Venemaa president Vladimir Putin

Vene õppetund

54
(Uuendatud 12:45 11.09.2017)
Venemaa president Vladimir Putin pida 1. septembril avaliku õppetunni

TALLINN, 9. september — Sputnik. Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin pidas ühes Jaroslavli koolis avaliku tunni "Tulevikku suunduv Venemaa". Presidendi tundi transleeriti üle kogu riigi. Portaal Inosmi vahendab artikli Ukraina ajalehest "Den".

Vladimir Vladimirovitš õnnitles õpilasi järgmise sententsiga: "Meie riik on suur ja võimas. Kõik on tõsi ja kõik see vastab tegelikkusele. Aga vaadake, kuidas maailm muutub. On riike, mis rahvaarvult on meie riigist suuremad, no suisa võrreldamatult. On riike, kus kaasaegsed tehnoloogiad ja juhtimine on palju efektiivsem, kui meil. Kuid tekib küsimus – kui me eksisteerime juba üle tuhande aasta ja muudkui areneme ning kindlustame ennast aktiivselt, tähendab, meil midagi sellist, mis seda soodustab. Ja see midagi on meie riigi, meie inimeste, vene inimeste sisemine tuumareaktor, mis meil edasi liikuda võimaldab. See on passioon, millest rääkis omal ajal Gumiljov, viibki meie riiki edasi."

Elanike arvult ületavad Venemaad tunduvalt, kordades, vaid kolm riiki: Hiina, India ja USA. Ja Venemaa areng ei ole alati kulgenud tugevnemise ja laienemise suunas. Pärast kahte Vene revolutsiooni 1917. ja 1991. aastal eraldusid impeeriumist terved riigid ja nagu selgus, igaveseks. Kuid paistab, et Venemaa president ei ole Gumiljovi väga tähelepanelikult lugenud. Lev Nikolajevitš väitis: "Passiooni tõuke inerts raugeb tuhande kahesaja aastaga igal juhul, isegi asjaolude kõige soodsama seisu juures, kuid vaid õnnelikud etnosed elavad oma loomuliku lõpuni."

Esimeseks "vene" etnonüümi kandjaks tuleb pidada normanne, kes tulid praeguse Leningradi oblasti territooriumile koos oma konungi Rjurikuga IX sajandi alguses. "Vene" etnonüümi esmamainimise leiame Briti annaalidest 839. aastast. Kui lugeda sellest aastast 1200 aastat edasi, peaks vene passiooni jätkuma 2039. aastani, misjärel peaks vene etnos sellesama Gumiljovi järgi muutuma riigituks reliktiks, mis võib selles kvaliteedis kesta veel umbes 300 aastat, kuni täieliku hävimiseni, kuid siis juba avaldamata mingit mõju ülemaailmsele ajaloole.

Süüria
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Kui aga alustada ajaarvamist 20 aasta võrra varem, arvestades, et erialatermini rother (sõudja jõelaeval, analoog viikingile – purjelaeva (vik) liige) muutumiseks etnonüümiks pidi mööduma vähemalt üks inimpõlv, tuleb 1200 aastat hakata lugema Rjuriku ilmumisest koos oma malevaga Vana- Laadogasse 819.-820. aasta paiku. Kuid sel juhul on praegusel Venemaal jäänud elada veel vaid mingid paar-kolm aastat ja selle krahh langeb just president Putini järgmise valitsemisperioodi algusele.

Kui keegi õpilastest neid arvutused ära teeks, võib teda haarata õud. Seda enam, et pärast Gumiljovi passiooniteooria õnnistamist Presidendi autoriteediga riskib mõni koolmeister vaevalt oma õpilastele seletada, et sellel passiooniteoorial ei ole midagi ühist teadusega ja et etnose ea, 1200 aastat, võttis Gumiljov peast. Teisest küljest võiks meenutada, et Moskva tsaaririik sai Venemaaks alles XVIII sajandil ja see on ajaloolist mõõtkava arvestades alles üsna hiljuti, kuid mida sellisel juhul teha Putini armastatud Chersonesuse, Sergei Radonežski, Minini ja Požarskiga? Kuidas küll ametlik ideoloogia ilma selle kõigeta läbi saab?

Veel teatas Vladimir Vladimirovitš oma õpilastele, et tuleb püüda "saavutada mitte ainult paremaid tulemusi, kui eelmine põlvkond, vaid kvalitatiivselt parimaid. Ja mitte ainult võrreldes sellega, mis on kunagi tehtud meie riigis, vaid võrreldes meie konkurentidega kogu maailmas… Meil on käibel selline kulunud fraas: see meie tehtud asi ei ole sugugi kehvem, kui kusagil mujal valmistatud. Meie peame alati tegema paremini, et oma suveräänsust säilitada, et muuta paremaks meie inimeste, tulevaste põlvede, teie laste ja lastelaste elu, et muuta see paremaks kui täna, tuleb saavutada kvalitatiivselt uus edasiminek".

Venemaa president Vladimir Putin saabus teisipäeval visiidile Abhaasiasse
© Sputnik / Эдуард Песов

Siinkohal meenub kohe stalinlik: "Kas te tahate, et meie sotsialistlik isamaa saaks lüüa ja et ta kaotaks oma sõltumatuse? Kui te seda ei taha, peate te äärmiselt lühikese ajaga likvideerima kogu mahajäämuse ja saavutama sotsialistliku majanduse ülesehitamisel tõeliselt bolševistliku tempo. Teisi võimalusi pole. Just sellepärast rääkis Lenin Oktoobrirevolutsiooni eel: "Valida on kas surm, või tuleb ette jõuda juhtivatest kapitalistlikest riikidest." Me olema juhtivatest riikidest 50-100 aastat maha jäänud.

Me peame selle distantsi läbima kümne aastaga. Me kas saame sellega hakkama või meid litsutakse laiaks. Gorbatšov kutsus, mäletamist mööda, oma valitsemise algaastatel üles muutma nõukogude autotööstust maailma autotööstuse majakaks. Ainult et riik ei saa mitte kunagi 10 aastaga läbida distantsi, mille tema kõige arenenumad konkurendid on läbinud 50-ga. Parimal juhul on 50-aastane arengutee võimalik läbida 35-40 aastaga.

Kuid katse läbida 50 aastat 10 aastaga on avantüür, mis läheb maksma miljoneid ohvreid ja suurendab vaid mahajäämust. Stalinliku eksperimendi puhul läks selline hüpe maksma miljoneid sundkollektiviseerimise ja massirepressioonide läbi hukkunuid ja kümneid miljoneid sõjas langenuid. Võib meenutada ka Hiina "Suurt hüpet", mis lõppes majandusliku katastroofiga. Kuid seejuures stalinlik kiirendus vaid suurendas NSV Liidu mahajäämust Suurbritanniast, USA-st ja Saksamaast. Lääneriikide abita ei oleks Nõukogude Liit kunagi natsi-Saksamaad alistanud. Kui võrrelda Punaarmeed tsaariarmeega, siis pole see võrdlus esimese kasuks.

Esimeses maailmasõjas oli langenute suhe Vene ja Saksa armeedes 7:1 sakslaste kasuks. 1941. aasta juunist 1944. aasta juunini, mil olukorrale rinnetel hakkas mõju avaldama liitlaste maabumine Normandias, oli hukkunute vahekord Punaarmee ja Wehrmachti vahel 16,6:1 Saksa poole kasuks. Seega, selle näitaja poolest oli Venemaa/NSV Liidu mahajäämus kasvanud peaaegu 2,5 korda. Mis puutub Gorbatšovi kiirendusse, siis kõigest kuue aasta pärast lõppes see kommunismi langemise ja Nõukogude Liidu lagunemisega.

See fakt, et Venemaa president on hakanud rääkima passioonist ja kiirendusest, on hirmutav enne. Kas lähebki sõjaks või revolutsiooniks. Kardan, et tehisintellekt, mille toetuseks Putin sõna on võtnud, ei aita. Jääb üle vaid palvetada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

54
Tagid:
õppetund, Putin, Vladimir Putin, Jaroslavl
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul