Svipsis NATO, ehk kuidas purjus põhjaatlandid Baltimaid kaitsevad, illustratiivne foto

Svipsis NATO, ehk kuidas purjus põhjaatlandid Baltimaid kaitsevad

817
(Uuendatud 22:46 28.10.2017)
Balti riigid ei ole saamas mitte ainult NATO sõjaliseks polügooniks Ida-Euroopas, vaid ka alliansi sõjaväelaste vääritu meelelahutuse paigaks, mõtiskleb portaali Sputnik Lietuva autor

Dmitri Mart, Sputnik Lietuva

„Kas me sellist NATO-t tahtsime?“ küsivad endalt üha sagedamini Leedu, Läti ja Eesti elanikud, kes on Põhja-Atlandi bloki sõjaväelaste tempude pärast hirmul. Balti riikides usutakse kaljukindlalt, et NATO on stabiilsuse ja sõltumatuse garant. Balti riigid said selle organisatsiooni täisliikmeks 2004. aastal. Sellest ajast on möödas juba 13 aastat, üsna pikk aeg. Millega siis võidukad NATO väed kogu selle aja tegelenud on? Te arvate ilmselt, et sõjalise ja poliitilise väljaõppega. Just nii räägiti tavaliselt nõukogude ajal. Kahjuks kannatavad „põhjaatlandid“ kõige järgi otsustades tegevusetuse all.

Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks >>

Aga mida mees teeb, kui tal on palju raha taskus aga teha pole midagi? Õige, hakkab kibedat üle rinna tõstma. Ja võimalikult paju. Kolmel Balti õekesel, nii nimetatakse Leedut, Lätit ja Eestit, külas olevate purjus välismaa sõjaväelaste täiesti ebaadekvaatne käitumine on juba ammu saanud üldiseks kõneaineks. Kohalik meedia räägib „NATO sõjaväelaste pidevast purjutamises seisnevast Balti riikide seadusandluse rikkumisest“. Hiljuti läksid NATO Saksamaa kontingendi purupurjus sõjaväelased Leedu linna Rukla joomaasutuses kaklema. Üks võitleja viidi hiljem baarist traumaga otse haiglasse. Kurb vahejuhtum sai teatavaks alles 14. oktoobril – pea nädal hiljem. Kogu selle aja püüti seda intsidenti varjata.

Briti sõdurid aina löövad, kas tead >>

Kuid, nagu teada saab kõik salajane varem või hiljem avalikuks. Leedus fikseeritakse igal aastal mitu NATO sõjaväelaste ebaväärika käitumisega seotud juhtumit. Näiteks möödunud aasta 30. jaanuari hommikul kella poole kuue paiku peeti Šiauliai Vitauto tänaval kinni sõiduauto „Volkswagen Golf“, mida juhtis purjus mees. Juhi joobeks mõõdeti 1,75 promilli. Tuli välja, et tegemist on USA kodaniku, Balti riikide õhuturbega tegeleva allüksuse kapteni auastmes sõjaväelasega. Tegelikult üpris kõrgel kohal teeniv ametiisik, kes turvab tervelt kolme riigi õhuruumi. Selle aasta alguses pidas Klaipeda politsei kinni korraga kolm natolast, kes läksid ühe ööklubi ees korrakaitsjatega kaklema. Loomulikult olid „põhjaatlandid“ seegi kord purupurjus.

Liitlaste sõdurid sigatsesid Lätis >>

Nad käitusid äärmiselt sundimatult ja väga agressiivselt. Nende rahustamiseks tuli Leedu korrakaitsjatel isegi võimsat elektrišokirelva kasutada. Kuid asi mätsiti kinni. Tüüpiline õigustus on selline: NATO sõjaväelane oli purjus teenistusvälisel ajal ega olnud vormis.“ Just sellise formuleeringuga pressiteateid annab tavaliselt välja Leedu kaitseministeeriumi pressiteenistus, kui on vaja õigustada liitlasriikide kaitseväelaste järjekordset ebaväärikat käitumist. Nii tulebki välja, et kui sa oled natokas, kuid ilma mundrita, siis on sulle kõik lubatud. Kõrgem juhtkond annab sulle kõik andeks. Kuigi vastavalt Leedu seadusandlusele ähvardas toda purjus autojuhti arest või kuni 19 tuhande euro suurune rahatrahv. Ega siis asjata öelda, et karistamata jätmine provotseerib uusi kuritegusid toime panema.

Lätis palutakse mitte mustata NATO sõdureid >>

Tõeliselt räige õigusrikkumine toimus möödunud aasta 27. veebruaril Druskininkai kuurortlinnas. Kohaliku spaa nördinud töötajad kutsusid välja politsei. Selgus, et purjus Ameerika sõjaväelane lõhkus maha vaheseina. Kusjuures mitte suvalise, vaid ema ja lapse ala piirava vaheseina. Kahju oli mitusada eurot. Õnneks ei saanud lapsed ega nende vanemad kannatada. Kusjuures laamendaja polnud üksi. Veepargis puhkas aktiivselt 20 natolast.

Kohale tulid nad kolme väikebussiga. Nagu teada, on purjus mehel meri põlvini, eriti selline, nagu Läänemeri. Mis siin veel veepargist rääkida. Mis te arvate, millega see lugu lõppes? Mitte millegagi. Sest natolased ei purjutanud NATO polügoonil.

Ka Eestis teenivad NATO sõjaväelased ei jää oma teistest regionaalsetest relvavendadest maha. Muide, selles Balti riigis seletatakse purjus „põhjaatlantide“ läbustamist Moskva salasepitsustega. Just nii teatas selle aasta alguses Eesti Teabeameti juht Mikk Marran. Siin on asjakohane vene kõnekäänd katsest panna vastutus patuselt patutule.

Tallinn hirmutab briti sõdureid „Moskva karvase käega" >>

Igatahes hakkab mul isiklikult kõhe mõttest, kes täna Balti riike kaitsevad. Äkki väljuvad need purjus diviisid oma väejuhatuse kontrolli alt? Nad on ju relvastatud. Kusjuures iga aastaga tuleb seda relvastust järjest juurde. Hirmus mõelda, millega see kõik lõppeda võib.

Kas poleks aeg avada eraldi NATO kainestusmajad, kuni pole veel hilja?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

817
Tagid:
agressioon, käitumine, analüütika, sõjaväelased, purjus, rikkumine, ühiskond, NATO, Ida-Euroopa, Leedu, Läti, Eesti, Balti riigid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul