Leedu moedisainer Juozas Statkevičius

Leedu moelooja: Leedus toimuvat on võimatu taluda

190
(Uuendatud 12:58 24.10.2017)
Tuntud moedisainer Juozas Statkevičius rääkis eksklusiivintervjuus Leedu Sputnikule leedulaste masilisest emigreerumisest ning sellest, mispärast püütakse temast ta kodumaal "rahvavaenlast" teha

Nikolai Dolinski, Spuntik Lietuva

Aasta algul mõjus pommiplahvatusena kõige tuntuma leedu moedisaineri Juozas Statkevičiuse postitus oma kodulehel Facebookis. Tema sõnu nimetati otsemaid "pöördumiseks Leedu kodanike poole" ja "üleskutseks riigist põgeneda".

Tunnustatud moelooja (kellelt talunike erakonna liider Ramūnas Karbauskis tellis koguni rahvarõivaste kavandid Leedu riigi sajandaks aastpäevaks) kirjutas 19. veebruaril sõnasõnalt järgmist: "25 aastat, mil me oleme vabad, aga muutusi mitte mingisuguseid! Ainult halvemaks! Ainult lubadused ja tühjad sisutud sõnad! Pahasti! Ma mõtlen taas siit põgeneda! Riigist, kus rahvusroaks on teine leedulane!"

Pealekauba on Statkevičius päris halastamatult iseloomustanud Leedu sotsiaalmajanduslikku olukorda:

"Pole raske märgata, et toitu ostame me Poolast, töötame Norras, Inglismaal. Puhkame Hispaanias, Türgis. Noored õpivad igal pool maailmas! Nii et milleks mulle see Leedu? Et ülal pidada parlamendisaadikuid, kes sunnivad inimesi emigreeruma?"

Ent niipea kui postitus laiale avalikkusele teatavaks sai, langes autorile kaela terve kriitikalaviin. Ja peagi eemaldas disainer skandaalse ülestähenduse oma Facebooki-kontolt. Mispeale otsemaid süüdistati Statkevičiust argpükslikkuses. Mõned leidsid, et tegemist enese süüditunnistamisega. No on siis tõepoolest Leedu riigis kõik nii halvasti?

Gediminase torn Vilniuses
© Sputnik / Алексей Филиппов

Juozas Statkevičius on kujundanud rõivaid Leedu enside presidendi Valdas Adamkuse abikaasale Alma Adamkienėle, Läti endisele presidendile Vaira Vīke-Freibergale, Taani kroonprintsi Frederiki naisele printses Maryle ning paljudele filmi-, teatri- ja muusikastaaridele. 

Mullu sügisel aga andis kultuuriminister Šarunas Birutis talle üle autasu teenete eest Leedu Vabariigi ees. Paistis, et loogu ta nüüd niipalju kui jaksab. 9. novembril esitlebki moelooja oma 49. sünnipäeva tähistuseks Vilniuses oma uut, eelolevale suvehooajale pühendatud kollektsiooni.

Sputnik Lietuva otsustas "aasta skandalistiga" silmast silma kohtuda.

Juozas, kõige järgi otsustades ei ole te ise Leedust põgenenud, kuid kutsute teisi üles seda tegema. Mis teid siis sundis Facebookis kirjutama?

Me oleme juba 25, täpsemalt 27 aastat iseseisvad, aga meie ümber on kõik vaenlased. Poolakad on vaenlased, venelased on vaenased, lätlased samuti vaenlased. Aga naabreid ju välja ei vaheta. Tähendab, tuleb leida mingi viis, et elada rahumeeles. Tõsi, mina olen kunstnik ja võib-olla ei taipa midagi välispoliitikast. Aga seda, mis Leedus toimub, on juba võimatu välja kannatada. Poliitikuid, kes pidevalt televiisoris "siristavad", on võimatu kuulata. Sest kõik, mida nad räägivad, on üksainus möga, möga ja veel kord möga. Ühtpidi räägivad nad väsimatult, et ümberringi on vaenlased, teisalt aga väidavad, et peagi läheb kõik paremaks. Küsimus: millal nimelt läheb paremaks?

Möödunud on üle veerand sajandi, kuid mingit paranemist pole näha! Vastupidi, läheb aina hullemaks. Mida me siis imestame selle üle, et väljaränne Leedust on nii suur. Seda on juba võimatu taluda. Need arvud on tõesti üle igasuguse piiri. Kui kaua veel võib vait olla? Mina ei suutnudki taluda — ütlesin oma arvamuse Facebookis välja. Otsekohe leidusid "sangarid", kes hakkasid mind, vabandage väga, pealaest jalatallani poriga üle valama (jutuajamises Sputnikuga kasutas moedisainer märksa vängemat sõna). Selliseid kommenteerijaid on alati piisavalt. Ma imestan: kõik elavad hambaid kiristades, kuid samas karjuvad, kuidas mina Leedut ei armasta.

Ent kas te teda tõesti ei armasta?

No mis te nüüd. Kui ma teda ei armastaks, siis oleksin juba ammuilma minema sõitnud, nagu sajad tuhanded teised leedulased. Ma oleks võinud rahumeeli elada mis iganes teises riigis. Aga kõike, mida teen, seda teen ma oma armastatud Leedu hüvanguks. Kuid mispärast ma pean vaikima? Ma ei avasta ju mitte midagi uut. Täna on kergem töötada kassiirina kusagil Londonis kui Leedus, omades kõrgharidust. Ma ei ole sugugi Leedu vaenlane ega kutsu üldsegi üles massiliseks väljarändeks. Ma tahan vaid üht — reaalseid muutusi riigis endas. Ja saagu minust pealegi rahvavaenlane, kui see mu armsale Leedule kasuks tuleb!

Литовский модельер Юозас Статкявичюс
Leedu moedisainer Juozas Statkevičius

Sellegipoolest võtsite oma skandaalse postituse maha.

Ma puhastan regulaarselt oma Facebooki-kontot aegunud infost. Mul on seal väga palju kõige erinevamaid postitusi. Kuid paradoks on selles, et tähelepanu pöörati ainult sellele. Aga kui ma pajatan, kuidas ma oma kollektsiooni kuskil Zürichis või Moskvas esitlen, siis selliseid teateid tähele ei panda. Ajakirjanikel on tarvis ainult midagi rammusat. Nii nad haarasidki just sellest kinni, tehes minust Leedu ja rahva vaenlase. Ehkki mina avaldasin lihtsalt oma arvamust. Selleks on mul minu meelest täielik õigus, nagu igal teiselgi inimesel.

Ma armastan tõde ja ütlen alati seda, mida mõtlen, ilma mingisuguse silumiseta. Kui ma noor olin, siis oli mul ükskõik, mis riigis toimub, mina mõtlesin rohkem oma karjäärile. Nüüd aga olen juba vananenud, 15. oktoobril täitus mul 49. eluaasta. Ma võin kindlalt ütelda, et olen Leedu jaoks paljugi ära teinud. Seetõttu leian, et mul on õigus häält teha.

Te töötate endiselt Moskvas. Kuigi praegu pelgavad paljud Venemaaga seotud olla.

Mis te nüüd — see on minu lemmikriik. Kuidas ma saan katkestada sidemeid Moskvaga kus mul on tohutult palju sõpru?! Ainuüksi Vahtangovi teatris olen aidanud Rimas Tuminasel viit lavastust teha. Ning detsembris olen juba Moskva Kunstiteatris abiks Alla Sigalovale. Ma jumaldan Venemaad. Ja keegi ei keela mul venelastega sõprust pidada. Minu jaoks on need kõige paremad, kõige huvitavamad sõbrad.

Teate, mõned mu Moskva sõbrad, kes on Leedus käinud, on temast vaimustuses. Ütlevad, et Vilnius on väga ilus linn.

Eks nemad on seal käinud turistidena. Tulid ja läksid. Nemad nägid väliseid euroopalikke dekoratsioone. Tegelikult on olukord Leedus väga halb. Ja see on vee pehmelt öeldud. Ma kasutaks siinkohal mõnevõrra vängemaid venekeelseid väljendeid. Aga parem ei hakka…

Kui olukord oleks suurepärane, siis ei sõidaks igal aastal 30 000 — 40 000 inimest Leedust minema. Et läbisõitev turist tõde teada saaks, ei tule kõndida mööda peatänavaid, vaid siirduda kuhugi magalarajooni ja rääkida kohalike elanikega. Pensionärid saavad kuus oma kakssada eurokest. Kas see on normaalne? Minu ema on kogu elu tööd teinud, nüüd aga pean mina teda ülal. Juba kakskümmend aastat. Ja nii on igas peres. Palgad on samuti väga väikesed. Aga kui euro käibele võeti, siis tõusid otsekohe ka hinnad — mõnel puhul kolmekordseks. Kuidas ära elada? Ja nõnda inimesed Leedust põgenevadki.

Leedu president Dalia Grybauskaite
© Sputnik / Игорь Зарембо

Olukord võib siiski paremaks muutuda?

See võib juhtuda ainult pärast võimu, kaasa arvatud presidendi vahetumist. Senimaani aga tuleb ju Venemaa meile kallale. Naljakas on kuulata, kui mitu korda ta juba meid on rünnanud. Vaat et iga päev asuvad tankid meie poole teele. Ausalt öeldes on Leedu propagandast juba kõrini. See on täiesti lollakas! No mida, mida ometi oleks Venemaal siin, Leedus teha? Milleks talle meid?

Kas te ei karda nii julgesti väljenduda?

Aga ma räägin ju tõtt. Kui keegi minu pihta tule aval, las siis tulistab. Mis siin parata… Kordan, et ma ei mõtle midagi välja, ma räägin puhast tõtt. Ja tõde on alati valus. Ja me kõik ootame, ootame, millal ometi läheb paremaks. Aga mitte midagi ei muutu. Nii juba 27 aastat…

190
Tagid:
rahvavaenlane, emigreerumine, moedisainer, moelooja, heaolu, väljaranne, ühiskond, intervjuu, Sputnik Lietuva, Juozas Statkevičius, Leedu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul