Illustreeriv foto

Õpime küberkiusamisele vastu seisma

44
(Uuendatud 11:03 30.09.2017)
Psühhoterapeut Vladimir Kukk rääkis portaali Sputnik Eesti lugejatele, kuidas käituda, kui olete osutunud netikurikaelte ohvriks, ja kuidas edaspidist kiusamist vältida

TALLINN, 25. september — Sputnik. Eestis käib küberkiusamise vastane sotsiaalkampaania Suurim Julgus. Eesmärgiks on juhtida probleemile avalikkuse tähelepanu, takistada küberkiusu levikut ja mõjutada seda, et inimesed ilmutaksid üksteise suhtes rohkem sallivust ja vähem ükskõiksust. Iga soovija võib toetada seda algatust sotsiaalvõrgustikes, kasutades teemaviidet #suurimjulgus.

Möödunud aastal viis Eesti Lastekaitse Liit koolinoorte seas läbi küsitluse, mille tulemused olid jahmatavad: enam kui 25% küsitletud lastest ja noortest (4.-12. klasside õpilased, kokku enam kui 1000 last) tunnistas, et on viimase aasta jooksul kokku puutunud küberkiusamisega. 17% vastanuist aga märkis, et on ka ise kiusaja rollis osalenud. Kuid küberkiusamine ei saa osaks ainult alaealistele, vaid ka täiskasvanutele. Piisab, kui meenutada Baaba Valja tuntud Subarikut, mille tõttu loodi lausa omaette grupp Facebookis. Sajad inimesed jälgisid teraselt tema liiklemist Tallinna teedel-tänavatel, temast sai paljude vihapritsijate kangelane ja mitmel korral rikuti tema autot.

Netiprovokaatorite hulgas on rohkem mehi

Psühhiaater ja tegevpsühholoog Vladimir Kukk ütles portaalile Sputnik Eesti, et hakatuseks tuleb selgust saada, kes need netikurikaelad õieti on. Ta märkis, et Londoni Goldsmithi ja Bruneli ülikooli uurimuste andmetel on niinimetatud internetitrollideks valdavas enamuses mehed.

Teadlased on seostanud seda sellega, et tugevama sugupoole esindajad kalduvad olema enesekesksemad ja altimad teiste inimeste tähelepanule. Trollimisega (kui sotsiaalse provokatsiooni vormiga) tegelevad põhiliselt mehed vanuses 20 kuni 40 aastat.

"Võrgustiku "nartsissistidele" ja netikaabakatele võib küll mõista anda, et nende kohatu käitumine võib kaasinimeste tundeid haavata, kuid sedasorti avaldused tõukavad neid veel enam tagant," ütleb Kukk.

Tema sõnul saab sobimatute kommentaaride peale sotsiaalvõrgustikes vastata lühidalt sõnaga "troll". See toimib signaalina, et minge sellest mööda, ning on teistele kasutajatele hoiatuseks, et ärge sellele postitusele vastake. Sel juhul, jätkab psühhoterapeut, jooksevad kõik sigatsemise katsed liiva.

Tasub aru saada, et mitte iga jämedavõitu või negatiivset kommentaari ei loeta küberkiusuks. Ahistamine on sihipärase agressiivsuse, tagakiusamise ilming. Ahistamise kilda kuuluvad internetis solvangud, ähvardused, häbematud ja halvustavad kommentaarid.

Agressorid tegutsevad anonüümselt

Spetsialist kinnitas, et tõhusaks taktikaks internetiavarustes ahistamise vältimiseks on – hoida distantsi. Agressiivset tegelast ei maksa karta ega seda enam talle oma hirmu välja näidata. Pidage meeles, et provokaatori peamine eesmärk on meelitada teid sõnavahetusse, mis on rajatud tema reeglitele. Tihtilugu ei saa "ohver" otsekohe neid reegleid murda, kaabakas aga tajub oma karistamatust.

"Me peame mõistma, et kõik kirjapandu puutub ainult jõhkrutsejasse ja sellest mitte välja tegema," märkis ta.

Vladimir Kuke sõnul on kõnealune käitumine üheks nartsissismi ja isiksusehäirete ilminguks. Tavaliselt tegutsevad netikaabakad anonüümselt, esinevad sotsiaalvõrgustikes mitmesuguste hüüdnimede all, ei riputa üles oma fotot või kasutavad võõraid ülesvõtteid. Väga harva, kuigi juhtub sedagi, söandab inimene teha oma avaldusi oma pärisnime all.

Purustati internetikuritegusid toime pannud rahvusvaheline jõuk.
© Sputnik / Сергей Венявский

Lummab mõte karistamatusest

Netirahvas jaguneb kahte liiki: need, kes oma "mina" all asju julgesti välja ütlevad ja need, kes katsetavad enda jaoks uusi maske ja rolle. Kui agressiivse tegelase käitumine vastab tema tegudele tegelikus elus, on see juba moraalsete ja kõlbeliste väärtuste küsimus.

Nendega, kes maske kannavad, on lugu keerulisem. Neil juhtudel võib selliseks käitumiseks olla väga palju põhjuseid – alates mõne moesuuna jäljendamisest kuni keeruliste suheteni oma vanematega. Kuid nii ühed kui teised teavad, et nende tegevus jääb karistuseta.

"Ajendeid jõhkraks käitumiseks on palju ja kõik need on erinevad. Inimene võib olla eneses kahtlev, endassesulgunud või kanda hinges mingit solvangut," ütleb psühhiaater.

Selle asemel et oma isiklikest probleemidega toime tulla, eelistab agressor neid teiste inimeste najal virtuaalses ruumis välja elada. See tegevus aitab tal oma hingelisest kimbatusest kõrvale tõmbuda," märkis spetsialist.

Vladimir Kukk soovitab internetikaabakate peale mitte solvuda ja kõiki negatiivseid väljaütlemisi mitte südamesse võtta, kuna enamik kiusukommentaaridest on kirjutatud selleks, et teie reaktsiooni jälgides lõbutseda. Ärge üritage midagi agressorile tõestama hakata, vaid jätke lihtsalt tema kommentaari alla sõna "troll", mis on pahatahtlikule häbimärgiks," lisas psühholoog.

44
Tagid:
Lastekaitse Liit, internet, internetikaabakas, agressor, troll, netiprovokaator
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul