Rannavalvureil tuli suvel kõige enam päästa omapäi jäetud lapsi, illustratiivne foto

Rannavalve: päästmist vajasid omapäi jäetud lapsed

36
(Uuendatud 13:24 03.09.2017)
G4S rannavalvurite sõnul möödus rannasuvi rahulikult, peamine mure on rannas järelevalveta jäetud lapsed ja üle suplejate peade lendavad lohesurfarid

TALLINN, 2. september — Sputnik. Erinevaid avaliku korra rikkumisi registreerisid G4S rannavalvurid suve jooksul ligi 4500, kokkuvõttes võib öelda, et keskmine rannakülastaja käitus mõistlikult ja teisi arvestavalt, teatab G4S oma kodulehel. 

Tallinna randades saab küsida lastele randmepaelu
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Ka rahvarohked rannapäevad möödusid meie vetelpäästjatele üldjoontes rahulikult," ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

Tallinna randades saab küsida lastele randmepaelu >>

Siiski tuli rannavalvel abistada ka uppumisohtu sattunud inimesi. Suve jooksul päästeti järelevalveta jäetud lapsi, kes sügavasse vette sattusid, eakas meesterahvas, kel ujudes jõud otsa lõppes, ja alkoholijoobes naisterahvas.

4. juulil päästis G4S rannavalvur Võrus Tamula järve rannas 8-aastase poisi, kes silla käsipuul kõõludes üle pea vette kukkus ega osanud ujuda. Vetelpäästja tõmbas lapse veest välja. Poiss oli veekogu ääres umbes 12–13-aastaste sõpradega. Lapse vanemaid rannas ei olnud.

27. juulil kandis Emajõe vool sügavasse vette 6–7aastase tüdruku, kes iseseisvalt enam madalasse vette tagasi ujuda ei suutnud. Vee peal hoidis teda täispuhutav suplemisvest. G4S vetelpäästja ulatas talle käe ja tõmbas lapse kalda poole. Tüdruku isa võttis 50–60 meetrit veepiirist eemal muru peal päikest ja ei teadnudki, et laps läks ujuma.

"Õnnetused kipuvad juhtuma ikka järelevalveta jäetud lastega. Iga lapsevanem teab, kui lihtne on väikest last silmist kaotada. Mõni on selle vältimiseks oma lapse rannas isegi punase mütsikesega varustanud," ütles Seemel.

27. juulil aitasid G4S rannavalvurid kaldale umbes 70-aastase mehe, kel poidepiirist üle ujudes sügavas vees jaks otsa sai.

12. augusti keskpäeval tõid G4S rannavalvurid Stroomi rannas poide juurest veest välja noore uppumisohtu sattunud alkoholijoobes naisterahva. Rannavalvurid osutasid naisele esmast abi ja andsid ta üle kiirabi meedikutele.

Inimesed kipuvad oma ujumisoskust üle hindama >>

Esmaabi andsid G4S vetelpäästjad ja rannameedikud ligi 500 korral. Valdavalt tuli tegeleda lõikehaavade ja marrastustega. Üheks lõikehaavade põhjuseks on igal rannahooajal klaasikillud. 

Päästevesti kandmine veesõidukis ei ole kohustuslik, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Seetõttu paluvad vetelpäästjad järjekindlalt mitte tulla klaastaaraga randa. Peamiselt tuligi vetelpäästjatel rannakülastajatele meelde tuletada, et klaastaara ega lemmikloomaga randa tulla ei tohi.

Kuna lohesurf on järjest populaarsem, siis tuli G4S rannavalvuritel suve jooksul mitmeid kordi lohesurfaritele meelde tuletada, et ujumisalale minna ei tohi, kuna see on suplejatele ohtlik.

"Ujuja ja lohesurfari kokkupõrge võib lõppeda surmaga. Sama kehtib ka jetisõitjatele, kes vahel üle poidepiiri suplusalale sõitsid," ütles Seemel. "Suur tänu surfiklubidele, kes oma liikmeid koolitavad ja teavitavad, kus võib ja kus mitte surfata!" lisas Seemel.

G4Si vetelpäästjad aitavad suplushooajal ohutust tagada 20 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Viljandis, Haapsalus, Narvas ja Pärnus.

36
Tagid:
lohesurfar, omapäi, rannavalve, päästja, rand, suvi, lapsed, G4S, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

Tallinn kutsub uut aastat Vabaduse väljakul vastu võtma

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
31. detsembri õhtul kogunevad tallinlased traditsiooniliselt Vabaduse väljakule. Pealinna esindusväljakul toimub suur kontsert, mis lõpeb keskööl võimsa ilutulestikuga. Mõned minutid enne südaööd pöördub uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. 31. detsembril kell 22 algab Vabaduse väljakul traditsiooniline aastalõpupidu, kus annavad ligi kahetunnise kontserdi Liis Lemsalu ja Tanel Padar oma bändidega.

Tallinna ühistransport töötab 31. detsembril tööpäevase ja 1. jaanuaril 2020. aastal pühapäevase sõiduplaani alusel. Aastavahetusööl on täiendavad öised väljumised mitmetel bussi-, trammi- ja trolliliinidel, teatab Tallinna linnavalitsus.

Aastavahetusööl 31. detsember/1. jaanuar pikendatakse linna põhisuundadel töötavate ühistranspordiliinide tööaega. Ühistranspordist aastavahetuse ajal loe lähemalt siin.

Jürgen-Kristoffer Korstnik Lapimaal
© Фото : из личного архива Ю-К. Корстника

Sputnik Eesti on kirjutanud, et mõned minutid enne südaööd pöördub samalt Vabaduse väljaku lavalt uusaastatervitusega rahva poole president Kersti Kaljulaid. Tema kõne järel kõlab riigihümn ning täpselt südaööl algab tuleetendus.

"Aastavahetuspeo korraldajatena tajume suurt vastutust nii turvalisuse eest Vabaduse väljakul kui ka rahvarohke peo korraldusliku õnnestumise pärast. Samal ajal on meil väga hea meel, et presidendi aastalõpukõne otse rahva ees on muutumas traditsiooniks. Loodame, et see jääb nii ka edaspidi," ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Esmakordselt pöördus vabariigi president uusaastatervitusega rahva poole otse Vabaduse väljakult 31. detsembril 2017 – seda kümmekond minutit enne südaööd.

ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent Karmel Killandi vabandas pärast kõigi ees, keda pahandas või solvas Eesti hümni mängimatajätmine uusaasta südaööl.

Killandi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsust tehes, kas muuta Eesti rahva jaoks väga olulist traditsiooni aasta ühel tähtsamal päeval, istuti ühise laua taga EV100 korraldustoimkonna, presidendi kantselei ja linna esindajatega.

© Sputnik / Владимир Новиков
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita

"Tegelik ja ainus põhjus oligi selles, et esimest korda üldse meie riigi ajaloos oli president otse Vabaduse väljakul ja rahva hulgas. Rahvast oli väga palju, ilutulestik oli suur. Ehk kogu melu oli nii võimas, et kartsime, et hümn ei jää piisavalt hästi kõlama. Seetõttu sai valitud teine lugu," põhjendas Killandi.

Lugege lisaks:

Tagid:
Vabaduse väljak, Tallinn, aastavahetus, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Aastavahetuse pidu Tallinnas: miks ilma hümnita
President teeb aastavahetuse pöördumise otse Vabaduse väljakult
Aastavahetuse kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul