Noorukid Tallinna Tornide väljakul. Illustreeriv foto

Venekeelse noorsoo "euroremont" Baltimaades: saame sõpradeks Venemaa vastu?

103
(Uuendatud 14:18 07.12.2017)
Millised valikuvõimalused on vene teismelistel, kes huvituvad veel millestki peale õppimise? Neil, kes otsivad aktiivselt mingisuguseid sotsiaalse tegevuse vorme

Liza Gross

Ligi 40% Läti elanikkonnast on venekeelne – 800 000 inimest. Erinevalt lätlastest on nendel inimestel madalam sündivus ja vähem noori, sellegipoolest õpib pool Riia õpilastest vene koolides.

Loomulikult otsivad need noored inimesed oma identiteeti, püüdes ennast määratleda – kes nad on, kas venelastest eurooplased, Lätimaa venelased, venelastest lätlased? Kuidas suhtuvad nad oma väikese kodumaa Lätiga ja ajaloolise kodumaa – Venemaaga? Neidsamu küsimusi esitavad endale ka venekeelsed noored Eestis, kus neid on samuti palju, ja Leedus, kus neid on vähem.

Millised valikuvõimalused on vene teismelistel, kes huvituvad veel millestki peale õppimise? Neil, kes otsivad aktiivselt mingisuguseid sotsiaalse tegevuse vorme.

On olemas KID – 22 vene kooli baasil moodustatud suvelaager, mis sündis kohe peale iseseisvuse väljakuulutamist. Tänapäeval ühendab see üheaegselt kõige enam 50–100 inimest. On olemas

Young Folks – eraviisiline noorsoo-organisatsioon, mille liikmeid ühendavad ühised reisid (vanemate raha eest) ja koolitused, mida fondide kulul viivad läbi erinevate valdkondade vabatahtlikud. Neid on 20–30 inimest.

On liikumine "Mis, Kus, Millal", mis hõlmab üsna palju inimesi (suurtel mälumänguvõistlustel võib osaleda 250– 300 inimest, mida on Läti jaoks väga palju) ja kui noor venekeelne inimene tahab sattuda mingile intellektuaalset laadi koosviibimisele, siis tuleb ta tingimata "Mis, Kus, Millal" seltskonda.

Kõik ülejäänud noorteorganisatsioonid on kas parteilised (nagu see, mis tegutseb Riia linnapea Ušakovsi erakonna Üksmeel juures) või kujutavad endast vaid silti ilma reaalse tegevuseta.

Muidugi võib vene teismeline liituda lätlaste noorsoo-organisatsioonidega või marssida Jaunsardzes. Selles pole loomulikult mitte midagi halba, kuid kõik seosed Venemaaga on siis parem kohe unustada.

Muidugi ei deklareerita seda avalikult, kuid põhisõnum, mida siinses keskkonnas venekeelsele noortele sisendatakse, on see, et "Venemaad ei pruugi armastada, ei pruugi tunda vajadust temaga suhteid sõlmida ega venelaseks jääda."

Selle idee peegeldust võib näha hiljuti Youtube´i ilmunud videotel videokanalilt Zag Baltic.See kanal on ainus Baltikumi meediakanal, mis on suunatud venekeelsetele noortele ja mis ei karda tõstatada murelikke enesemääramise küsimusi: kes me oleme? Mida me siin teeme? Siin üks iseloomulik postitus Eestis elavalt vene blogijalt Ksenia Niglaselt.

Tema lugu on lühidalt ümber jutustades järgmine: "Ma kasvasin vene perekonnas, käisin vene koolis, eestlastest sõpru mul ei olnud. Ma tundsin ennast kui "mullis", millest väljaspool keeb elu.

Ma sõitsin Venemaale, kuid seal ei saanud ma lahti tundest, et see ei ole mulle omane ja see ei ole lähedane, kuigi kõik kõnelevad mu emakeeles ja sildid on venekeelsed. Aga mul ei olnud tahtmist seal eakaaslastega suhelda – me oleme ju nii erinevad, vaatame erinevaid multikaid, mängime erinevaid mänge.

Ma astusin Tartu ülikooli, ajapikku olen hakanud eestlastest paremini aru saama, aga endiselt ei tunne ennast nende seltskonnas 100% hästi."

Kui kuulata seda lugu kriitikameeleta, võlutuna kauni avameelse, liiatigi eduka (otsustades selle põhjal, et ta on Fulbrighti preemiastipendiaat ja õppinud Cambridge´is) neiu sarmist, siis on kõik nagu vägagi tõene. Sisuliselt taandub kogu tema pöördumise paatos aga sellele, et Venemaad ei ole Eestis (Baltikumis) elavatele venelastele eriti tarviski. Inimesed, kes seal elavad, on teistsugused, ei ole kuigi arusaadav, kuidas nendega kontakti luua ja milleks.

Tema sõnum näeb välja järgmine: ärge klammerduge oma "veneluse" külge, seda võib säilitada pereringis, Venemaa ei saa teile midagi anda, venemaalased võivad olla kenad inimesed, aga meil teiega ei ole nendega peale keele ja juurte mitte midagi ühist. Tuleb lõimuda kohalikku ühiskonda, siis võib teie karjääri krooniks kujuneda ärasõit mingisse lääneriiki õppima või tööle minekuks.

Selle vaatenurga laialdase leviku tõttu võivad Venemaa meediakanalid Baltikumis töötada suurimas palehigis, kuid nende läbitungimine ja mõju mõtteviisidele jätab paremat soovida…

Esiteks, poliitikast huvituda ei ole "moes". Mees, kes poliitilisel teemal arutleb, paistab imeliku luuserina.

Teiseks, 20-aastastel noorukitel on väga vilets, müütide tasandil ettekujutus lähimineviku ajaloolistest sündmustest, näiteks perestroikast ja taasiseseisvumisest. NSV Liidu ajalugu õpetatakse eranditult sünges valguses rõhuasetusega stalinlikele repressioonidele.

Brutaalsed poliitilised väitlussaated Venemaa telekanalitel, ühtede faktide moonutamine ja teiste mahavaikimine on võib-olla pensionäridest vaatajaskonnale nauditav, kuid täiesti vastuvõetamatu harituma ja noorema vaatajaskonna silmis.

Ja lõpuks, osa meediast peetakse eranditult propagandistlikuks – Sputnikust pärit artikkel mis tahes teemal võib põhjustada aktiivse tagakiusamise igaühele, kes julgeb seda esile tuua. Ühes Facebooki-grupis arutati agaralt musta nimekirja koostamist meediaväljaannetest, artiklitest, mis tuleks viivitamatult eemaldada, sõltumata nende sisust. Loomulikult, Ameerika Hääl, Vabadus ja seda enam BBC sellesse nimekirja ei pandud, aga Sputnik pandi küll.

Venemaa kui kõikide võimaluste allikas

Ma käin tihti Venemaal ja olen näinud seda, mida pole näinud enamus mu kaaskodanikest. See on suur maa, ja siis? Järelikult suur turg. Siin on arenenud IT-valdkond, viimasel ajal on väga tugevalt edenenud internetikaubandus.

Müüdil Venemaast kui olmemugavuste suhtes mahajäänud, lumpeniga asustatud riigist pole ammu enam midagi ühist tegelikkusega. Teenuste ja teeninduse kvaliteet vastab täielikult lääne standarditele, valik aga on kordades laiaulatuslikum kui Lätis. Jalakäijate ülekäiguradadel antakse teed ning tualettruumid on puhtad, tualettpaber on neis olemas.

Vene keele oskus, ent mis peamine – vene mentaliteedist arusaamine avab ligipääsu tohutult suurele teabemahule (õpikutele, videomaterjalidele, seminaridele, kursustele, kõrgkoolidele) suundades, mis ei ole Lätis esindatud (ja vaevalt et saaksidki kunagi olla läti keeles kättesaadavad).

Tuttavad, äripartnerid Venemaal hõlbustavad sellele turule pääsemist. Kui saada üle stereotüüpidest, mis paljuski on seotud propagandaga, siis avastame, et Venemaal on sirgunud arvukas elanikekiht, kes on haritud, positiivsed, edukat ettevõtluskogemusega, jõukad, kompleksivabad, kuna on jõudnud maailma näha, paljudes riikides töötada ja ettevõtteid luua. Ning need inimesed on tihtilugu avatud ja just tänu ühistele juurtele ja sarnasele mentaliteedile meile mõistetavamad.

Sellest lähtuvalt ei paista mõte "unustada vene keel" läti keele kasuks mitte päris tervemõistuslik ega ratsionaalne. Vene keel, vene kultuur ja sidemed Venemaal – see on tohutu ressurss, Baltikumi venekeelsete elanike konkurentsieelis, mida neil tingimata tuleb säilitada ja kasutada, loomulikult austades seda kultuurikeskkonda, kus nad elavad.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

103
Tagid:
teismelised, venekeelne elanikkond, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul