Kuidas oma last virtuaalsete ahistajate eest kaitsta, illustratiivne foto

Sotsiaalvõrgustikud on saanud pedofiilide põhiliseks tööriistaks

118
(Uuendatud 20:08 03.12.2017)
Lapsevanemad arvavad, et ostes lapsele nutitelefoni või tahvelarvuti, kaitsevad nad neid kõigi tänavatel võimalike ebameeldivuste eest. Kuid praegusaja pedofiilid ei sobita lastega tutvusi mitte tänavail, vaid suhtlusvõrgustikes

Andrei Grigorjev, RIA Novostile

Süütu kirjavahetus internetis, minnes sujuvalt üle kahemõttelistele vihjetele, intiimse iseloomuga fotode vahetamine – viimastel aastatel osutuvad lapsed üha sagedamini virtuaalsete ahistajate ohvriteks. Ainuülsi 2017. aastal pöördus Venemaa organisatsiooni "Teata pedofiilist" vihjeliini poole ligikaudu 400 lapsevanemat, kelle alaealised tütred või pojad olid suhtlusvõrgustikes väärastunud kalduvustega isikute konksu otsa sattunud. Kusjuures ühingutegelaste andmetel on kannatanuid tegelikult tuhat korda rohkem, paljud lihtsalt ei söanda seda teavet levitada. Mispärast kannatanute perekonnad politseisse ei tõtta ja kuidas oma last virtuaalsete ahistajate eest kaitsta, sellest siinses artiklis.

Uus lasteraamat aitab toetada lapse tervet seksuaalset arengut, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Iga üheksas laps on internetis suhelnud võõra täiskasvanuga >>

Laste vaikimine

Sel nädalal andsid uurijad kohtu menetlusse 56 lapse väärkohtlemises süüdistatava 33-aastase Almetjevski (Tatarstani Vabariik) elaniku kriminaalasja. Nagu õiguskaitsjad välja selgitasid, lõi mees suhtlusvõrgustikes kaks kodulehte 11-aastase poisi ja 14-aastase tüdruku nimel ning asus lastega tutvusi soetama, keelitades neid endast fotoaparaadi või videokaameraga alastiolekus pildistama. Saades ülesvõtted ja ähvardades nende levitamisega, nõudis mees endale uute piltide saatmist või kokkusaamist.

Nagu juurdlus tuvastas, vägistas ta lõpuks neli tüdrukut. Ühtekokku sooritas süüdistatav uurijate väitel kahe aastaga umbes sada erinevat kuritegu. On märkimisväärne, et selle aja jooksul ei olnud mitte ükski tema ohvritest rääkinud toimunust oma vanematele. Pole teada, kui palju lapsi veel oleks kannatanud, kui ühe tütarlapse ema poleks tabanud oma alaealist tütart intiimsete fotode tegemiselt. Naine pöördus otsekohe õiguskaitseorganitesse ja üsna varsti võeti lapsporno armastaja vahi alla.

"Asi on selles, et paljud pedofiilid tunnevad väga hästi laste psühholoogiat, mõnedel neist on koguni pedagoogiline haridus," selgitab RIA Novostile psühholoog Anna Kirjanova. "Perverdid saavad suurepäraselt aru, et lapsed on häbelikud ja sageli on neil väga sügav häbitunne. Nad naljalt ei räägi vanematele sellest, mis nende elus toimub, liiati veel intiimse iseloomuga asjadest. Tuleb ette, et vanemad saavad nende laste kallal toime pandud vägivallast teada alles siis, kui laps suureks sirgub."

Häbistamishirm ei ole omane üksnes lastele, vaid ka enamikule täiskasvanutest. Anna Levtšenko sõnul pöördub ainult 20 protsenti lapsevanematest oma lapse seksuaalsest väärkohtlemisest teada saades politseisse. Ülejäänud 80 protsenti eelistavad sellest mitte kellelgi rääkida.

Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor >>

"Pedofiil Karlsson"

Varem otsisid pedofiilid oma saaki parkides, koolide ja laste mänguväljakute lähedal. Interneti arenguga on kõik muutunud – sarivägistaja potentsiaalseks ohvriks võib nüüd saada kodust väljumata. Aina enam kurjategijaid püüab lastega tutvust luua mitte tänavail, vaid suhtlusvõrgustikes, kus on lihtsam anonüümseks jääda.

"Lapsevanemad arvavad, et lapsele nutitelefoni või tahvelarvuti ostes säästavad nad neid kõigist ebameeldivustest," jätkab liikumise "Teata pedofiilist" juht Anna Levtšenko. "Nad arvavad, et kui laps läheb õue jalutama, siis satub ta ohtu, aga kui istub arvutiga kõrvaltoas, ei juhtu temaga midagi."

Üldjuhul tegutsevad pedofiilid selleks, et ülesvõtteid saada, mitut moodi. Kusjuures igale lapsele lähenetakse individuaalselt.

"Sellised mehed demonstreerivad silmanähtavalt kaastundlikku meelt. Kui laps hakkab sõnumivahetuses oma vanemate üle kurtma, siis püütakse teda igati veenda, et täiskasvanud on halvad ega taipa elust midagi," selgitab Kirjanova.

"Niiviisi pälvib kurjategija usalduse, panustades sellele, et tema vestluskaaslasel jääb puudu tähelepanust. Võib öelda, et ta võtab endale justkui katuse-Karlssoni rolli, kes lendab Väikevenna juurde ja mängib temaga. Aja jooksul satub laps vanemast sõbrast psühholoogilisse sõltuvusse ja on valmis tema mistahes soove täitma," selgitab Kirjanova.

Teised, teeseldes teismelisi, loovad libakontosid ja otsivad suhtlusvõrgustike kaudu tüdrukuid või poisse, kes kellegagi tutvuda soovivad.

"Kujutage ette, et 13-aastasele tütarlapsele kirjutab 40-aastane mees, aga tema arvab, et suhtleb oma eakaaslasega," lausub Levtšenko. "Muidugi "töötleb" mees teda mitme kuu vältel sedasi, et tüdruk armub ja hakkabki talle oma intiimseid fotosid saatma."

Полицейский патруль на улице в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kolmas meetod rajaneb materiaalsel komponendil. Lapsed võivad läkitada oma ülesvõtteid vastutasuna kurjategija lubadustele kinkida talle, näiteks, parim nutitelefon.

Grooming: veebis toimuv lastejaht >>

"Kokkuvõttes saame terve põlvkonna lapsi, kes ei näe midagi halba selles, kui on kellelegi oma alastipilte saatnud," resümeerib Anna Levtšenko. "Tõsised mured algavad neil siis, kui pedofiilidel isu peale tuleb. Parimal juhul hakkavad nad nõudma uusi fotosid või videosalvestisi, halvimal juhul – kokkusaamist ja intiimsuhteid. Reeglina kannab väljapressimine vilja ja väga harva läheb keegi lastest abi paluma."

Selgitada ja jälgida

Psühholoogide sõnul saab lapsi veebipedofiilide eest hoida ainult pidevate profülaktiliste vestluste ja nende arvutivõrgus tegutsemise märkamatu jälgimise abil. Õnneks on spetsiaalseid arvutiprogramme ja veebirakendusi funktsiooniga "vanemlik kontroll" vabavarana praegu piisavalt saadaval.

"Tähtis on lapsele kõige varasemast lapsepõlvest peale selgitada, et internetis tutvust luua on samavõrd ohtlik tänaval, sest armsakese avatari taga võib peituda kes iganes," seletab RIA Novostile lastepsühholoog Irina Kostina.

"Kui rääkida kaheksa-üheksa-aastastest lastest, siis nemad võivad südamerahuga saata kellelegi oma alastipilte, kuna oma east tulenevalt nad selles midagi halba ei näe. Seetõttu tuleb lapsevanematel lapse internetisuhtlust kontrollida ja vaadata ka, milliseid veebilehti ta külastab," lisas psühholoog.

Alaealistega on asjalugu keerulisem: selles eas püüavad lapsed oma isiklikku elu varjata ja vanematel on väga oluline valida õige käitumistaktika. Siin soovitavad psühholoogid pöörata tähelepanu olukorrale, kus poeg või tütar kategooriliselt keeldub oma kirjavahetust või veebilehtede külastuste ajalugu netibrauseris näitamast.

Veebikonstaabel kinnitas: Eestisse on jõudnud ohtlik lastemäng >>

"Sel juhul tuleb tingimata lapsega rääkida ja teda isegi provotseerida. Kui tal midagi varjata ei ole, näidaku oma kirjavahetust. Ühesõnaga, tuleb teda omajagu mõjutada," jätkab Kostina. "Kui ka see tulemusi ei anna, siis võib-olla tasub minna koos psühholoogi juurde."

Organisatsiooni "Teata pedofiilist" ekspertide andmeil võib kurjategija saadud fotosid kasutada mitte ainult oma tarbeks, vaid müüa neid ka välismaiste veebilehtede omanikele. Kusjuures tellimus võib tulla nii konkreetse lapse kohta kui ka teatud kindlate parameetritega, näiteks üheksa-aastase siniste silmadega poisi või heledapäise 13-aastase tüdruku ülesvõtete osas.

Olukorda muudab keerulisemaks tõsiasi, et need internetiportaalid ei allu Venemaa jurisdiktsioonile ja nende ülesvõtete avaldamist keelata on praktiliselt võimatu. Levtšenko sõnul on olnud juba palju juhtumeid, kus lapsed, kelle intiimsed fotod on võrgustikes päevavalgele ilmunud, on seepeale üritanud endalt elu võtta.

118
Tagid:
ahistamine, psühholoog, alaealine, internet, pedofiil, laps, oht, arvuti, sotsiaalvõrgustik, maailm, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul