsaks vahendiks kurjategijate tagaotsimisel, on detektiivid ja eriteenistused ise hakanud aktiivselt nendelt abi küsima. Teadetetahvlitele ja kuulutustele "Neid otsib taga politsei" ei pööra sugugi kõik tähelepanu, eriti noored. Aga see-eest Instagrami vaadatakse kümneid kordi päevas.

Nüüd, tunnistavad politseitöötajad, teevad nad ka ise suhtlusvõrgustike gruppides seiret, et mitte midagi olulist silmist lasta ja õigeaegselt reageerida.

"Kui järsku midagi oma üksuses kahe silma vahele jätame, võime saada ülemustelt tõsise peapesu. Seetõttu kontrollime läbi hästi palju postitusi. On ju parem karta kui kahetseda. Kuigi mõnikord kalduvad meie inimesed ka liialdustele. Aga et paanikat ei tekiks, tuleb paluda avaldada neissamades gruppides ka kontrollimise või uurimise tulemused," tunnistas anonüümseks jäämise tingimusel Dagestani õiguskaitseorganite töötaja.

Põhja-Kaukaasias on veresidemed ikka veel väga tugevad, ning traditsioonid on ühiskonnaelu korraldamise võimas vahend. Kui inimene on sooritanud kuriteo, langeb häbi mitte üksnes temale, vaid kogu perekonnale. Sotsiaalvõrgustikud aga kujunevad sellisel juhul omal kombel häbipostiks.

58
Tagid:
kuulutus, kadunud, kuritegu, ühiskond, Instagram, VKontakte, sotsiaalvõrgustik, politsei, Põhja-Kaukaasia, Kaukaasia
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul