Jalgrattal 483 päevaga ümber maailma sõitnud Heini Räämet Otepäält saavutatuga ei piirdu

Ümber maailma 483 päevaga jalgrattal

49
(Uuendatud 23:11 11.11.2017)
Jalgrattal 483 päevaga ümber maailma sõitnud Heini Räämet Otepäält saavutatuga ei piirdu, on tal ju veel vähemasti 60 riiki läbi pedaalida

ТАLLINN, 11. november — Sputnik. 7. juulil 2016. aastal asus jalgrattaga tillukesest Otepää linnast teele reisimees Heini Räämet. 483 päeva kulus selleks, et oma ustava kaherattalise sõbra sadulas kogu maakerale ring peale teha ja koju tagasi jõuda.

Oma ümbermaailmareisi vältel tuli Räämetil ületada 41 riigipiiri. Kogu oma ilmareisi jooksul endine Eesti Kaitsejõudude Kuperjanovi pataljoni kaadriväelane habet ei ajanud, nii et koju naases ta õige soliidse habemepuhmaga.

Rännumees vastas portaali Sputnik Eesti küsimustele selle kohta, kuidas nimelt tema rännak kulges, ja jutustas oma tulevikuplaanidest.

Kuskohast tuli see kirg rändamise vastu?

2000. aasta alguses tekkis mul mõte minna jalgsi Võrust Tallinna. Retke võtsin ma ette aastal 2003 ja sealt see kõik alguse sai. Hiljem proovisin jalgrattaga rändamist ja mulle meeldisid mõlemad rännuviisid. Tekkis mõte jalutada läbi Euroopa ja sõita jalgrattaga ümber maailma.

Хейни Ряэмет
© Фото: из личного архива
Rännumehe ustav neljarattaline sõber

Äkki on mõni lemmikkangelane seikluskirjandusest, keda võiks eeskujuks pidada?

Ei ole. Kunagi noorena lugesin küll seiklusjutte, aga sellist tegelaskuju, kellega sarnaneda tahaks, ei tekkinud.

Kuidas perekond, sugulased ja sõbrad Teie ettevõtmisesse suhtusid?

Ma arvan, et peale jalgsirännakut läbi Euroopa oli see nende jaoks tavaline asi.

Olete endine kuperjanovlane. Kas reisi jooksul tekkis vajadust ka oma kutsealaste teadmiste kasutamiseks ja mis olukorras?

Need teadmised, mida ma rännakutel kasutasin, olid ellujäämise valdkonnast: kuum ja külm. Lisaks olin ma valmis mereveest joogivett välja pigistama. Kasutasin oma teadmisi Austraalias, kus oli väga kuum, ning Argentinas, kus öine temperatuur langes miinus 9 kraadini ja mul oli suvine magamiskott.

Eesti kaitsepolitsei (kapo) aastaraamat
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kui oluline oli keelebarjäär teiste maade elanikega suhtlemisel?

Erinevate võõrkeelte taha minu asjaajamised toppama ei jäänud. Sain kõik oma probleemid ära lahendatud, kasutades kehakeelt, mobiilset internetti ja Google´i tõlget. Lõuna-Ameerikas õppisin ma igapäevaselt uusi hispaaniakeelseid sõnu ja olin suuteline väikest vestlust arendama, et kes ma olen, kust tulen ja mida ma teen, samuti sain poest sisseoste teha.

Hemingway vist kunagi kirjutas, et igast maailma sadamast võib leida ühe eestlase. Kui palju kaasmaalasi Teie oma maailmareisi jooksul kohtasite?

Eestlasi kohtasin oma teel juhuse läbi ainult kolmel korral — Leedus, Gruusia Siiditeel sõitjate seltskonnas ja Hispaanias. Edasised kohtumised olid juba planeeritud.

Kui keegi Eestist sooviks koos Teiega järgmisele reisile minna, kas võtate ta kaasa?

Kuigi ma rännakul olen üksik hunt, ei ole mul midagi selle vastu, et kellegagi koos sõita. Muidugi peab füüsiline vorm olema sarnane ja ka huvi läbitavate maade suhtes. Mõlemal variandil on omad plussid ja miinused. Suurem pluss koos rändamisel on see, et su kõrval on keegi, kes saab sind raskes olukorras aidata. Miinusteks on otsuste tegemine ja päevarutiin (hommikused ärkamised, puhkepausid jne).

Хейни Ряэмет
© Фото: из личного архива
Oma ümbermaailmareisi vältel tuli Heini Räämetil ületada 41 riigipiiri

Otepää on päris väike linn, kus "kõik kõiki tunnevad". Kuidas Teil nüüd läheb kangelase kuulsuse koormaga: kas isiklikus elus see aitab või segab?

Eks Otepää elanikud teavad ka seda, et kuus aastat tagasi lõpetasin aasta kestnud jalgsirännaku. Nii et minu puhul on see tavaline asi.

Rääkisite juba, et järgmisel reisil kavatsete 100 riiki külastada. Kui palju aega ja raha läheb selle ettevalmistamiseks?

Selle 100 riigiga oli väike möödarääkimine. Ma plaanin jalgrattaga rännata vähemalt 100 riigis ja see tähendab seda, et hetkeseisuga on 40 riigis käidud. Uuele ringile plaanin minna kolme aasta pärast. Enne seda teen ühe rattamatka Põhja-Euroopas ja teise Lõuna-Euroopas kestusega 3–4 kuud. Plaan on Euroopa riigid 100% läbida (kaasa arvatud saareriigid). Kuna olen pereinimene, siis väga pikka reisi ei planeeri, maksimaalselt 1,5 aastat. Selleks et 100 riiki läbi rännata, kulub 3 kuni 5 rännuaastat. Vahepealset aega kasutan järgmise reisi ettevalmistamiseks. Ühe aasta või natuke pikema rännaku maksumus koos ettevalmistusega jääb 15 000 euro kanti.

Alati on mingi küsimus, mille peale ise inimene tahab vastata. Mis küsimus see on ja mida Te vastaksite?

Sellele, miks ma ümbermaailmareisi ette võtsin, olen ma vastanud, aga küsimusele, miks ma tegin seda jalgrattaga, veel mitte. Vastus on selline: mul on selle sooritamiseks piisavalt energiat, mis vajab realiseerimist. Rattaga rändamisel on "laiem haare" võrreldes jalgsirännakuga ja ratast saab kaasa võtta lennukisse, laeva, praamile ja isegi väikesesse paati.

49
Tagid:
rännumees, ümbermaailmareis, jalgratas, intervjuu, reisija, kaitsevägi, Heini Räämet, Otepää, maailm, Eesti